Jagame Eesti EL toetuste taotlemisel kaheks

Andes oma toetusallkirja ettepanekule jagada Eesti kaheks piirkonnaks EL-i toetuste jagamisel, aitate kaasa Eesti maapiirkondade arengule väljaspool Tallinna ja selle lähiümbrust.

aega veel 8 päeva

28.06.2018 00:00 kuni 28.11.2018 23:59

244 häält

24%

Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks


Algatan kodanikuna allkirjade kogumise ettepanekule jagada Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks.

Eesmärgiks on Eesti erinevate piirkondade arengutaseme ühtlustamine, eriti eelduste loomine majanduse arenguks väljaspool Tallinna ja selle lähiümbrust, tugevdades nii  Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Ettepanek

Jagame Eesti kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel järgmiselt:

1. majanduslikult enamarenenud Tallinna linn ja Harjumaa,

2. muu Eesti.

Rakendame edaspidi nendele piirkondadele määratud Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi ka eraldi nende piirkondade arendamiseks.

Selline muudatus võimaldaks Rahandusministeeriumi hinnangul saada Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu Eestisse kuni 700 miljonit eurot rohkem toetusvahendeid ühe finantsperioodi jooksul, mis võimaldaks sisemajanduse kogutoodangu arvestuses Eesti vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele aidata. Ühtlasi on see sama suurusjärk, mille Eesti kaotaks praeguse finantsperioodiga võrreldes, kui jätkame ühe piirkonnana.

Alternatiivne ettepanek

Jagame Eesti kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel järgmiselt:

1. majanduslikult enamarenenud Tallinna linn,

2. muu Eesti.

Ka selline ettepanek on rakendatav, kui uuringud ja analüüsid tõestavad, et see aitab saavutada taotletud eesmärki.


Ettepaneku algataja

Kaul Nurm

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor 1992–2016

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) liige 2005–2015

EMSK-i põllumajanduse-, maaelu- ja keskkonnasektsiooni asepresident 2012–2015

e-post kaul.nurm@gmail.com, tel 56647800

 

Põhjendus

Kui Eesti ühines 2004. aastal Euroopa Liiduga (EL), oli meie sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta 32% EL-i keskmisest. 2016. aastaks oli see tõusnud 59%-ni. SKT näitajad ostujõu standardi järgi olid vastavalt 54% ja 75%. Sealjuures läheneb ostujõu standardilt Harjumaa keskmine SKT elaniku kohta 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest.

2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6 628 eurot, ehk et see vahe on Eesti sees lausa neljakordne. Alates EL-i astumisest kuni tänaseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa.

 

Eesti maakondlikud sisemajanduse kogutoodangu näitajad 2016. aastal

Maakond Aastakeskmine rahvaarv Aastakeskmine rahvaarv, % SKT jooksevhindades, miljonit eurot Osatähtsus riigi SKT-s, % SKT elaniku kohta, eurot SKT elaniku kohta, % Eesti keskmisest
Harju maakond 579 411 44.1 13 497 64.0 23 294 145.3
..Tallinn 424 979 32.3 11 246 53.3 26 462 165.0
Tartu maakond 145 276 11.0 2 189 10.4 15 067 94.0
..Tartu linn 93 406 7.1 1 721 8.2 18 421 114.9
Pärnu maakond 82 766 6.3 883 4.2 10 680 66.6
Viljandi maakond 47 571 3.6 485 2.3 10 204 63.6
Lääne-Viru maakond 59 162 4.5 593 2.8 10 023 62.5
Saare maakond 33 394 2.5 325 1.5 9 735 60.7
Järva maakond 30 544 2.3 282 1.3 9 225 57.5
Ida-Viru maakond 145 193 11.0 1 316 6.2 9 066 56.5
Hiiu maakond 9 341 0.7 83 0.4 8 933 55.7
Lääne maakond 24 440 1.9 209 1.0 8 535 53.2
Võru maakond 33 739 2.6 286 1.4 8 473 52.8
Rapla maakond 34 117 2.6 288 1.4 8 454 52.7
Valga maakond 30 304 2.3 244 1.2 8 062 50.3
Jõgeva maakond 31 069 2.4 230 1.1 7 402 46.2
Põlva maakond 28 090 2.1 186 0.9 6 628 41.3
Kogu Eesti 1 315 790 100.0 21 098 100.0 16 035 100.0


Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid me oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine.
 

