Nõuame Emajõe tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist

Pöördumine on suunatud Vabariigi Valitsusele, Riigikogule, õiguskantslerile ja Eesti erakondadele. Nõuame Emajõe tselluloositehase rajamiseks algatatud planeeringu lõpetamist. Apelli tekst allpool

aega veel 10 päeva

17.05.2018 00:00 kuni 30.09.2018 23:59

4993 häält

49%

TARTU APELL 2

Vabariigi Valitsusele
Riigikogule
Õiguskantslerile
Eesti erakondadele
 
Pöördumine

Meie, käesolevale pöördumisele allakirjutanud, tahame jätta oma lastele puhta elukeskkonnaga ning jõuka, targalt ja hästi valitsetud Eesti riigi. Leiame, et riigi senine tegevus eriplaneeringu alusel puidurafineerimistehase rajamiseks ei ole nende eesmärkidega kooskõlas, ja nõuame eriplaneeringu lõpetamist.
 
Euroopa demokraatliku õigusruumi vundament on hea valitsemistava, mis nõuab tõhusa eesmärgipärasuse huvides kodanike kaasamist ja piisavat teavitamist enne otsuste langetamist. Hea valitsemistava hülgamine viib vigaste otsusteni ja kahjustab kodanike usaldust oma riigi vastu, ent demokraatlik riik saab areneda üksnes oma kodanike usalduse toel.
 
Riigi eriplaneeringu algatamine puidurafineerimistehasena esitletava tselluloositehase (edaspidi: tehase) ehitamiseks ja sellele järgnenud asjade käik viitavad 
hea valitsemistava korduvale rikkumisele.
·       Eraettevõtte lisamine riiklikult tähtsate objektide nimekirja ei ole kooskõlas planeerimisseaduse vaimuga ja loob ohu sarnase mustri kordumiseks.
·       Tehase eriplaneeringuga seotud seaduste (planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus, vastu võetud 19.04.2017) menetlemise läbipaistvuses ja õigluses on põhjust kahelda. Eelnõu on kritiseerinud teiste seas riigikontrolör ning Eesti Vabariigi president väljendas oma 2. mai 2017. aasta kirjas Riigikogu esimehele seisukohta, et menetlus ei vastanud läbipaistva, üksikasjaliku ja kaasava seadusmenetluse ega hea õigusloome nõuetele.
·       Avalikkusega ei ole eelnevalt piisavalt aru peetud ega huvitatud poolte seisukohti ära kuulatud.
·       Tehase asukohavalik on investorite nõudmisel juba ette piiratud Tartu lähikonnaga, ilma et oleks tehtud eelnevaid mõju-uuringuid ja kaalutud alternatiivseid asukohti.
·       Tartu apelli töörühma teadlased on selgitanud sellise tehase ehitamist välistavaid riske nii riigihalduse ministrile kui ka keskkonnaministrile, kuid tulemusteta.
·       Pärast sisuliste ja vormiliste probleemide ilmsikstulekut on eiratud ligi 100 000 elanikuga Tartu linna volikogu ja seitsme Tartumaa omavalitsuse nõudmist eriplaneering lõpetada.
 
Tunneme muret, et riiklikud asutused ei ole mitme kuu jooksul suutnud eriplaneeringuga seotud vigu ja tõsiseid küsitavusi tarvilikul määral selgitada.
Sellest, et avalikkusega on liiga vähe arutatud ja eriplaneeringuga seotud tegevust ei ole korralikult läbi mõeldud, annab tunnistust mitu õhku jäänud probleemi.


1.     Kavandatav tselluloositehas tarbiks igal aastal nii palju puitu, et säästlik metsamajandus, mis on seatud Eesti metsapoliitika põhieesmärgiks, satub küsimärgi alla.

