Soovime taastada Eesti ühe parima lõhejõe!

Pöördume teie poole abipalvega aidata kaasa Jägala jõe loodusliku keskkonna taastamisele ja avamisele lõhedele!
Paisutust tekitav Linnamäe Hüdroelektrijaam on väga väikese tootmisvõimsusega, mis on võrreldav ühe meretuuliku võimsusega. Loodusele tehtud kahju on oluliselt suurem, võrreldes panusega taastuvenergia tootmisesse. Linnamäe paisjärv on praktiliselt elutu järv, mis ajapikku kasvab kinni ja on sobilikuks elukeskkonnaks vähestele elusolenditele.


______________________________________

Aita vallavalitsusel kui paisu omanikul otsustada ja toeta ettepanekut – taastame Jägala jõe oma algupärases hiilguses! Ühendame muinsuskaitse looduskaitsega!

aega veel 49 päeva

27.11.2018 00:00 kuni 03.02.2019 23:59

547 häält

54%

Kuigi on olemas nii EL-i nõuded kui kohalike soov paisutuse likvideerimiseks, leidub ka paisutuse pooldajaid.

Paisutuse pooldajad toovad argumendiks Linnamäe HEJ tähtsuse seoses roheenergia tootmisega ning olemasoleva keskkonna atraktiivsuse. Paraku Linnamäe HEJ poolt toodetav energia roheenergia ei ole. Kui energia tootmine on loodusele kahjulik, siis see ei ole roheenergia. Ka ei paista Linnamäe HEJ silma taastuvenergia tootmismahuga. Väga märkimisväärselt loodusele kahju tegeva Linnamäe HEJ toodetud elektrienergia kogupanus Eesti taastuvenergiasse on ca 0,05 %.

Erinevatel tasanditel on sõna võetud ka paisjärve tähtsusest Jägala jõe puhkeala miljööväärtuse kujundamisel. Tegelikkuses, kui paisjärv asendub kauni kärestikulise jõega, on see võrreldava miljööväärtusega. Lisaks annaks see võimaluse luua mööda jõekaldaid kütkestavaid matkaradasid kuni Jägala joani. Praegu on paisutuse tõttu kaunis jõeorg matkajatele raskesti läbitav ja seetõttu peavad loodusenautijad leppima küllalt väikese territooriumiga, kus Jägala jõe alamjooksu saab vaadelda. Ja kahjuks on olemsolev paisjärv suuresti nö kasutuskõlbmatu; see ei ole ujumiseks kõlbulik, puudub igasugune rand, park, puhkekoht vms. Ümber järve on kogunenud aja jooksul ainult ohtralt prügi.

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.   Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase  põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla siia jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge. Nii, nagu see oli 80 aastat tagasi.

Lisaks on nö paisjärve kaitsjad toonud argumendiks, et Linnamäe hüdroelektrijaam koos paisjärvega on muinsuskaitse all. Tegelikkuses on muinsuskaitse all ainult Linnamäe tamm. Ükskõik, milline lahendus tulevikus lõhejõe taastamiseks leitakse, Linnamäe pais koos sillaga säilitatakse, sest see on nii paisjärve pooldajate kui vastaste ühine seisukoht.

 

Lisainfoks:

Ajalooline vaade  -  Jägala jõele hüdroelektrijaama ja veepaisu rajamisega kaasnenud probleemid eelmise sajandi algusest: http://kalastajateselts.ee/fail/08-09_Looduses03-18_M%C3%B5tteainet_uus2.pdf

Artiklid seisust sel sajandil: http://kalastajateselts.ee/Linnam%C3%A4e-HEJ/

 

