Kambja valla toetuseks ja sundliitmise vastu.

aega veel 2 päeva

10.02.2017 00:00 kuni 30.04.2017 23:59

77 häält

7%

Avalik kiri

 

Kambja valla sundliitmise hirmud

 

1978. aastal liideti käsukorras heade kavatsustega Vambola kolhoos Kambja sovhoosiga ja moodustus praeguste Kambja valla piiridega majand. 1985. aastaks olid suureks ühendatud endisest üle keskmise Kambja sovhoosist järel riismed. Kambjapoolne osa veel toimis, kuid korralikust Vambola kolhoosist ei olnud midagi järel. Ääremaaks jäänud piirkonnast olid lahkunud ja lahkumas vähegi tegusad inimesed, suurmajandi ajal ei olnud ehitatud mitte üht hoonet, teed, mitte midagi. See mis oli, lasti laguneda, sest suurem Kambja sovhoos ei saanud iseendagagi hakkama. Pilt praeguses Kuuste kandis kujunes 5 aastaga trööstituks, ääremaastumine ja kogukonna lagunemine  toimus väga kiiresti, inimesed otsisid lihtsalt paremaid kohti, asemele tulid „linnast väljasaadetud õnneotsijad”. 1986. aastal otsustati viga tunnistada ja jagada suur Kambja sovhoos ning  Vambola kolhoos tagasi teha, toonase  aja kohta enneolematu otsus terve suure NL jaoks, sest siiani oli majandeid ainult liidetud. Peale seda hakkasid mõlemad piirkonnad uuesti arenema, kuni riigikord muutus.

 

Edaspidi jäime ühte valda. Ühtseks  sulamine on alles praeguseks lõppenud, nüüd tunneme end täielikult Kambja vallana, mille elanike mured on valla mured. Oleme läbi elanud aja, mil meie kogukonda justkui ei olnud olemaski, sellist ääremaad ei soovi oma vaenlasele ka. Võib-olla tundub endiste majandite ja praeguste valdade võrdlus kohatu, kuid toona tegeldi inimeste  elu probleemidega just majandite kontorites.

 

Kas tõesti ajalugu kordub, kõik toimub kampaania korras ja kohalikke inimesi ei kuula keegi.

 

 Vahemaade liiga suureks kasvades ei tunnetata enam valda ega inimeste probleeme.  Sunniviisiline valdade  liitmine toob kaasa täpselt samasuguse olukorra, kus kaugel vallamajas osutatakse küll nn riiklike teenuseid, kuid inimeste igapäevased mured ja rõõmud ei jõua enam valda  kohale ja täisväärtuslik elu külades lihtsalt hääbub. Meie ei ole nõus lõhkuma olukorda, kus näiteks:

 

           - Kambja kirik on korras kui piltpostkaardil, kogudus töötab, noortele ei tule pähegi, et  kunagi olid siin  ainult varemed.

          - Kambja kool koos staadioniga kiriku kõrval seisab nagu iseenesest- mõista, kuigi mõne aja eest oli ka siin ainult viljapõld.

            - Kuuste mõisakool, mille esimene juurdeehitus valmis  1965. aastal, sai teise tiiva lasteaia näol ja kooli hääbumine on peatatud.

           - Kambja valla eelarvest leiavad toetamist ka sellised  ettevõtmised nagu näiteks Kuuste kohvik-klubi, Pensionäride klubi Tammeke, Kambja Laulu-ja Mänguselts, KUUSTE Naiskoor, Vikertiimer MTÜ, Vana-Kuuste Naisselts MTÜ, Kuuste Seltsimaja, Klubi 60+, Kuuste Spordiklubi Hekumen.

            - 2017. aastal on sotsiaaltoetuste määrad:
            sünnitoetus 500 eurot;
            alushariduse toetus 65 eurot;
            kooliminekutoetus 65 eurot;
            kooli lõpetamise toetus 65 eurot;
            üliõpilastoetus kuni 35 eurot kuus;
            eakate inimeste sünnipäevatoetus 30 eurot;
            Tšernobõli veterani toetus 25 eurot kuus;
            sõjaveterani toetus 95 eurot;
            eakate küttetoetus 30 eurot;
            matusetoetus 200 eurot;
            täiendav kütusetoetus kuni 65 eurot;
            hooldajatoetuse määr 30 eurot;
            rehabilitatsioonitoetus kuni 50 eurot aastas.

            - Kiusliku maaomanikuga käib kohut vald, mitte tagumised naabrid ise, ka tagumised tahavad õhtuks koju ja hommikul tööle, nende mure on ka valla mure.

            - Hommikul peale tuisku on palju kordi juhtunud, et kodutee on juba lahti lükatud, aga riigimaanteelt hommikul  läbimurdnuna avastad õhtul koju pöördudes, et sahk pole ikka veel suurele teele jõudnud,  ju ei hoolita või on lihtsalt  JOKK.

            - Riigimaantee remondi käigus saime kergliiklustee, tänava­valgustuse – naabrid,  aga millegi pärast ei saanud.

            - Oleme saanud vallasised peamised suured teed mustkatte alla, unistuste unistus, mida paljud naabrid veel unistavad.

            - Koduteed on korras, nii ei pea keegi ööseks autot suure tee äärde jätma ja  lõpuotsa jalgsi, kotid käeotsas vantsima.

 

Need on ainult mõned väga väikesed kuid üliolulised  näited, mille kaudu oma valla üle uhke olla, vald toimib, inimestel on hea meel ja kõik on rahul.

 

Muidugi tehakse igapäevast rutiinset tööd, kuigi vallas alla 5000 elaniku, saadakse hakkama nii suurte tegudega kui ka igapäevaste nn teenuste pakkumisega ja kaugeleulatuvate investeerimisplaanidega.

 

 

 

Usume, et meie rahval jätkub südikust ja tarkust hoida meid kaitsvat kilpi – kohalikku omavalitsust, sest Kambja  vald on kohalikele inimestele vajalik ja võimalik. Oleme vastu Kambja valla kaotamisele läbi sundliitmise.

Aktsiooni korraldaja

Vahur Järv Sipe küla Kambja vald

Vali sobiv allkirjastamismeetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Kadri: ET KAMBJA VALD JÄÄKS KAMBJA VALLAKS!
Mina kahe käega poolt et Kambja vald jääks ikka Kambja vallaks! :)
Vasta!
Tiina: Toetan Kambja valda
Kambja saab vallana iseseisvalt hakkama, milleks totrustega kaasa joosta.
Vasta!
Leho: Esivanematelt!!!!
Korra kunagi liideti valdasid,astuti ämbrisse ja taastati vallad nagu nad on nüüd. Kordame sama viga????
Vasta!