Meid, nagu paljusid ajakirjanduses sõna võtnuid, teeb murelikuks meie metsanduses toimuv. Viimastel aastatel on Eesti metsade majandamine intensiivistunud sedavõrd, et küsitav on selle jätkusuutlikkus ning vastavus rahvusvahelistele kliima- ja elurikkuse säilitamise kokkulepetele. Kuna Eesti metsaraie maht sõltub tänapäeval eeskätt turunõudlusest, põlistaks hiigeltehase rajamine suure raiesurve metsadele. 
Seejuures plaanitakse tehase puiduvajaduse ühe tagatisena kasutada riigimetsa, mis on Eesti rahva ühisvara.
Rõhutame, et mets on ka meie kultuurilise identiteedi tähtis osa, mille kohtlemine peab olema avalikkusele põhjendatud ja läbi kaalutud.
 
Kiirustades tehtud otsustega lõigatakse ära tee innovaatilise tehnoloogia suunas. Tehase investorid on soovinud, et Eesti riik kindlustaks tselluloositehasele 15-aastase puidutarnelepingu. Tehasesse plaanitava Kraft-meetodil puidu töötlemise korral saab väärindada vaid 40% puidust (ülejäänud u 60% põletatakse), ent uuem tehnoloogia võimaldab puitu väärindada kuni 90% ulatuses. Kliimapoliitiliselt tuleks soodustada praegusest paberipuidust võimalikult suure osa töötlemist hoopis kestvustoodeteks.
Olulise puiduvaru lubamine pikaks ajaks ühele suurtehasele ette hakkab ressursipuuduse tõttu takistama muu innovatiivsema tehnoloogia kasutuselevõttu. Selline otsus ei ole kooskõlas ausa konkurentsiga ja on riskantne nii keskkonna kui ka makromajanduse seisukohalt. See on vastuolus Eesti riigi eesmärgiga arendada teadmusmahukat tööstust (teadusarendusinnovatsiooni strateegia, 2014).

2. Tartu linna, Tartu Ülikooli ja teiste Tartu kõrgkoolide arengukavasid eiratakse lugupidamatult ja sellega kahjustatakse seni tehtud tööd. Tartu linnavalitsus on kirjutanud oma pöördumises valitsusele (19.03.2018): „/.../ Lisaks on puidurafineerimistehase Tartu maakonda kavandamine vastuolus Tartu maakonna ja Tartu linna arengudokumentidega ning era- ja avaliku sektori poolt nimetatud arengudokumentidest lähtuvalt tehtud investeeringutega. Tartu linna arengudokumentidest tuleneb selge nõue hoida ja parandada keskkonda ning arendada ettevõtlust, mis välistab looduskeskkonna seisundi halvendamise. Mastaapse keemiatehase rajamine Tartu vahetusse lähedusse seab ohtu lisaks looduskeskkonnale ka Tartu kultuurilise ja haridusliku kapitali, mis on Tartu jaoks strateegilise väärtusega. Kokkuvõtvalt on ilmne, et sellise ehitise suhtes, mille vastu tegelikkuses ei ole suurt riiklikku huvi, ei ole võimalik jõuda riigi eriplaneeringu kehtestamisel tulemuseni, mis ei riivaks ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Seda põhimõttelist õigusvastasust ei ole võimalik kõrvaldada teisiti kui riigi eriplaneeringu korraldamise lõpetamisega.“

Riigi eriplaneeringu toel tehase rajamine peaks lahendama riiklikult strateegilisi küsimusi, kuid ligi 200 töökohta Tartu piirkonnas ja lubatud lisatulu metsaomanikele ei lahenda neist ühtki.

3. Keskkonnaprobleeme ja -riske eiratakse teadlikult. Löögi alla satuvad Emajõgi, Peipsi, tartlaste ja tartumaalaste elukeskkond ning üleeuroopalise tähtsusega loodusväärtused. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ normide järgi on Emajõe ja Peipsi seisukord halb. Eestil on Euroopa tasemel siduvad rahvusvahelised kokkulepped, millega kohustume 2027. aastaks nende veekogude seisundit parandama. Emajõge ja Peipsit on uuritud juba ligi 100 aastat – meil on piisavalt teadusuuringuid, mille tulemused annavad aluse välistada tehase rajamine Suur-Emajõe piirkonda. Samuti jäävad kavandatava tehase mõjualasse Natura 2000 alad (Alam-Pedja, Peipsiveere, Kärevere, Ihaste-Ropka), mille kahjustamine tuleb samuti vastavalt Euroopa Liidu õigusele ettevaatusprintsiibi alusel välistada.