Aktsiooni korraldaja

Kohalike elanike nimel MTÜ Jägala Kalateed

Toetajad Harju Kalandusühing, Eesti Kalastajate Selts, Lahemaa rannakalurid



Vali sobiv allkirjastamismeetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Jüri: Poolt!
Alati looduse poolt!
Vasta!
Janek: Pooldan.
Kalateed lahti.
Vasta!
Timo: Vaba jõe poolt
Natura 2000 ala ja vabalt voolav jõgi kaalub üles kitsa inimeste ringi huvi paisutada vett ja toota elektrit ning teenida raha looduse arvelt.
Vasta!
erki: Propaganda :-)
Oh, Margus, propaganda kirjutatakse g-ga.
Margus: Ei poolda! Jägala jõgi ei ole lõhejõgi tammist ülesvoolu!
Kultuuripärandit Linnamäel tuleb kindlasti kaitsta ja parim viis selleks on olemasoleva olukorra säilitamine. Jõelähtme valla väärtusi tuleb hoida ja kaitsta.
Jutt elutust järvest ei ole tõsi. Paisjärv on 100 aasta jooksul väljakujunenud looduslik elukeskkond veelindudele, saarmatele, kobrastele ja jõekaladele ning seda on oluline säilitada. Nii kaitseme samuti nahkhiirte toidulauda. Olgem laiapõhjaliselt loodusesõbrad, mitte EU rahadest ajendatud siirdekaladele kanalite kaevajad! Propakanda aktsioon tuletab meelde nõukaaja fosforiidi-sõda Jõelähtme vallas..
Vasta!
Fred: Fred
Looduse poolt !
Vasta!
Martin: Poolt
Kaladele tee vabaks. Eestis on niigi vähe lõhedele sobivaid paiku kudemiseks. Paisud on ajast ja arust.
Vasta!
Liivia: Looduse vastu tehtud vead tuleb parandada
Nii on.
Vasta!
Markus: @Margus
faktiviga teil, paisjärv ei ole jõgi ehk pais"järves" ei saa välja kujuneda "jõe"kaladele elukeskkond. EU rahad puutuvad siia kuidas? ainuke kes hetkel raha teenib on wooluvabrik ja tõenäoliselt on kasu sees mingisugune ka vallal. Loodusesõbrad on seda kõike ajamas omast rahast ja ajast, omades ainult üht eesmärku, head teha loodusele! tundub, et teil on palju faktivigu.
Vasta!
Markus: heh...mis ma leidsin.
Vana uudis aga ikkagi- https://tinyurl.com/y8vhlc3v , Härra Kalev Tulits ütles, et sööge Norra lõhet mitte looduslikku. Seega, lastega Loo parki jalutama pole mõtet minna, jalutada saab ka Peterburi mnt ääres!

