Koerte ja kasside kiibistamine kohustuslikuks

Mina ei taha, et minu lemmikule midagi külge pannakse!
Ka ei ole normaalne selle seaduse tulemus.
Vaja on kiipe, kiibistajaid, üle eestilist kontrolli ja palju paberi määrijaid.
Pluss veel need, kes ei taha oma looma kiibistada ..saavad trahvi!
Ja 100% liselt ei kao kiibita loomad ikkagi.
Milleks siis kõik see seaduste ja kohustuste jama?
Kes tahab see kiibistab, kes ei taha, ei peaks ka seda tegema!
Minu kass on ilma rihmata, sildita, kiibita ja ei ole kunagi kuhugi kadunud!

Ei ole vaja seda kohustuslikuks küll teha. See on absurdne et maal elavad inimesed näiteks või pensionärid peaksid sellise asjaga tegelema. Paljudel pole rahagi. Liiga palju sunnitaks inimestele peale kohustusi, selle asemel et neid rahumeelselt teavitada.

Mida järgmiseks? Kohustuslik beebide kiibistamine?

vastu!
Ma ei taha oma loomade sisse mitte mingit kiipi, eriti kui uuringud selles osas on vastuolulised. Nimelt kiibistatud koertel on rekordeeritud selle tulemusel vähi teket ja esinenud on surmaga lõppevaid juhtumeid. See paigaldatakse kohta, kus koeral nö ei ole võimalik haava pärast lahti kratsida...väidetavalt, kuid jällegi esineb juhtumeid kus koerad on seda teha püüdes end vigastanud.
See ei ole loomadele kaugeltki ohutu ja selle propageerimine on tehtud nende poolt kellele see on kasulik. Hoolsad loomaomanikud kaotavad niikuinii harva oma loomi ja see kes tõesti kadunud looma otsib, leiab ta üles (kas varjupaikadest, hoiukodudest, kust iganes).
Keegi ei saa kohustada omanikku oma looma sisse midagi toppima, eriti põhjuseks tuues neid hoolimatuid inimesi kes oma loomad lihtsalt ripakile jätavad. Sellist asja lihtsalt ei tohi kohustuslikuks teha!
Pigem ma tuletaks inimestele meelde, et loomad on oma omanikest täielikult sõltuvad. Nad on armastavad helged elusolendid, kes tunnevad samamoodi nagu inimesed. Omanik on oma loomale kõik - tema varjupaik, tema meelelahutus ja tema päike ja kuu. Sellise tingimusteta armastuse ja siirusega tuleb vastutustundlikult ümber käia!

Kahju on Meelikale öelda, et isegi kui kõik koduloomad kiibistada, ei vähene nende Väike-Maarjasse sattunute arv märkimisväärselt. Küll on tõsi, et see aitaks hulkuvate loomade püüdjatel ja varjupaikadel operatiivsemalt tegutseda ning heast kodust mingi ebameeldiva juhuse läbi kadunud loomad saavad koju tagasi (ning sellest on hea meel omanikel kui loomadel).
Samas ei peaks see mitte kohustuslik olema. Põhjuseks on piirkondlikud erisused ja kindlasti ka raha (praegune kiibistamine on nii kallis, et meie ei ole oma koerale 2 aasta jooksul kiipi ikkagi pannud - pole raha). Eelpool kõnelejad on välja toonud ka meditsiinilise aspekti ehk ebapiisavad uuringud kiibiga kaasnevate kõrvalmõjude ja võimalike füüsiliste probleemidega. Kui me räägime ikka armsatest lemmikloomadest, siis kindlasti ei taha me keegi neile paha (mis võib tekkida kiibi paigaldamisega).