Emajõe-äärse tervikliku puhkeala ja -keskkonna säilimise poolt: Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava rajamise vastu!

Kaitseme kahjustamise eest Emajõe-äärset terviklikku ja populaarset looduslikku puhkekeskkonda (spordipark, dendropark, supelrand ja kaldaäärne matkarada), mis on aastaringselt aktiivses kasutuses!

allkirjade kogumine on lõppenud

28.05.2016 00:00 kuni 05.06.2016 23:59

1922 häält

96%

EMAJÕE-ÄÄRSE TERVIKLIKU PUHKEALA JA -KESKKONNA SÄILIMISE POOLT:
TÄHTVERE SILLA JA KAASNEVA MAGISTRAALTÄNAVA RAJAMISE VASTU!

Praegu on avalikul väljapanekul Tartu üldplaneeringu eskiis, mille kohta saab arvamust avaldada 29. maini. Oleme väga murelikud kõiki tartlasi puudutava planeeritava muudatuse pärast.

Eskiisi kohaselt on kavas ehitada Tähtvere sild koos suure põhimagistraaliga otse Supilinna tiigi tagant (või üle selle), ühe pealesõiduga läbi Supilinna Oa tänava kaudu. Meie süda valutab väga, kui mõtleme, milline mõju oleks loodaval magistraalil praeguseks välja kujunenud ja populaarsele looduslikule puhkekeskkonnale, mis koosneb spordipargist, dendropargist, supelrannast ja kaldaäärsest matkarajast, mis on aastaringselt aktiivses kasutuses.

Siin lükkavad oma beebikärusid noored lapsevanemad, jalutavad eakad, jooksevad või sõidavad rattaga igas vanuses linlased; supelrand on suviti rahvast täis; talviti käib linnarahvas suusatamas ja jõeäärne allee ning matkarada on kasutusel aastaringselt. 

Sild ja suur tee lõikaksid linnaelaniku ära looduskeskkonnast ja supelrannast, samuti lõigataks katki ühendus kahe sportimisala, spordipargi ja dendropargi vahel. Magistraal vahetult tiigi ääres halvendaks tiigiümbruse, supelranna ja jõeäärse ala kvaliteeti loodusliku puhkekohana olulisel määral. Liiklus tooks endaga kaasa oluliselt suurenenud müra- ja õhusaaste. Kaldaäärne miljöö oma puhta õhu, vaikuse, konnade ja ööbikutega kaoks.

Tartu kui jõeäärse linna suur võimalus on luua nii linnaelanikele kui linna külalistele atraktiivne ja ainulaadne miljöö, mis on tugev trump võrreldes kõigi teiste Eesti linnadega. Just selline piirkond on alates Kroonuaia sillast kuni Jänese matkaraja kasutatava osa lõpuni juba olemas ja kesklinnaga ühendatud jõeäärsete promenaadide kaudu. Hoiame ja kaitseme seda! Miljööväärtuslikku piirkonda liiklusvoo suunamine tähendaks edaspidi selle piirkonna vaikset ja järjepidevat allakäiku.

Mõistame silla vajadust. Kuid Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava ehitamisele on juba olemas alternatiiv: Maanteeameti lahenduse kohaselt Tartu põhjapoolne ringtee ja uus sild Tiksojal, mis aitab liiklusvoo Ülejõelt suunata Tallinna poole ilma kesklinnast läbi sõitmata.
Kuna Maanteeamet kavandab samuti ümbersõitu ja Tiksoja sild oma asukohas ei lõhuks ära väärtuslikku puhkeala, kutsume Tartu linna vastutavaid ametiisikuid ja poliitikuid üles loobuma  kavast luua magistraal läbi linna puhkealade, mis saab olla kasulik vaid mõnele ehitusettevõtjale. Oleme kindlad, et ei ole mõttekas rääkida Emajõe ühtse rohekoridori kujundamisest linna ühes otsas (Annelinnas) ja samas kahjustada juba toimivat süsteemi teises otsas (Supilinnas). Linna üldplaneering peab olema ühtne, nii et selle ühe osa elluviimine ei teeks võimatuks teise osa täitmist.