4. Keskkonda kahjustava tootmise mõjul on kaugem perspektiiv. Eesti tutvustab end maailmale kui innovatiivset ja keskkonnasõbralikku riiki – see on maine, mille loomiseks on investeeritud palju aega ja raha. Head valitsemistava rikkudes rajatud keskkonnavaenulik suurtööstus võib põhjustada mainekahju, mis ei vähenda mitte ainult innovatiivse ja loodussäästliku tehnoloogiaga tööstuse tulevikuvõimalusi, vaid ka inimeste soovi selles riigis elada või seda külastada.

Kõhedust tekitab asjaolu, et juba aasta tagasi, mais 2017, kuulutas Eesti looduse kaitsmise eest vastutav valitsusasutus – keskkonnaministeerium – välja riigihanke uurimaks, millised on võimalused taotleda Euroopa Liidu veedirektiivile erandit.
Ülalloetletud asjaolude ja välistavate riskide tõttu on arusaamatu tehase eriplaneeringuga jätkamine ja sellega seotud uuringute eesmärk.
 
Eelnevast tulenevalt:

  • nõuame Riigikogult ja valitsuselt hea valitsemistava järgimist: läbipaistvust, avatust, kõigi poolte ära kuulamist ja sisulist diskussiooni, et rahva kaasamine ei oleks ainult näiline, vaid tegelik. Riigi eriplaneering tehase rajamiseks tuleb lõpetada ning saadud kogemuse valguses üle vaadata alternatiivsed võimalused Eesti metsanduse ja metsatööstuse arendamiseks. Nende võimaluste kaalumisel tuleb arvestada säästliku majanduse ja teadmuspõhise ühiskonna eesmärke, euroopalikke õigusnorme ja -tavasid ning ettevaatusprintsiipi;

  • ootame kõigi erakondade avalikku seisukohta 15. oktoobriks 2018.


Lugupidamisega
Tartu apelli töörühm:
Peeter Hõrak, Tiia Kõnnussaar, Asko Lõhmus, Ülo Mander, Raul Rosenvald, Kadri Siibak, Virve Sõber, Kristjan Zobel, Asko Tamme, Marju Unt.
17. mail 2018 Tartus

Alla kirjutanud:

Kalevi Kull, Mihkel Oviir, Jaan Einasto, Marju Lepajõe, Ülo Niinemets, Kai Künnis-Beres, Jaak Valge, Mari Moora, Meelis Pärtel, Anne Luik, Margus Ott, Kuno Kasak, Kristiina Ehin, Jüri Talvet, Maarja Kangro, Ülo Valk, Peeter Volkonski, Peep Männil, Heiki Valk, Olle Järv, Mika Keränen, Marko Mägi, Mihkel Kunnus, Sulev Haldre, Tiiu Kuurme, Aleksander Pulver, Märt Läänemets, Jüri Leesment, Peeter Laurits, Triin Vihalemm, Imat Suumann, Anna-Magdaleena Kangro, Tõnis Mägi, Paul Hagu, Jaan Malin, Kärt Johanson, Peeter Olesk, Eva Piirimäe, Indrek Hirv, Avo Rosenvald, Kaupo Vipp, Andres Männik, Martin Luiga, Sulev Ingerpuu, Vahur Murutar, Kristel Vilbaste, Valeria Ränik, Immar Puun, Kalev K Vapper, Timo Maran, Maie Kreegipuu, Jüri Metssalu, Jüri Lumiste, Mart Orav, Tiiu Vilimaa, Ülo Vilimaa, Sirje Kokassaar, Lea Malin, Ene-Reet Soovik, Jako Kull, Tiina Rebane, Andrus Rootsmäe, Sven Kullerkupp, Ene-Margit Tiit, Janika Päll, Martti Ruus, Kärt Summatavet, Igor Gräzin, Maarja Pärtna, Lemme Haldre, Leelo Laurits, Roy Strider, Tiit Riismaa, Indrek Hiiesalu, Ardo Ran Varres, Leene Korp, Immanuel Volkonski, Krista Roosi, Tõnu Põder, Asta Niinemets, Valdur Tiit, Heli Illipe-Sootak, Liis Riikoja, Raik-Hiio Mikelsaar, Margit Kõiv-Vainik, Teofilus Tõnnisson, Tiiu Kasak, Sven Vabar, Tõnis Arro, Karin Reinberg-Shestakov, Peeter Ernits, Kadri Humal Ayal, Maarja Vaino, Urmas Saarma, Emil Rutiku, Ene Talpsep, Kaja Kruus, Kädi Neare