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174 ütleb järgmist:

  • Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.
  • Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.
  • Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

Nende eesmärkide saavutamise abimeetmeteks ongi viie EL-i struktuuri- ja investeerimisfondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) toetuste rakendamine. 

EL jaotab struktuurifondide toetuseid liikmesriikidele vastavalt nende SKT-le elaniku kohta kolmes erinevas kategoorias. Näiteks finantsperioodil 2014–2020 said riigid või piirkonnad, kellede SKT elaniku kohta oli vähem kui 75% EL-i keskmisest, kokku 52% kogu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahenditest. Neid kutsutakse ka „vähemarenenud piirkondadeks“, kuhu siiani kuulus ka Eesti, kes sai käesolevaks finantsperioodiks ca 3,5 miljardit eurot toetusi. Sealjuures rahastab EL seda 85% ulatuses ja Eesti riigi omafinantseering on 15%. Eesti jagamisel kaheks piirkonnaks jääks sellesse kategooriasse jätkuvalt edasi ka majanduslikult vähemarenenud osa Eestist.

Riike või piirkondi, kellede SKT inimese kohta jäi 75% ja 90% vahele EL-i keskmisest, kutsutakse „üleminekupiirkondadeks“, ja neile eraldati kokku 12% eelpool nimetatud fondide vahenditest. Kui Eesti jätkab ühtse piirkonnana, siis finantsperioodil 2021–2027 hakkab Eesti kuuluma just sellesse kategooriasse, kuna meie riigi keskmine SKT elaniku kohta ületab napilt 75% piiri EL-i keskmisest. Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek on eraldada Eestile uueks finantsperioodiks ca 2,9 miljardit eurot. Sealjuures rahastab EL neid üleminekupiirkondi 55%-ga ja Eesti riigi omafinantseering oleks 45%. 

Riike ja piirkondi, kellede SKT inimese kohta ületab 90% EL-i keskmisest, kutsutakse „arenenud piirkondadeks“. Neile eraldas EL käesoleval finantsperioodil 16% struktuurifondide vahenditest. Arenenud piirkondi kaasrahastab EL uuel finantsperioodil 40%-ga ja riiklik omafinantseering oleks 60%. Kuid Ühtekuuluvusfondi vahendeid enamarenenud riikidele enam ei jaotata.

Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses (prantsuse keeles NUTS 2 -nomenclature d'unités territoriales statistiques) mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. 

Suur vastuolu seisnebki selles, et Eesti Vabariigi valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme Euroopa Liidus, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees. 

Andes oma toetusallkirja ettepanekule jagada Eesti kaheks piirkonnaks EL-i toetuste jagamisel ja rakendamisel, aitate kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades. 

Palun levitage seda ettepanekut  ka oma sõprade ja tuttavate seas, siis saavad nemadki aidata kaasa Eesti arengule väljaspool Tallinna. 


Lisateave

Lauri Luiker, Tõukefondid ja regioonide areng, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 28.05.2018 teemaleht nr 9  

https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Tõukefondid-ja-regioonide-areng.pdf 

Mart Hiob, Tallinna linnriik – kuidas sellest hoiduda http://www.avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=916

EL-i finantsperioodil 2014–2020 kehtinud piirkondlike jaotustega tutvu siin: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=GDP_at_regional_level

Aktsiooni korraldaja

Kaul Nurm
Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor 1992–2016
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) liige 2005–2015
EMSK-i põllumajanduse-, maaelu- ja keskkonnasektsiooni asepresident 2012–2015
e-post kaul.nurm@gmail.com, tel 56647800

Vali sobiv allkirjastamismeetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Taivi: Jagame Eesti EL toetuse taotlemise kaheks
Olen nõus
Vasta!
Elle: Jagame Eesti EL toetuse taotlemise kaheks
Ka Antsla on ohu äärel,kuna pole tööd ja noored lahkuvad teadmata suunas
Andre: Tuleks otsus vastu võtta!
Kuna Eestis teised piirkonnad vajavad ka arendamist, siis võiksite seda otsust toetada.
Vasta!
Karin: Jagame Eesti EL toetuse taotlemise kaheks
Nõus
Vasta!
Mine:
Teeks hoopis nii, et jagaks kaheks küll aga raha kõik mulle ning võlanõuded ja kohustused sulle? Kolhoosis küll käis nii. Vara sai mulle, tühjad peod sulle. Sulle-mulle, mulle-sulle. Mulle!
Vasta!