Vasta!
Erki: Loodusliku terviklikkuse ja liigirikkuse heaks.
Arenenud maailmas on jõutud selleni, et looduslik terviklikkus ja liigirikkus on suurim väärtus ning selle hoidmine ning säilitamine on prioriteetide hulgas kõrgeim.
Vasta!
Tiina: Tiina: Poolt!
Laseme ikka kaladel vabalt liikuda!
Vasta!
Rauno:
Poolt
Vasta!
Eero: Poolt!
Alati poolt!
Vasta!
Olari: Jõgi vabaks
Paisu eemaldamisel avanevad ka koelmud Jõelähtme jões, mis on hetkel lõigatud merest täiespikkuses. Kasu ei ole ainult lõhelistele, vaid ka teistele siirdekaladele, kes tahavad tulle kudema merest jõkke või liikuda kahe jõe vahel.
Vasta!
Olavi: Ruitlane
Kui Jõelähtme vallavalitsuse söögitorud räägivad Linnamäe paisjärvest kui nahkhiirte toidulauast, siis ma saan aru, et nende prioriteediks on sääsekasvandus.
Vasta!
Raiko: Poolt
Olen poolt
Vasta!
Lauri: Lauri:Igalkrdijuhul poolt !!!
Eesti jõgesid solgitakse niigi igat seitset moodi tammide,vabrikute ja igat masti jäätmetega. Laske jõel vabalt voolata !
Vasta!
Indrek: Indrek Varik: Poolt
Natura 2000 ala ja vabalt voolav jõgi kaalub üles kitsa ringi kodanike huvi paisutada vett ja toota elektrit ning teenida raha elusa looduse arvelt. Kõikjal maailmas avatakse paise, et taastada jõgede algne säng. Inimesed on need tõkked ehitanud, inimesed muudavad need tõkked nüüd sellisteks, et jõgi saaks voolata oma algsel ürgsel kujul. 100 aastat tagasi oli Jägala jõe suudmeala Läänemere üks lõherikkamaid, millest täna on järel vaid hale mälestus. Mina ei ole nahkhiirte ega sääskede vastu, kellest esimesed elavad palju, palju kõrgemal ülesvoolu. Mina olen selle poolt, et Sinu lastel ja ka lastelastel oleks tulevikus Jägala jõel võimalus püüda ilusaid looduses kasvanud, mitte Norrast imporditud meriforelle ja lõhesid. Jägala tagasi Läänemere lõherikkamate jõgede nimistusse!
Vasta!
Märt: Raha raisata pole
Kellel on küll huvi lõhkuda kultuuripärand, CO2 vaba energiaallikas, väljakujunenud looduskeskkond? Miks tahab keegi kulutada ca 10 mln eurot maksumaksja (jah, sinu ja minu) raha vähese kasu nimel? Enne kui midagi lõhkuda tuleks mõelda kas, miks ja kes (ehitamine on alati kallim)! Meie elukeskkonda häirib igapäevaselt mh õhusaaste ning selle asemel, et mõelda, kuidas veel vähem saastada, tegeleme saastamise suurendamisega (puudujääv osa tuleb fossiilsetest allikatest juurde toota)? Kas kalaturism kaalub üles looduskaitseliste liikide (saarmas, nahkhiired jne) hävitamise? Kindlasti tuleb kalu mõistlikult majandada (neid ju ei kaitsta siin, vaid soovitakse turistidena maha nottida), kuid selleks on nii mitu teist ja oluliselt kuluefektiivsemat Eesti jõge ning ehk saab kunagi mõistus võitu ja ütleb, et see Natura2000 ala sai küll kogemata määratud (vähemasti nii on tunnistanud selle määramise ettepaneku koostajad)...
Vasta!
Janek: Raha raisata pole
Kuskohast tuleb väide "10 miljonit", kas kalatõkke kaladele avamise kalkulatsiooni uuendus on nüüdseks tehtud?
Milline see "vähene kasu" on? Milles mõõdetav? Juhul, kui on soov see "vähene kasu" arvutada rahasse, siis praegusega võrreldes olks kasulikum juba vaid siis, kui kudeda saaks vaid üks liik - lõhe, aga võimalusi looks selle paisu kaladele avamine lisaks veel forellile ja silmule ja siiale ja mitmetele muudelegi kalaliikidele.