Annika Hurt, Rein Graf, Kadri Kullman, Toomas Kruustük, Rainer Kuuba, Lea Saar (Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi), Indrek Kõnnussaar, Helika Mäekivi, Terje Vellemaa, Jüri Laurson, Krista Pisuke, Meel Valk, Kristel Mäeots, Tiina Georg, Andras Metsa, Annabel Runnel, Siim Sutt, Valentina Sagris, Kaie Kriiska, Hans Orru, Krista Kupits,  Ivika Ostonen-Märtin, Helari Hellenurm, Liina Saar, Kaspar Nurk, Helen Hiiemaa, Anneli Palo, Anu Hark, Margit Kuusk, Hesi Siimets-Gross, Andrus Randmaa, Carmen Karabelnik, Kristina Ude, Anu Kõiv, Tarmo Tiido, Kaja Oras, Riho Sirge, Eva Loskit, Kadri Sügis, Inga Mäemets, Mari-Liisa Parder, Katrin Ilison, Ene Leppik, Jaanus Jaeger, Iige Maalmann, Juhan Kari, Heidi Rajamäe-Volmer, Elli Pärna, Kalev Pärna, Mare Laur, Anu Kuura, Ülle Püttsepp, Madis Reimann, Karmen Linnamägi, Tiiu Zibo, Tiina Siimets, Kersti Kollom, Elin Soomets, Sirgi Saar, Kalle Kipper, Toomas Erikson, Kyllike Hallik, Rein Hallik

Juhan Tammistu, Kristel Rõss, Tanel Kõivupuu, Anu Sikut, Jaan Tamm, Anu Rebane, Marek Riivik, Annika Aas, Jaana Daniel, Are Kont, Helgi Maret Olvet, Kersti Lust, Peeter Pihelgas, Aivar Kaur, Janek Heim, Piia Kaasik, Jaanus Paal, Kaspar Kolk, Ester Antsov, Aire Leppik, Aare Pärg, Kerli Moora, Peeter Piik, Tiiu Kadajas, Jarmo Jaanus, Janek Kahro, Liina Pilv, Meiki Jõgiste, Andrus Tummeleht, Meeli Lokk, Ruth Tammeorg, Rosemary Pree, Silvia Soots, Reimond Toom, Marika Sillandi, Aivar Georg, Mario Peiponen, Janno Simm, Tarmo Tabas, Andres Iila, Kadriann Kibus