Kavandatava Tähtvere silla vastu on oma pöördumise Tartu linnale esitanud juba Supilinna Selts ja paljud teised ühendused ning eraisikud, kuid see küsimus puudutab kõiki tartlasi.

Üldplaneeringu kohta saab arvamust avaldada 29. maini aadressil lpmko@raad.tartu.ee. Anna petitsioonile oma allkiri ja esitame kogutud allkirjad pärast 5. juunit koos siinse pöördumisega Tartu linnavalitsusele!

Lisamaterjalid:








Meie seisukoht täpsemalt:

1) Leiame, et Tähtvere autosilda ei peaks kavandama sinna, kuhu üldplaneering selle praegu asetab. Suur automagistraal ja sild lõikaksid katki praeguse väljakujunenud ja linlaste poolt aktiivselt kasutatava tervikliku puhkeala, mille jõekallas, spordipark, dendropark ja rand moodustavad. Praegu on see roheline, vaikne ja rahulik koht, kuhu automüra ja saastet ei ulatu ning linlased kasutavad seda aktiiivselt nii puhkamiseks kui sportimiseks.

2) Kava ehitada Tähtvere sild Supilinna tiigi juurde läheb vastuollu üldplaneeringu seletuskirjas nimetatud põhimõtetega, mida linnakodanikena igati õigeks ja heaks peame. Tunnustame seda, et meie linn neid põhimõtteid meiega jagab.

Üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas nimetatud suunad, millele Tähtvere sild koos magistraaliga otseselt vastu töötaksid, on järgmised:

2.1 „Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: /.../ Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale.“

6.1.1 „Suure liikluskoormuse tõttu on põhimagistraaltänavatel sageli suhteliselt kõrge müra- ja õhusaaste tase. Seetõttu tuleb põhimagistraaltänavad planeerida hoonetest piisavalt kaugele või kasutada müratõrje meetmeid. Põhimagistraaltänavat ei planeerita reeglina läbi elamupiirkonna.“

7.1 „Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ühtse, katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade võrgustiku arendamine linnas.“

7.2.1 „Maakondlikult tähtis Emajõe nn maastikuline rohekoridor kulgeb Võrtsjärvest kuni Peipsi järveni läbi Tartu linna. Emajõe ääres Tartust ülesvoolu paikneb miljööväärtuslik Kardla – Vorbuse puhkeala, mis osaliselt ulatub ka linna sisse (dendropark, supelrannad, Aruküla koopad, Jänese matkarada). /.../ Tartu linna ümbrus on väikese metsasusega ning on oma jõeäärse asukoha tõttu suure puhkeväärtusega.“

7.2.2 „Tartu linna rohe- ja puhkealade võrgustiku probleemiks on selle katkendlikkus /.../ Paljud rohealad on rohevõrgustikust isoleeritud.“

7.3.1 „Üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku elementide struktuuri ja seisundi säilitamisele ning toimimise parandamisele. Oluline on rohelise võrgustiku tagamine nii regionaalsel kui kohalikul tasandil. Linna haljasmaad (tuum- ja tugialad) tuleb liita haljasühendustega ja kergliikluse teedega (roheliste koridoridega) kogu linna hõlmavaks katkematuks ja nii linna, linnaosa kui ka asumi tasandil hästi toimivaks rohe- ja puhkealade süsteemiks.“

„Emajõe roheline koridor aitab tagada linna bioloogilise mitmekesisuse ning on põhiliseks ühenduslüliks kesklinna parkide süsteemi ja linnalähiste rohealade vahel (Anne luhast dendropargini, piki Emajõe kallast).“

„Tuleb säilitada olemasolev rohe- ja puhkealade süsteem, tagada vajalikud ühendused elementide vahel, luues uusi või rekonstrueerides vanu haljasmaid või vähemalt tekitades visuaalseid seoseid nende vahel, sest haljasühendustega ühendamise läbi muutuvad pargid ja puhkealad paremini kättesaadavaks ja lihtsamini kasutatavaks.“

