Kirikud ja koolid lahku!

Meie, allakirjutanud, leiame, et haridusasutuste korraldatavad (jõulu)jumalateenistused on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvidega 40, mis garanteerib riigi ja kiriku lahususe ning usuvabaduse, 12, mis keelab usutunnistusepõhise diskrimineerimise, ja 37, mis jätab otsustava sõna laste hariduse määramisel vanematele.

Paragrahv 40 sätestab muuhulgas, et Eestis pole riigikirikut. Meie leiame, et kui haridusasutus korraldab teenistuse vaid ühe usuvoolu – laiemas mõttes ateism vs teism, kitsamas usulahud – õpetuste põhjal, siis kehtestatakse de facto riigikirik, mis ei pruugi olla küll üleriigiline, ent on siiski riigi poolt eelistatud usuvool. Midagi, millele riigi tugi lisab legitiimsust, võrreldes usuvooluga, mida riik ei toeta. Eestis on muidugi de facto tegemist üleriigilise riigikirikuga: enamik koolide jõuluteenistusi on teistlikud, kristlikud ning luterlikud. Sama paragrahv sätestab veel, et kuulumine usuühingutesse on vaba. Eestis on kooliharidus üheksa klassi ulatuses kohustuslik, mis tähendab, et de facto pole ka usuühingutesse kuulumine vaba, kui koolid korraldavad jumalateenistusi.

Paragrahv 12 keelab usutunnistuse põhjal diskrimineerimise. Korraldades vaid ühele usulahule omase teenistuse, diskrimineerib riik kõigi teiste usulahkude esindajaid, kellele teenistust ei korraldata. Veelgi enam, usulised tõekspidamised on delikaatsed isikuandmed. Jumalateenistuse korraldamise käigus avaldab kool paratamatult ka õpilaste usulised tõekspidamised: need on nähtavad sellest, kes jumalateenistusele läheb, kes mitte. Eesti ühiskond pole paraku piisavalt küps, et erinevaid usulisi veendumusi võõrustada. Seetõttu ohustab kooli selline tegevus õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Eriti traumeeriv on jumalateenistus koolides, kus jumalateenistusel astub üles kooli koor: laps peab valima usuliste tõekspidamiste ning sõprade vahel – ehe näide sellest, et Eesti ühiskond ei suuda usulisi tõekspidamisi õiglaselt ja mõistlikult kohelda.

Paragrahv 37 jätab laste hariduse valimisel otsustusõiguse vanematele. Jumalateenistusi korraldades rikub kool rängalt lapsevanema õigust otsustada, milliseid usulisi ja eetilisi väärtusi oma lapsele õpetada, olgu nendeks tõekspidamisteks usu ja uskmatuse küsimus või moraal.

Kuna koolide organiseeritud jumalateenistused on meie arvates kahjulikud ning Euroopa ja Eesti õiguspraktikas on põhiseaduses sätestatut seni liiga kitsalt tõlgendatud, siis teeme ettepaneku üle võtta ameerikalik arusaam usuvabadusest ning viia sisse järgnevad muudatused Eesti seadustikku.

-> Härra Siseministril ja Riigikogu liikmetel palume algatada “Kirikute ja koguduste seaduse” muudatuse, millega muudetakse paragrahv 9 lõige 2 järgnevalt:
“Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes struktuuriüksuse ülema loal vaid juhul, kui ravi-, õppe-, hoolekande-, või kinnipidamisasutustes viibijal pole võimalik sealt lahkuda ning kaitseväes vaid välismissioonil viibivas üksuses, kui kaitseväelastel pole muidu võimalik usulistel talitlustel osaleda.”

Lisaks palume lisada paragrahvile 9 lõike 3 järgnevas sõnastuses:
“Kui ravi-, õppe-, hoolekande-, kinnipidamisasutuses või kaitseväes korraldatakse usuline teenistus, siis tuleb pakkuda igale sellises asutuses viibijale võimalust osaleda tema usulistele tõekspidamistele vastaval teenistusel.”

-> Härra Haridus- ja Teadusministril ning Riigikogu liikmetel palume algatada “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” muudatuse, millega täiendatakse seadust järgnevalt:
“Haridusasutus, mille juures pole õpilaskodu ega internaati ning mis pole erikool, ei või korraldada usulisi teenistusi.”

-> Austatud Eesti Vabariigi õppeasutuste direktoritel ja direktrissidel palume usuliste teenistuste korraldamise lõpetada.


Vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele

allakirjutanud