Diana Kahre, Karin Valdmaa-Kurvits, Tamara All, Ants All, Egne Kahro, Paul Indrek Rajamäe-Volmer, Merike Lumi, Sirje Laansoo, Andres Tõnissoo, Aare Tamm, Rille Roomeldi Larsen, Annela Ojaste, Laila Kaasik, Elle Roosaluste, Epp Tohver, Laura Aurora Vahtra, Epp Veski, Evi Täkker, Merike Kärner, Tea Tuulberg, Marika Tiirik, Janika Ramler, Ivar Univer, Maarika Kokk, Raivo Luik, Hannes Heinsar, Margit Kolmer, Kaidi Saarnits, Kätlin Jansons, Arvo Kreegipuu, Jaanus Kriisk, Salle Kajak, Eerik Leibak, Mare Riis, Grete Täkker, Mattias Mäestu, Ain Kalda, Jaak Torp, Linda-Liisa Veromann-Jürgenson, Piret Klesment, Maiu-Maret Taidre, Heikki Leis, Kennart Saaremäe, Evelyn Reemann, Kaire Nurk, Piret Kivi, Jüri Pilm, Urmas Tõnisson, Jane Raamets, Ere Hindreus, Ain Kuningas, Marje Eelma, Anniki Meister, Aita Keerberg, Avo Ots, Kaie Kriiska, Hans Orru, Esther Linask, Lea Jakobson, Joonas Laks, Peep Mardiste, Ylle Pehk, Allan Hallik, Sveta Bogomolova, Priit Lilleleht, Rando Tooming, Peeter Vassiljev, Piret Põldver, Anneli Sell, Andres Sell, Kaupo Järviste, Age Salo, Sven Salo, Alice Podelsky, Markus Mekk, Heidi Reimann, Vivian Unt, Jaak Jaagus, Karin Veski, Liis Pohla, Kaarina Rein, Anu Solnik, Anti Kivi, Hardo Lilleväli, Imbi Tehver, Taavi Tulev, Tiiu Ritari, Mari Arold, Anne Maasik, Kalev Kase, Mari Kaisel, Elke Unt, Laura Suur, Meeli Mesipuu, Taavi Tiirik, Andri Ots, Kaia Nurk, Andres Kuura, Anu Adermann, Kadi Paju, Andres Sats, Aija Kala, Tiit Tamme, Rünno Vissak, Pille Rückenberg, Kreete Lüll, Andrus Okas, Anni Haldre, Kristiina Kübarsepp, Ann Marvet, Hanna Marii Ilves, Tarmo Tamm, Tiit Põldmaa, Anu-Laura Tuttelberg, Terje Pärg, Aili Pärg, Kaisa Reimand, Silvia Pihu


Aleksander Sven Esse, Ruudo Annus, Reet Tens, Marianne Männi, Kalli Kukk, Kadri Ligi, Uno Kuusik, Jullo Joamets, Mari-Ann Remmel, Tuuli Ruus, Maria Abramova, Lea Hallik, Andi Pärn, Kaja Kleimann, Kersti Veske, Eve-Liis Abroi, Tõnu Talpsep, Kersti Kristjuhan, Andro Truuverk, Maarja Kõrkjas, Kaupo Teesalu, Pille Kond, Tuuli Reinsoo, Anu Remm, Jorma Toots, Kristel Kiisla, Pirgit Adok, Ilmar Kokk, Kerttu Nazabal, Katri Ling, Ulvi Lõhmus, Birgit Vahing, Kudrun Tamm, Maie Kärner, Annaliisa Abramova, Kairit Kaur, Gerda Johanna Raidaru, Jaanus Pulles, Elo Uibokand, Jaan Undrits, Uko Bleive, Pärt Loskit, Riina Võsoberg, Anne Värä, Heidi Kadarik, Eva-Lena Sepp, Irina Kommendant, Mairi Pelponen, Inga Külmoja, Urmas Saarma, Rein Hansen, Eha Metsallik, Jüri Karja, Kristiina Praakli, Madis Kruustük, Aivar Ilves, Eveli Ilves, Anu Albert, Silja Soon, Liina Luht, Alice Liblik, Maret Vaher, Iiris Tuvi, Helle Mäemets, Mart Siliksaar, Lea Ellert, Piret Zimmer, Karin Kangur, Toomas Kukk, Ergo Tisler, Maris Suurna, Kaire Varrik, Tiit Varrik, Piret Ladva, Õie Pak, Priit Humal, Anna Humal, Marek Sammul, Jaanus Konsa, Terje Andreson, Ragna Jõesaar, Mati Lauer, Andre Raud, Elise Metsanurk, Katrin Kruustük, Peeter Unt, Kaarin Koosa, Imbi Kaine, Nigul Ilves, Kalle Kalda, Kadri Koorem, Agu Trolla, Evi Täkker, Heli Allabert, Alo Ervin, Urmas Heinaste, Terje Oden, Leidi Veskis, Aimar Sild, Aimar Säärits, Aide Lättemägi, Märt Murrik, Maret Einasto, Raivo Markov, Karmen Markov, Heino Mardiste, Teet Velling, Mati Kose, Andres Heinvere, Jürgen Beyer, Mati Sepp, Kersti Elm Malmqvist, Tauri Tampuu, Ilmar Peeter Part, Tomas Mölder, Heikko Rämma, Gennadi Skromnov, Märt Männik, Marika Sokk, Arne Ader, Erle Nõmm.

