Jah Saare maakonnaleSaarte Turismiarenduskeskus MTÜ kavatseb Muhu, Vilsandi, Abruka ja teised Saare maakonna väikesaared nimetada Saaremaaks, võttes nii väikesaarte identiteedi. Toeta allkirjaga väikesaari. |
allkirjade kogumine on lõppenud 07.06.2010 00:00 kuni 30.06.2010 23:59 114 häält |
Ühinege meie protestiga, et väikesaari ei sildistataks „Saaremaa“ nimega!Saaremaa või Saare maakond, selles on küsimus. Ja suur küsimus! Vähemalt Muhu, Vilsandi, Ruhnu, Abruka ja teiste meie maakonna väikesaarte elanike jaoks. Peagi märgistatakse meie maakonna identiteet koos logo ja nimega, mis iseloomustaks seda arhipelaagi kui turismisihtkohta. Sellise brändi loomine on tõsine ja keerukas protsess, mis õigustatult nõuab kuudepikkust tööd analüüside ja aruteludega. Sest bränd kui selline peab täitma temale seatud eesmärki ja on mõeldud kestma aastakümneid.
Saarte Turismiarenduskeskus MTÜ, meie maakonna kõiki saari hõlmav ametlik turismiedendamist toetav katusorganisatsioon, on võtnud oma kohustuseks kujundada ühtne loosung, mille all meie, maakonna erinevad kogukonnad, hakkaksime end tulevikus reklaamima kui turismisihtkohta. Käesolevaga soovitakse leida ühine väljund meie võimekusele ja turismipakkumiste mitmekesisusele ning anda sellele ühine kogu maakonda iseloomustav nimi. See tähendab ühist märki valdadele ja saartele nagu Abruka, Muhu, Ruhnu, Saaremaa, Vilsandi, ja loomulikult ka Kuressaare. See on hea mõte, sest ühendatud jõududega saab kindlasti rohkem ära teha kui seda suudaks iga väike kogukond üksi. Kuid just siit saavad alguse probleemid nime ümber. Saarte Turismiarenduskeskus plaanib viia meid kõiki „Saaremaa“ nime alla. STAK väidab, et Saaremaa kui turismisihtkoha nimi loob kuvandi tervest Saare maakonnast. Ometigi mõtleb enamus eestlastest ja maakonda külastavatest inimestest „Saaremaa“ all saart nimega Saaremaa, mitte kogu maakonda ja selle väikesaari. Nii minu poolt esindatud Muhu Turismi Assotsiatsioon, Muhu vald, Vilsandi saarevaht kui ka paljud Ruhnu ja Abruka saarte esindajad protesteerivad otsustavalt sellise nimevaliku vastu. See ei ole arutelu semantika või lingvistika aspektide üle. See on küsimus identiteedi ja nime üle, mida me kõik peaksime tahtma uhkusega kanda. Muhu Turismi Assotsiatsiooni, muhulaste, Vilsandi kogukonna ja tõenäoliselt väga paljude teiste meie maakonna inimeste nimel tahan ma selle probleemi olemasolu selgelt teadvustada. Kui STAK-i plaan saab teoks, saab maakonna veebilehe ja turismisihtkoha nimeks olema ‘SAAREMAA’. Me oleme resoluutselt sellele vastu, kuna meie arvates ei kajasta nimi Saare maakonna mitmekesisust.
