Ei taha võltsitud mett!

Allikas: Ungari Mesinike Ühing

EU impordib Hiinast ca 70 tuhat tonni mett ja need kogused kasvavad pidevalt. Möödunud aasta jooksul kasvas import 10 tuhande tonni võrra. On tõsiseid kahtlusi, kas tegu on ikka ehtsa meega või hoopis võltsinguga. Kui tegu on tõepoolest võltsmeega, on meil tegemist massiivse pettusega, mille tõttu kannatavad nii euroopa tarbijad kui ka mesinikud.

Kahjuks võimaldavad EU regulatsioonid sellist pettust, kuna mee päritolumaa äramärkimise reeglid on ähmased ning seda seaduseauku kasutatakse aktiivselt ära. Samal ajal, kui Hiina mesi voolab aina suuremal hulgal Euroopasse, pole Euroopas võimalik leida ühtki meepurki, mille sildil oleks päritolumaana kirjas Hiina. EU Meedirektiivi vastav peatükk on juriidiline nonsens, sest väidab ainult, et märgis “EU ja mitte-EU riikidest pärit mee segu” vastab päritoluriigi äramärkimise nõudele. Aga tarbija ei saa sellise märgise puhul ju tegeliku päritoluriigi kohta midagi teada.

Asjaolud, mis tekitavad kahtlust Hiinast pärit mee ehtsuse osas:

Statistika andmetel toodab Hiina sama palju mett, kui kogu Ameerika kontinent (sh. sellised suured mesindusriigid, nagu Argentiina, Brasiilia, Mehhiko, USA ja Kanada) ning Euroopa Liit kokku. See pole lihtsalt võimalik, kui võtta arvesse, et rohkem kui pool Hiina maismaast on kuiv ja kõrbeline ala, mis ei sobi mesilaste pidamiseks ja mee tootmiseks.

Sellised riigid, nagu USA, Kanada, Saudi-Araabia jt., on juba keelanud mee impordi Hiinast. Seda just sellepärast, et imporditud mesi osutus võltsituks.

Hiina müüb met dumping-hindadega. Euroopasse imporditud Hiina mee keskmine hind on pool nt. Ungari mee eksporthinnast. Hinnavahe Hiina meega on sama ükskõik millise teise kvaliteetmett eksportiva riigi puhul. Selliste hindade juures pole lihtsalt võimalik mett toota – Hiina või mitte!

See, et Hiinast pärit mesi on tihti hoopis võltsing, on rahvusvahelises meekaubanduses avalik saladus. Võltsingust räägivad ka suured meelaborid.

Me palusime importööridelt näidised Hiina mee kohta, mida nad Euroopasse sisse tõid, ja mida nad olid eelnevalt lasknud analüüsida. Kõik näidised vastasid EU poolt kehtestatud nõuetele. Lasksime neid näidised analüüsida Debreceni Ülikoolil, kelle labor mõõtis selliste ainete sisaldust, mille kohta EU-l nõuded puuduvad, kuid mis peaksid ehtsas mees olemas olema (flavoniidid, mikro- ja makroelemendid, fenoolid). Testitulemuste kohaselt kas polnud näidistes neid aineid üldse või siis esines neid ehtsa meega võrreldes tühisel määral. Meie arvates on see piisav tõend, et tegu on kunstlikult kujundatud ja “kokkumonteeritud” võltsmeega, kus nõutaval määral esineb ainult neid aineid, mille olemasolu kaubanduses rutiinselt kontrollitakse.

Järgmiseks lasksime Bremeni Meditsiinilaboril testida mett, mida tähistatakse “EU ja mitte-EU riikidest pärit mee segu” ja mis on Ungari jaekaubanduses müügil. Analüüsitulemused näitasid, et tegu on peamiselt Hiinast pärit meega. Bremeni labori organoleptiline analüüs näitas, et tegu on tööstusliku (madalakvaliteedilise) meega. Debreceni Ülikooli analüüsid langevad Bremeni omadega anomaaliate osas kokku.

Need Hiina ettevõtted, kes impordivad kvaliteetseid Euroopa toiduaineid, teavad väga hästi, kuidas Hiina mett tehakse. Nad ei soovi importida mett riikidest, kes omakorda Hiina mett impordivad.

Kes sellest pettusest kasu saavad ja (NB!) kes selle eest vastutavad?

Ühelt poolt saavad sellest petuskeemist kasu muidugi Hiina tootjad, kes võivad tänu Hiina võimude tegevusetusele segamatult edasi tegutseda.  Teiselt poolt – Euroopa meepakendajad teavad väga hästi, millega Hiina mee näol tegu on, aga kasutavad seda siiski edasi. Suured kaubandusketid ei virele samuti teadmatuses: parimad nendest keelavad oma allhankijatel Hiina mett kasutada, aga tihti saab ahnus ka nendest võitu.

Kes vastutab selle räpase olukorra tekkimise eest? Esimesena tuleb osutada Brüsseli bürokraatia poole, kes vastutab lühinägelike regulatsioonide kehtestamise eest. Samuti selle eest, et lugematutest tähelepanujuhtimistest ja rohkest teabest hoolimata pole siiani viitsitud Hiina meeimpordi problemaatikasse süüvida. Kaasvastutajad on loomulikult kõik ettevõtted, kes on meevõltsingust teadlikud, kuid siiski otsustanud Hiina mee tarbijateni tuua.

Meie turu Hiina meega üleujutamine tekitab Ungari mesinikele suurt kahju. Kui selline tegevus ei lõpe, satub meie jätkusuutlikkus küsimärgi alla. Praegu on Ungaris 15 tuhat peret, kelle sissetulek sõltub kas täielikult või osaliselt mesindusest. Sellepärast me lähemegi Brüsselisse protestima.

Meil on kaks nõudmist:

-       Alustada viivitamatult Hiinast imporditava meega seotud probleemide uurimist pädeva EU asutuse poolt! Koguge Hiinast imporditava mee seast palju näiteid ja laske neid ehtsuse määramiseks teaduslike meetodite abil põhjalikult analüüsida!

-       Muutke Meedirektiivi päritoluriigi osutamise sätteid! Tehke nii, et igal meeanumal oleks kirjas millisest riigist või riikidest see konkreetne mesi pärit on!