Õhusaastest see jaam kahjuks ei päästa, ta annab 0,0...% kogu Eesti energiatootmisest, sel aastal ilmselt isegi 0,00...%
Millel tugineb väide, et nahkhiired ja saarmad hävinevad, üksi uuring seda pole väitnud, kuidas saate Teie väita?
Arvi: Märdile!
Saarmaid tulekski just pisut vähendada need raiped pistavad kogu kala nahka ja nad alustavad alati suuremast kalast ja kuni väikseni välja aga kui kala hävitatud siis liigub edasi järgmisse veekogusse.
Madis: Margus:
Kuidas see kitsas paisjärve pooldav seisukoht väljendab laiapõhjalist vaatevinklit? "100" aastast paisjärve, mis suure osa veneajast oli maas, võrreldakse vähemalt 10 000 aasta vanuse jõe looduskeskkonnaga! :) Sa püha püss ja lihtsameelsus...
Vasta!
Martin: Martin
Kindlasti poolt, üks parema languga lõhejõgi oli enne selle jama sinna tekitamist. Viimane aeg see maha võtta. Kõik mu jura on paari järve kaldal elava inimese isiklik huvi mis ei saa olla määrav selliste otsuste jaoks.
Vasta!
Raul: Raul
Vaba jõgi!
Vasta!
Ranno: Jõgi vabaks!
See on nali kuidas paar huvitatud isikut proovivad juba valla tasandil Maardu rahvast häälte saamise eesmärgil endi külje alla meelitada!
Maardu rahva saab ju ka otse sinna paisu vastas olevale hoovile saata siis jääb meile vähem koristamist ``Teeme ära raames`` ja need kes oskavad enda järgi koristada ei peaks ennast puudutatuna tundma!!!
Ja see nahkhiirte jutt on päris hästi läbi mõeldud kuid ennem paisu langetamise teemat pole keegi kuulnud ei nahkhiirtest ega muudest loomadest midagi. Samas on ju rõõm kui mingisugune huvigi inimestel looduse vastu tekkinud on :) :) :)
Muideks Neeme on nahkhiiri täis ja nemad ei sega meid ja meie neid!
Loodus peab käima oma rada ja ``huvitatud isikud`` ehk leiate omale mingi muu viisi kuidas raha teenida või oma vaateid säilitada!
Vasta!
Mendo: Mendo.Poolt
Kalad liikuma ja kudema.
Vasta!
Martin:
Poolt
Vasta!
Lembit: Asjatundmatud populistid
Asjatundmatu üleskutse aktivistid võiksid tutvuda kahjudega Valgejõel peale Kotka tammi allalaskmist. Lõhilaste harjumuspärased kudekohad hävitatud, kaunist loodusest Kotkal järel varemed.
Vasta!
Janek: Asjatundmatud populistid
See on teada, et esimestel aastatel, on mõju negatiivne või siis positiivne mõju ei avalda päevapealt, eriti kui tamm sedasi prauhti läks, nagu ta läks, ka Jägala pais oli tühjaks lastud ja allpool tammi olevad alad said kannatada, samas aga taastus olukord mõne aastaga. Juba 3-4 aastat hiljem peale paisjärve kriminaalset tühjakslaskmist püüti Linnamäe tammi alt rekordkogus lõhet.
Valgejõe koelmud uhtusid puhtaks eelmise sügise suurveed ja reaalne mõju avaldub lähima paari aasta jooksul. Üleöö ei juhtu muidugi midagi.
Erik: Asjatundmatu populist vastab
Janeku (õigele) jutule lisaks - juba sama aasta sügisel, kui kotka tamm kukkus, nägid teadlased lõhesid pesi kaevamas kümneid kilomeetreid tammist ÜLESvoolu. Arvestades kui palju on kudeala allpool tammi (mis jah, rahaahnuses salaja öösel pauguga alla lastud paisjärvemuda tõttu mõneks ajaks ehk rikutud said) ja kui palju vaba maad ülevalpool, siis ma julgeks küll öelda, et mõju avaldus pea päevapealt.