Kui küsida Muhu saare elanikult, kus ta elab või kust ta pärit on, ei saa vastuseks Saaremaa. Ka purjelaev Runbjårn on tõlkes Ruhnu Karu, mitte Saaremaa Karu. Kui näiteks mõnele Abruka või Ruhnu kalatootele siduda külge praeguseks välja töötatud kaubamärk, muutuks saare enda nimetus teisejärguliseks. Läbi aegade on saarlased ja teised väikesaarte elanikkonnad hoidnud kultuurilist ja emotsionaalset distantsi. Mitmed meie kultuurilised väljendused ongi erinevad. Kuigi me tunneme uhkust, et oleme Saare maakonna elanikud, ei ole me kõik seepärast veel Saaremaa rahvas. Mitmekesisus on oluline omadus ja tänapäeva ühiskonnas väärtuslik vara. Ilu on muutlik ja mitmekesine. Kogukonna eneseuhkus, eripära, mitmekesisus ja identiteet on oluline nii kohalike kui ka külastajate jaoks. Nii praegused kui potentsiaalsed turistid hindavad meid selle järgi. Oluline on teadvustada identiteeti nii praktiliselt kui ka sümboolselt. Surudes Muhu, Ruhnu, Abruka ja Vilsandi Saaremaaga ühte patta, jäävad erinevate saarte rikkalikud traditsioonid ning viimaste aastate saavutused turismi arendamisel väärilise tähelepanuta. Seetõttu avaldame protesti oma saarte identiteedi annekteerimise vastu sõna “Saaremaa” kasutamisel, sest selline suurepärane märk peaks meid oma mitmekesisuses liitma, mitte aga eraldama. Väärtusi suurendatakse variatsioonide, mitte elimineerimiste kaudu.
Pakume välja kasutuses olevaid alternatiive: Saare maakond, Saare regioon, Saare arhipelaag jne. Kindlasti leidub veelgi sobivamaid sihtotstarbelisi nimesid. Muhu kogukond on viimastel aastatel edukalt taaselustanud kohalikku identiteeti, ja seda ka turismi edendamise eesmärgil. Oleme nende saavutuste üle uhked ning soovime samas suunas jätkata koos teiste saarte kogukondadega Saare maakonna koosseisus. Oleme igati ühise lähenemise poolt, milles Saarte Turismiarenduskeskusel on kanda suur roll. Kuid selline tegevus peaks põhinema erinevate kogukondade identiteedil ning eripära tunnustamisel. Praegune ettepanek nimetatud tunnustust ei kajasta. Protestiga on ühinenud: Albert Noor, Andla Rüütel, Andrei Šuprudko, Andres Noor, Andres Rähn, Anne-Li Tilk, Anne-Mai Männi, Anne Tõnisson, Annika Punab, Anti Kerdo, Danel Tüür, Eliisa Rauzer, Epp Üpraus, Erik Arro, Hannele Raaper, Helbe Vaga, Imbi Linna, Imre Luht, Inna Ligi, Jaagup Silmet, Jaanus Rannama, Jana Truuväärt, Jane Peda, Janek Laaneväli, Jorven Rang, Kadri Keert, Kadri Kipper, Kadri Tali, Kaie Laaneväli, Kaie Noot, Kajari Jakunin, Kalle Saar, Karin Siig, Katrin Humal, Katrina Kaljuste, Kauri Ôispuu, Keit Kaal, Krista Visas, Kristi Alberti, Kirsti Jõgi, Lea Arme, Lea Kuldsepp, Liisa Põlluäär, Liisu Oll, Maarika Toomel, Madis Klaas, Maie Keinast, Mai Soom, Marella Kakkum, Margit Hakomaa, Mari Randmets, Maria Jürisson, Marika Venda, Margus Naaber, Marko Kaljuveer, Martin Meikas, Meelis Naaber, Meree Punab, Merike Šuprudko, Mihkel Jürisson, Olga Makina, Ott Oll, Paavo Pettai, Peeter Pihel, Piret Lang, Priit Pruul, Raili Pillmann, Raimo Suurkivi, Raimond Kaljulaid, Rasmus Arme, Reelika Õispuu, Riko Räim, Rita Parker, Siiri Vimb, Silja Silver, Sirje Kolk, Stive Valdmets, Sulev Randmets, Tarmo Jõeleht, Tiina Läheb, Tiiu Rosing, Toomas Saat, Ulvi Heinlaid, Viive Randmets.
|
Aktsiooni korraldajaMartin Breuer - Muhu Turismi Assotsiatsiooni juhatuse esimees |
Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.