17. mail 2018


Aktsiooni korraldaja

Tartu Apelli töörühm: tartuapell.ee

Vali sobiv allkirjastamismeetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Raiki: Jah
...
Vasta!
Aleksander: Seekord läheb teisiti !
Meie rahval on aeg näidata, et meist ei saa lihtsalt üle sõita, tegemaks "vajalikke" otsuseid. Konstitutsiooni kohaselt on kõrgeim võim rahval, tegelikkuses aga on võim rahvast üha enam ja enam kaugenenud. Sõna "demokraatia" on meie riigis lihtsalt tühine sõnakõlks. Side rahva ja tegelike suurte otsuste vahel on pea olematu, meid lihtsalt ei kuulata. Mille või kelle jaoks siis Eesti riik õieti eksisteerib?! Kas nende jaoks, kellel on surem rahakott ja kes suudab tellida muusika ning rahaga vajadusel "suud kinni toppida"?! Seni on kõik kippunud nii minema, aga seekord läheb teisiti! Me ei jää enam istuma ja leplikult kannatama. Meil on õigus otsustada, milline on meie kodu ja ümbritsev keskkond. Meie riigis on ka midagi pühamat ja väärtuslikumat, kui suur rahapatakas. On olemas midagi sellist, mida rahaga pole võimalik kinni maksta !
Me ei ole enam ammu orjarahvas, aga nüüd on aeg näidata, et me pole seda ka sügaval hinges! Demokraatia on rahva, mitte raha võim!
Vasta!
Janek: Emajõe Tselluloositehase planeeringu lõpetamine!
Emajõgi Püha jõgi jäägu puhtaks!!!!!
Vasta!
Madis: Emajõe Tselluloositehase planeeringu lõpetamine!
Mitte, et Emajõgi jäägu puhtaks, vaid Emajõgi SAAGU puhtaks!!!
Piret: Emajõe Tselluloositehase planeeringu lõpetamine
Metsa ei jagu kõigile, tehasele hoopiski mitte.
Vasta!
Marti: Riigikogu petised
Kõik kes riigikogus töötavad on petised neid ei huvita inimesed niiet kui nad ikkkagi ehitavad selle siis tuleb minna sinna koha peale protestima ja kive visata mina igatahes olen selle poolt et rahvas peab õiguse saama
Vasta!
Veera: Veera:Olen imestusest tumm
Miks küll see Ratta valitsus pole tagasi astunud.Ühegi valitsuse aegu ei ole rahvas nii möllanud kui praegu Emajõe kett, Maksud sõidavad jne. Taipasin, oleme valinud lollid.
Vasta!
Irina: Emajõe Tselluloositehase planeeringu lõpetamine!
Emajõe Tselluloositehas (k.a tema eriplaneering) = korruptsioon
Vasta!
Liile: Olev:Me võidame kindlasti!
Kui meie kohtud ei oska vöi ei taha eesti rahva õigusi kaitsta, tuleb pöörduda Euroopa kohtusse. Valimised on ukse ees. Kas Rõivas ja tema kabineti liikmed mõtlevad ka veel kandideerida saadikuteks riigikogusse?
Vasta!
Margo: Margo
Emajõgi ja Peipsi on juba täna kehvas seisus. Täiendavat saastajat lubada ei TOHI! Väikese ärimeeste grupi erahuvi ja veel tänaseni neid miskipärast toetava valitsuse (millest motiveeritud?!) huvi
vs.
tuhandetele kaaskodanikele korda minev looduse/keskkonna hoidmise soov -
pole kahtlustki, et enamuse tahe jääb peale!
Vasta!
Henrik: Mida perset?
Nagu, miks? Need vennad hui ongi Eestlased. Riigist välja ja vardaga perse.
Vasta!
Jüri:
Jama on see tehas ja sellega seonduv...
Vasta!
Kalle: Kalle
Tehase pooldajad väidavad tihti, et ainult rumalad keelduksid tehase mõjusid uurimast.
Minu arust ei ole piisavalt selgelt välja öeldud, et isegi ideaalselt töötav tehas saastab paljalt oma suuruse tõttu liiga palju, sellepärast ei olegi siin midagi uurida.
Vasta!
Mihkel: Mihkel
Siin pole enam midagi lisada.
Vasta!
Priit:
Ei soovi vett solkivat ja lõhnasõnumeid saatvat tehast elukeskkonna lähinaabriks
Vasta!
Valli: Emajõe tselluloositehase planeeringu lõpetamine.
Emajõgi ja Peipsi järv jäägu reostamata.Meil läheb vee puhast vett j a puhast õhku väga vaja.
Vasta!
Eero: Suslikukasvatus
Eks see eriplaneeringu seaduse eraäri huvidesse rakendamine üks banaaniriigi tüüpi saastasjaajamise näide on.
Vasta!
Henri: Ebaõiglus ei pääse tavaliselt niisama lihtsalt...
Ma arvan, et eesti kodanikuna on sellistel hetkedel täiesti lubamatu mitte oma sõna sekka öelda.
Kindlasti tuleks näha põlevat punast tuld kõikidel meie inimestel, kui jutt läheb juba riigiga kohtusse minekuks. Õnneks elavad Tartus targad ja head inimesed, kes näevad asju õiges valguses ja kes ei ole nõus kõigega, mida pähe proovitakse määrida.