Aktsiooni korraldaja

Linnakodanikud, Emajõe-äärse puhkeala kasutajad

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Tiia: Tähtvere silla vastu
On samme, mida tagasi pöörata enam ei saa. Imelikul kombel kerkib silla-teema ikka ja jälle üles. Sild ja magistraal, mis on ette nähtud ka raskeveokitele, on puhkealale, haavatava ökosüsteemiga ja miljööväärtuslikku piirkonda sobimatud. Sama hea oleks liiklusvoog suunata mööda Jaani tänavat Tartus, "et kesklinna liiklust hajutada."
Vasta!
Priit: Magistraal-liikluse vastu Supilinnas
Ülemöödunud sajandil, sohu ja parvedele rajatud puitelamute ehitustehnoloogiline tulem ei suuda vastu võtta planeeritava liikluskoormusega kaasnevat müra ja vibratsiooni.
Mõistlik on arvestada olemasolevate elumajade taluvus-võimalustega, vajadusel viia läbi uuring. Arvan, et vanad hooned ei saa kunagi vastama tänapäevastele vajadustele ja nõudmistele.

Arvan, et kaugemale rajatud sild võimaldaks silda toitva liikluse paremat hajutamist. Kui vaid keset linna saab üle silla sõita, siis jaotustänavad ju umbes ja vajadus magistraaltänavate vastu.
Vasta!
Juhani: Juhani: Säilitagem vaikuse ja rahu oaas kesklinna külje all
Kultuurikorraldaja ning Tartu Jaani kiriku tegevjuhina olen igal aastal isiklikult seotud kümnete Tartut väisavate väliskülaliste vastuvõtmisega. Nende seas on hinnatud kultuuritegelasi, heliloojaid, muusikuid, teadlasi, kirikutegelasi jt. Need on inimesed, kes ei külasta meie linna kiirustades, vaid võtavad aega ka elukeskkonna tunnetamiseks. Tartu loodusküllus ning Supilinna miljööväärtuslik piirkond on väärtused, mida meie linna kirjeldades esmajärjekorras nimetatakse – koos ülikoolilinna vaimsuse ja nooruslikkusega.

Supilinna läbiva Tähtvere silla ja automagistraali rajamine haavab piirkonna esteetikat ja miljööd. Muudatuse mõju suurust ei saa täna täpselt hinnata, kuid on selgemast selgem, et inimsõbralik elukeskkond olemasoleval kujul ei säili. Piirkonna kasutamisega liikluskoormuse ümbersuunamiseks kaasnevad mürareostus ja õhusaaste. Silla ja magistraali pildile toomisega kaob lisaks veel "see miski”, mis muudab Supilinna praegu unikaalseks, kesklinna külje all asuvaks vaikuse ja rahu oaasiks.

Tähtvere ja Raadi-Kruusamäe linnaosade ühendamine on oluline, kuid planeeringuga valitud meetod ebaõige. Linnal tuleb hoida väärtusi, mis teevad Tartust unikaalse ja hinnatud elukeskkonna – millegi, mis siin päevast päeva elades võib kergesti märkamatuks jääda.
Vasta!
Heleri: Silla vastu
TÄHTVERE SILLA JA KAASNEVA MAGISTRAALTÄNAVA RAJAMISE VASTU!
Vasta!
Mart: Tuglase silla vastu
See on teisele ringile minek, sest seda on välja pakutud ka varem. Minu seisukoht oli siis ja nüüd: teha ümber linna suur ringtee. St. Ihaste silda ja Kvissentali silda. 1. on valmis, Kvissentali oma ootab järge. See oleks osa Riia-Tartu- Peterburi teest.
Vasta!
Maksim: Tähtvere silla vastu
Tartu ringtee mõte on transiitliikluse vähedamine linnas. Tähtvere sild jaotab vaid liiklust linna sees ümber ning on seega vastuolus ringtee eesmägiga. Pluss halvendab tartlaste elukvaliteeti.
Elika: Tähtvere silla vastu ja magistraaltänava vastu
Olen Tähtvere silla vastu ja magistraaltänava vastu.
Vasta!
Hilary: Hilary
Tartu teebki eriliseks ja armsalt koduseks ilus loodus. Ärme riku seda!
Vasta!
Mart: Tähtvere silla vastu
Eelmises kommentaaris nimetasin seda Tuglase sillaks. Nimest hoolimata olen vastu.
Vasta!
Craig: Disappointed
I would ever visit Tartu again if you destroy this area
Vasta!
Alari: Emajõe-äärne tervik
Eskiisi tegija või tegijad ei ole ise ilmselt selles piirkonnas ringi liikunud. Või kui ongi, siis vaadanud maastikku ja kogu piirkonda kui potentsiaalset ehitustandrit, mitte kui loodust, mitte kui toredat piirkonda, loomulikult, ei ole endale mananud ettekujutust seal liikuvatest ja piirkonna võlu nautivatest inimestest. Konnatiik kui niisugune on neile võib olla teadmata, see ei tarvitse kohe silma jääda. Kaardi peal on see kujutatud sinise laigukesena, mis jääks magistral äärde püsima. Supelranda eskiisi tegija ei külasta, tõenäoliselt, nii võib arvata ti väljapakkumise põhjalt. See, kas konnad ja ööbikud laulavad, ta vast ei teagi, käib tööl, nagu vaja, ja aega ööbikud kuulata ei ole. Tegelikult, paljudel on kõrvaklapid peas, ehk, võib olla see ööbik polegi niiväga tähtis enam. Muuseas, ööbikuid ongi väheks jäänud. Kui sild tuleks, siis kaoksid need viimasedki. Spordiüritused. Arvan, et projekteerija on kursis, et siin midagi toimub. Aga praegu harrastatakse sporti ka väga tiheda liiklusega teedel, näiteks jalgratturid. Suusatamine on iseasi, sellele võib see magistraal põõna panna, kuigi silla alt saab rajad läbi viia. See mis kaoks, on rahulik looduslik miljöö koos selle sees elavate asukatega. Asemele tuleb KIIRUS.