Kurvad on muidugi Loksa västramehed, kellel kodujuurest enam mugavasti kala lüüa ei õnnestunud - ja Kotka tammi alla ka enam ei kogunenud, kust teda lihtsam noppida oli.. traagika tõesti..
Martin: M.Karron
Loodus on vabadus!
Raha on orjus!
Vasta!
Robert: Poolt.
Kindlasti leidub ka alternatiive nii, et lõhe saab nö mööda sellest tammist. Võimalusi jagub aga jah, lammutus lihtne ja kiire. Mõelge ka teiste lahenduste peale
Vasta!
Jüri: @Poolt.
Keegi peale tammi pooldajatest ei räägi lõhkumisest, "populistlikud" vabatahtlikud soovivad avada jõe täies mahus ning säilitada tammi koos sinna kuuluva jaamaga, paisjärve all on lihtsalt kenad kudealad.
Ando: Poolt
Thanks for all the fish!
Vasta!
Talumees: Vastu!
Esimese asjana küsige kohalike käest mida nad tahavad. Nemad elavad seal ja jäävadki sinna edasi elama, neid see mõjutab ja nemad peavad otsustama koos tammi omanikuga. Mingid ühekodsed kalaturistid ega lõhepaugutajatest vabatahtlikud populistid siin ei otsusta.
Vasta!
Timo: Vastu!
12.11.2018 toimus Kostivere mõisas KMH avalik arutelu. Olin isiklikult kohal ning saal oli rahvast täis. Mitmed kohalikud inimesed kes vahetult paisu lähedal elavad, võtsid aktiivselt sõna ja olid vaba jõe poolt. Kes siis veel saavad olla rohkem kohalikud, kui need Jõelähtme valla inimesed, kes saalis olid ja kuulasid ning ka oma sõna sekka ütlesid? Kõik need sõnavõtud on kõik salvestatud KMH koostaja AS Mavesi poolt. Talumees võiks natukene kaugemale näha oma talu väravast. Jägala jõe ressurss ei ole mitte elekter vaid loodus ja sellega kaasnev mitmekesisus.
Janek: @ Talumees
Igal juhul! Nii peabki olema, et kõigilt kohalikelt võetakse arvamus, mulle ja paljudele teistele näib, et seni on seda tehtud pisut valikuliselt, arvesse on võetud vaid neid kohalikke, kes on paisutuse poolt.
Samas aga ei tohi unustada, et kalade läbipääsu küsimus- ja seeläbi ka jõe mõju on üleriigiline, see mõju pole vaid kohalik, võib isegi ütelda, et mõju on ka riigipiire ületav, seetõttu ei tohi unustada kõiki osapooli, keda antud teema kuidagi mõjutab.
Talumees: Vastu!
Timo Timo (facepalm).. Olid isiklikult kohal ning saal oli rahvast TÄIS. Ja kõigest MITMED kohalikud inimesed kes vahetult paisu lähedal elavad, võtsid aktiivselt sõna ja olid vaba jõe poolt. Aga mida siis enamus kohalike arvab, mind ei huvita ainult KAKS kohalikku, mind huvitab enamuste arvamus. Üldse ei imesta kui need olid "vabatahtlikud" kohalikud paugutajad seal. Paluks normaalset ülevaadet mitu poolt mitu vastu ja mitu neid seal on kokku.. muidu on valikuline, kallutatud sogane värk.
Jüri: Hr. Talumees
Kui sulle ei lähe korda üks hääl siis sulle ei lähe korda ükski hääl.
Erik: Talumehele
Talumees, kas jõgi on ainult paisjärve ääres elajate ja tammiomanike oma? Või rohkem ikka kogu eesti elanikonna oma? Ma julgen arvata, et Taliumehe krundi piir jookseb siiski paralleelselt jõe/järve kaldaga, mitte jõe telgjoonega vms.
Georg: Anname lõhele võimaluse.
Olen aru saanud, et paisutuse kaotamine aitaks märkimisväärselt tõsta lõheliste populatsiooni meie koduvetes ning ühtlasi säiliksid Keskkonnaameti vastava kava järgi ka tammi ning elektrijaama rajatised vaatamisväärsustena (tammile tehakse jõesängi mõõdus ava). Kaob hooletusse jäetud paisjärv (prügised kaldad ning järvepõhi) ning üht-teist mõne järveäärse kinnistu väärtusest, sedapuhku suurema eesmärgi nimel.
Vasta!
Ago: Poolt!