Kas saja aasta pärast on tähtsam kulunud tselluloosivabriku hais või emajõe vesikonna püsimine? Minu meelest just selles on küsimus. Kiitus Tartu apelli töörühmale ja meie linnapeale, kes on suure tähega Eestlane :) Loodan, et neid on ikka veel, ehk isegi seal põhjas.
Vasta!
Erika: Ei
Ei ole vaja!
Vasta!
Erika: Ei
Ei
Vasta!
Sabina: poolt
lōpetada
Vasta!
Aldo: Aldo
Valitsus peab aru saama et riik kuulub rahvale aga mitte Valitsusele või veel vähem rahale!
Vasta!
Margus: Pole vaja seda jama
Emajõgi niigi räpane ja pole vaja seda rohkem saastata.
Ja pole vaja, et maksuraha eest nuumatakse/toetatakse paari ärimeest ja nende rahvusvahelisi investoreid.
Vasta!
Madis:
olen lõpetamise poolt
Vasta!
Tiina:
EI Emajõe tselluloositehase planeerimisele!
Vasta!
Mall:
Vastu!
Vasta!
Eve: Lõpp eriplaneeringule, kui on raha investeerida, kasutatagu arukalt
Kui kuskilt on tõesti võtta palju raha, oleks arukas selle kasutamine väiksemate, loodussõbralike, palju lisaväärtust andvate ja kogukonnaga hästi läbi arutatud projektide jaoks, nii et väärtus ja palgaraha kohalikele inimestele jääb. Praegu pole selge, kelle huvides miski toimuks, ja kas asja tõukavad eesti ärimehed kellegi muu hüpiknuku rollis pole, teades või teadmata.
Vasta!
Mihhail: Mihhail Podljastsuk
Отравите Emajõe, отравите ВСЮ Эстонию!
Vasta!
Mihhail: Mihhail Podljastsuk
Отравите Emajõe , отравите Всю Эстонию
Vasta!
Eeli-Ethel: Olen poolt
Olen poolt
Vasta!
Kai: Emajõe tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamiseks
Olen vastu tehase planeeringule
Vasta!
Kai: Emajõe Tselluloositehase planeeringu lõpetamine!
Emajõgi jäägu puhtaks!
Vasta!
Anna: Anna
Ei tehasele!
Vasta!