Kas keegi teab?---- Mõtisklesin Tartu linna "perifeeria" üle. Emajõe vasakpoolne kallas: seal on tegevust hommikust õhtuni. Tudengid ja mittetudengid käivad sörkimas, ratastega sõidetakse ka. Lodjaklubist mööda on ujula ja sealt edasi juba vaikne looduslik ala, vaikus, mida osa inimesi, kes ei ela kogu aeg "täiega", oskavad hinnata, sealt kõrgemal - rahulad, liivapaljandid. Vaadakem, seal on kogu aeg inimesi. Seda piirkonda kasutab suur hulk vaiksemat ja rahulikumat aega hindavaid inimesi. Emad lastega jalutavad. Ka see piirkond on ohustatud. Läheme Jõgeva maanteed välja, Raadi suunas kuni Räpina maanteeni välja. Rattaga saab sõita, rullitada, kepikõndida, aga ega rikkalikku looduskooslust sellisel kujul kui meie laululavaaluses piirkonnas ja jõe ääres seal vaadata ei ole.
Ja talviti seal ka aktiviteedid puuduvad, aga siin on talviti sama vilgas kui suvel. Ihaste kant on tore, tundsin seda piirkonda 35 asta tagasi, seal on terviserajad, ma ei tea, aga minu arust vett seal ei ole - koju dushi alla. Mõelgem läbi siinpoolne "perifeeria" ja me näeme - sellist kooslust, nagu meil siin, kus oleks üheskoos ujula, matkarada, ilus Emajõe luht epakate (vist) istutatud puudega, taldrikugolf või kuidas seda nüüd nimetataksegi, seegi on, talvised suusarajad, spordikompleks, kust saavad alguse suured üritused, teatud privaatsus väikese ujula eraldatuse näol - seda ju mujal polegi. Emajõe äärde toob allee (praegu), selle asemele betoonist müratõkestaja... Selles piirkonnas veel elab lind ja loom, möödunud aastal pakkusid silmailu luiged, praegu on konnakontsert. Vaadakem, emad/isad lastega jalutavad kogu päeva vältel. Kui seal oleks planeeritud magistraal, no ma ei tea, mis siis oleks, võib olla jalutaks ka. See piirkond on ööpäevases kasutuses, aastaringses kasutuses sellisena nagu ta praegu on. Vaatan aknast välja ja väidan, pole pikemat viivu, kus keegi kas ei jookseks või mingil muul moel ei liiguks ujula suunas. Praegu, arvan, et sama raha eest korrastaksin hoopiski silmailu pakkuva Konnatiigi. Ja kõik see tegevus ja toimimine eeldab, minu arvates, suure uue magistraali puudumist selles piirkonnas. Kas keegi teab, kas Tartu linna ümbruses on mõni selline ääretult mitmekülgset kasutust ja hubasust ning rahu loovat pakkuv muu paik?
Vasta!
Matis: Silla sobimatu asukoht
Hetkel on Tähtvere spordipark, dendropark ja emajõe äärne promenaad Tartu suurim vaba aja ja sportimise alasid. Ka jäävad silla kõrvale mõlemad Emajõe ujulad. Ohustatakse paljusid looma ja linnuliike kes antud aladel elutsevad. Ka satuvad ohtu Supilinna pehmele pinnasele ehitatud majad. Küsimus on kas see sild liikluses midagi paremaks muudab - ka hetkel on hommikuti Tuglase ristmikul Supilinna poolt ummikud laululava alumise parklani ja ka Kroonuaia poole pole suuremaid teid, mis liiklusintensiivsust vähendaksid. Et tuleb samasugune nuriprojekt nagu Laia tänava sild? Minu arust oleks mõistlik rajada ringtee, mis oleks linnast väljas nt loogiline koht oleks Tiksoja kant, sealt tekiks ümber Tartu igas suunas normaalne ring.