Ka kala tahab elada
Vasta!
Maitis: Poolt
Sellist võimsust sellise hinnaga pole meile vaja.
Vasta!
Jaan-toomas:
Kaladele jõgi vabaks.
Vasta!
Olav:
Poolt.
Vasta!
Merilyn: Merilyn: Poolt!
Jõed kaladele ja lõhelistele vabaks!
Vasta!
Gert: Jõgi vabaks
Tamm võiks siiski säilida ning jõgi võiks kulgeda tammi kõrvalt. Ilus ehitis on.
Vasta!
Marko: Poolt
Olen paberkandjal juba poolt hääletanud. Annaks lihtsalt mõned kommentaarid. Esiteks olen kordi jalutanud jõepõhjas allpool tammi. Sest kuival ajal on need roheenergia tootjad nii eeskujulikud kodanikud,et keeravad ööseks lüüsid kinni,et tammi taga olevat veetaset tõsta ja siis kraane lahti keerates saaks oma vurri tööle. Olen näinud kuidas see tamm korraga maha lasti ja kõik see lühike jõelõik oli muda täis ja ei merikas ega lõhe ei tulnud peale seda jõkke mitu aastat. Kõige tipuks uurige nõuka aja lõhejõgede statistikat. Kuuekümnedatel oli jägala jõgi ENSV kõige lõherikkam jõgi. Seega andke ainult võimalus ja kala tuleb. Pealegi, kui vaadata,kes on opponendid antud petitsioonile,siis tegemist on kas tammi omanike või paisjärve ääres olevate kruntide-arendajate arvamused. Seega arusaadavatel põhjustel on nad selle vastu. 1 asja võiks veel selgeks rääkida. Muinsuskaitse all olevat tammi pole vaja lammutada,see tuleb lihtsalt avada. Seega ka see silmailu jääb alles.
Vasta!
Peeter: Kala populatsioon tõuseks.
Päisjärve pooldaja on korduvalt öelnud mida te nutate , et kala ei ole - sööge Norra lõhet. Rannakalurid kes sellest elatuvad on see sama , kui keegi soovitab süüa väljaheidet.
Vasta!
Alo: Poolt!
Margus. Mees kes AK-s ütles, et selles jões pole üldse kala, mees kes järveäärset kinnistut müüb, kus on kaevatud tiigid, kallasrada ei kehti ja kõik muu omale sobilik keskkond sinna äärde sätitud ei ole vist kõige õigem mees rääkima kultuuripärandist. Ja kõik teavad, et saarmad, koprad, veelinnud ja justnimelt JÕEKALAD elavad õnnelikult ka jões ja selle ääres. Pole vaja ajada häma, nagu nendel midagi juhtuks. Vastu hääled ja ka vastu petitsiooni hääled annavad iga korraga aina selgema pildi sellest "suurest hulgast" inimestest, kes järve pooldavad. Lausa naljakas kuidas see seltskond ise ikka veel julgeb korrutada, et jõe taastamise poolt on "kitsas ringkond". Kas ikka on nii, kuidas tundub? Kümmekond meest kommenteerivad ja hääletavad alati vastu, lisame sinna nende sugulased ja siis sabarakud/kummardajad vallamasinast, ning saamegi iga kord korduva suurusjärgu kätte.
Vasta!
Mari: Mari:Poolt!
Kindlasti AVADA, et saaks taastuda endiseks.
Maad, vett ja õhku tuleb hoida.
Sellest oleneb meie kõigi elu kvaliteet.
Kui me saame midagi paremaks teha siis palun teeme.
Vasta!
Martin: Poolt!
Jõgi vabaks
Vasta!
Martti: POOLT
Iga kell!
Vasta!
Mati: Pooldan.
Kaladele vaba pääs kuni loodusliku paisuni ehk joani.
Vasta!
Urmas: Jõgi vabaks
Kaladele tuleb anda võimalus paljuneda!
Vasta!
Meelis: Poolt
Kaladel ei ole valikuid, inimestel on. Selle paisu tähtsus inimestele on tühine, see eest kaladele selle puudumine ülimalt oluline.
Vasta!
Arvi: Arvi: Poolt
Laseks ehk kaladel rännata mitte pagulastel.
Vasta!
Peeter: Kohaliku elanikuna pooldan.
Märgin siia ära lisaks, et pais tekitab peale kõikige muuda asjaolude ka tehnilist müra. Seda sama kinnitab läbiviidud keskkonna hinnang kus mõõdeti tehnilist müra mis ei vastanud kehttestatud nõuete normidele.
Vasta!
Peeter: Poolt!
Märgin siia ära lisaks, et pais tekitab peale kõikige muuda asjaolude ka tehnilist müra. Seda sama kinnitab läbiviidud keskkonna hinnang kus mõõdeti tehnilist müra mis ei vastanud kehtestatud nõuete normidele.
Vasta!