Vasta!
Alvi:
Olen Tähtvere silla vastu ja magistraaltänava vastu.
Vasta!
Eha: Silla vastu
Kreutzwaldi-Tuglase ring tuleks korda teha küll, aga mitte olemasolevat ja toimivat lõhkudes
Vasta!
Kalle: Alternatiiv
Selle koha peale oleks tegelikult vaja pisikest odavat jalakäijate silda ilma mingite uute uhkete juurdepääsuteedeta.
Näiteks see sild on just nii pikk, kui vaja. Kandevõime ainult võiks natuke suurem olla.
http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=3431
See vähendaks jalakäia/jalgratturi Tähtvere-Raadi teekonda 2km võrra. Kusjuures kogu tee oleks väga ilus ja vaikne. Selline otsetee paneks mõnegi inimese järgi mõtlema, kas ikka viitsib autoga tipptunni ummikusse ronida.
Liiklusummikute lahendus ei peitu üha uutes lõunakeskustes, foorides ja mitmetasandilistes ristmikes.
Lahendus on tingimuste loomises, et rohkem inimesi saaks ilma autota hakkama.
Vasta!
Toomas: Toomas Paaver: Sellele kohale kavandage hoopis kergliiklussild!
Autoliiklusele ei ole sellel kohal silda vaja. Põhjapoolse möödumise linnast võimaldab tulevikus Kvissentali sild. Rahakulu oleks suur ja ülearune. Põhiline aga, et see rahakulu ei läheks uue väärtuse loomisele, vaid olemasoleva, mitmekesise, hästi toimiva puhkeotstarbelise koosluse hävitamisele. Kui tahaksime linna paremaks teha, siis seda saaks teha vaid kerge sillaga, mis rikastab praegust ruumi ning ühendab jõe kaldad, supelrannad, puhkealad, linnaosad ja mitmed ühiskondlikud objektid.
Vasta!
Juhan: Toomas Paaver: Sellele kohale kavandage hoopis kergliiklussild!
Hea mõte!
Matis: Matis Tõnisson
Olen Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava rajamise vastu!
Vasta!
Marge: Marge: Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava rajamise vastu.
Samas kergliilklussilla rajamine oleks väga tervitatav ja kindlasti tõstaks linna "reitingut" minu kui linnakodaniku silmis.
Vasta!
Maarja: Miks ma ei imesta..
Loomulikult tahetakse Tartu kõige mõnusam koht ära rikkuda. Veel saab natuke Tartut kiita, et siin on palju lootust, aga tundub, et varsti viib areng sinna, et Tartust tuleb ära kolida, kui siin pole enam lõõgastuseks sobivaid kohti.
Vasta!
Mart: Magistraali ja raskeliiklus-silla vastu
Magistraale ehitage sinna kuhu neid vaja on. Ja alustuseks mõelge kas on ikka vaja...
Kui uue IT hoone projekt oleks mõned meetrid jõe ehituskeelutsooni ulatunud (kesklinnas, mitte looduses), siis oli kisa kui palju, aga kui on vaja jõest buldooseriga üle sõita siis pole linnaplaneerijaid kusagil... Millega te tegelete seal???
Vasta!
Anu: Anu:Uskumatu!
Raske uskuda et keegi võiks üldse sellisele mõttele tulla -hakata lõhkuma nii kaunist, terviklikku, mitmekesise loodusega ning inimestele rõõmu pakkuvat puhke- ja sportimisala.
Olen Tähtvere silla ja magistraaltänava rajamise vastu!
Vasta!
Marge: Linnaplaneerijad peavad vaatama tulevikku
Meie kodulinn ega ka riik ei ole paraku nii rikkad, et oleks võimalik iga sooviavalduse ja emotsiooni alusel silda ehitada. Linnaplaneerijatel tuleb arvestada, et linn kasvab ja laieneb pidevalt ning juba 10 aasta pärast on vaja ehk ehitada uus sild veidi nö Tallinna poole, et ka sealt oleks võimalik üle jõe saada. Kas poleks siis mõistlik kohe veidi ettepoole mõelda ja planeerida uut silda sellest perspektiivist lähtuvalt. Näiteks saaks uue silla planeerida selliselt, et luua ühendus ringtee, mis suundub Tallinna maanteelt Võru, Valga suunas, Piibe maantee ja sealt edasi Narva suunaga.
Vasta!
Aija: Aija: Tähtvere silla vastu selles kohas
Juhul kui see sild on tehtud raskeveokite juhtimiseks kesklinnast eelmale, siis miks ei või see kilomeeter kaugemal, linnast väljas olla. Kas ainult sellepärast, et projekt on olemas? Võib-olla oleks linnavalitsusel uus projekt odavam tellida kui kaotada oma kodanike lugupidamine.
Vasta!
Maret: toetan algatust, et Emajõe silda ei ehitata Tähtverre
Toetan
Vasta!
Anu: Tähetvere silla vastu
TÄHTVERE SILLA JA KAASNEVA MAGISTRAALTÄNAVA RAJAMISE VASTU!
Vasta!
Erki: Kergliiklus sild
võiks olla küll .. ühendaks raadit tähtverega
Vasta!
Neeme: Meie
Me peame hoidma inimväärset linnakeskkonda, mitte tegema asju läbimõtlemata.
Vasta!
Marti: Palun mitte teha autoteed sinna
Jalakäijana või rattaga võiks isegi sealt üle saada. Olen korduvalt seda mõelnud. Aga autotee tegemine oleks küll kuritegu.
Vasta!
Hannes: Tähtvere sild
Vägis soovitakse Supilinn ja kogu ümbrus hävitada.
Vasta!
Eero: Eero: Tähtvere silla vastu
Normaalse silla saaks hoopis kaugemale, ütleme pikendades E264 Kivissentali piirkonna tagant üle jõe kuhugi sinna Tallinna mnt raudteeülesõidu kanti. Nii tõepoolest suunataks midagi kesklinnast eemale. Hekte Tähtvere silla planeering ju hoopis loob kesklinna soodsamad liikustingimused, mistõttu sinna koondub ka rohkem liiklust.
Vasta!
Tiina: VAIKUS automürast on aare, mida peab linnainimestele hoidma!!!
Kes enam tahab spordi- ja puhkealal joosta, rullitada, suusatada ja Emajõe ääres alleel jalutada, kui kõrval mäurab MAGISTRAAL? Kuidas me enam siis Emajõe rannas ujume ja päevitame ja naudime oma linna toitva jõe rahu, kui see ala oleks suure maantee ääres?

Väga silmakirjalikuks jääb üks autovaba päev aastas, mida linn korraldab, kui ta samas sittab täis inimeste hingetõmbealad, kohad, mis on linnast lühikese jalutuskäigu kaugusel, kuhu saame tänavamürast pakku tulla!
Vasta!
Kuno: Kuno. Silla vastu.
Ei pigi- ja betoonimaffiale.
Vasta!
Tea: Tähtvere silla vastu
Olen Tähtvere silla vastu
Vasta!
Antti: Antti Olavi Kiviranta
Tähtvere silla ja magistraaltänava vastu
Vasta!