1000euroste arvete deklareerimisnõude tühistamine

Pöördumine Riigikogu poole: tunnistada kehtetuks „1000 euro arvete seadus“

Juhindudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st 7¹, pöördume Riigikogu poole ettepanekuga algatada ja võtta vastu seadus, millega tunnistada kehtetuks Riigikogus 7. mail 2014. a vastu võetud (seaduseelnõu 493 SE) ja 1. novembril 2014 jõustunud käibemaksuseaduse muutmise seadus (RT I, 29.05.2014, 1). Nimetatud seadus paneb käibemaksukohustuslastele kohustuse esitada igakuiselt käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF), millel tuleb deklareerida kõigi müügi- ja ostuarvete andmed nende lepingupartnerite kohta, kellega tehtud tehingute väärtus ületab vastaval perioodil 1000 eurot.

Pöördumise algatavad Eesti Maksumaksjate Liit ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon.

Leiame, et arvete deklareerimise nõue ei ole sobiv ega kohane meede maksupettuste tõkestamiseks. Uus kohustus lisab vaid halduskoormust ausatele ettevõtjatele, kuid kurjategijad leiavad uue võimaluse, kuidas oma musti tegusid maksuameti eest varjata.

Kahtleme, et Eestis õnnestuks luua maailmas unikaalne arvutiprogramm, mis suudaks võidelda organiseeritud kuritegevusega, kui samal ajal näitab praktika, et isegi juba tabatud ja kohtu ette toodud suupetturid pääsevad väga leebete karistustega ning peavad hüvitama ainult väikese osa riigile tekitatud kahjust.

 Me kardame, et „superandmebaasi“ loomine koormab ka liigselt maksuhaldurit, sest suurem osa kogutavast infost on maksukontrolli seisukohast täiesti ebavajalik. Tulenevalt ettevõtete erinevast töökorraldusest ja raamatupidamise praktikast tekib suur hulk vigaseid ja lahknevaid kandeid, mille puhul müüja ja ostja andmed ei lähe kokku või satuvad erinevatesse ajaperioodidesse. Nii võib juhtuda, et kogu maksuametnike ressurss kulub „valehäiretele“ reageerimiseks ning tegelike maksupettuste avastamiseks ja uurimiseks jääb veel vähem aega.

Oleme ka mures kogutud andmete turvalisuse pärast. Võrreldes praegu MTA käsutuses olevate andmetega on uue korra järgi kogutavate andmete maht oluliselt suurem ning nende sisu oluliselt erinev. Ärisaladuse lekkest tekkiv kahju võib olla ettevõtjatele korvamatu. Me küll tahaksime väga uskuda, et MTA andmeturbe tase on kõrge, kuid kui isegi maailma kõige võimsama riigi luureteenistuse salajane info lekib avalikkusele, siis me ei saa kuidagi välistada, et midagi sarnast hakkab juhtuma ka Eestis.

Oleme igati valmis toetama mõistlikke ettepanekuid, mis ka tegelikult aitaksid maksuauku vähendada ja ausat konkurentsi turul parandada, kuid ettevõtjad ei soovi teha tühja tööd ja kanda sellest tekkivaid kulusid.

Seaduseelnõu menetlemise käigus esitasime korduvalt alternatiivseid ettepanekuid, mis meie arvates aitaksid efektiivsemalt maksupettuste vastu võidelda ning ei koormaks ausaid ettevõtjaid: näiteks laiendada pöördmaksustamist, kehtestada täiendavaid tegevusloa ja tagatise nõudeid, tegevuspiiranguid, kapitalinõudeid jne riskantsetes valdkondades (sarnaselt vedelkütuse käitlejatele), nõuda riskantsete tehingu puhul käibemaksu kinnipidamist (ostjale pannakse kohustus maksta käibemaks müüja asemel otse MTA-le), kehtestada käibedeklaratsioonile lisalahtreid või nõuda tehingupõhist lisainfot ainult teatud riskigruppi kuuluvatelt ettevõtjatelt.

Soovime, et Riigikogu võtaks need alternatiivid uuesti arutusele. Samuti teeme ettepaneku korraldada ettevõtjate hulgas küsitlus, et välja selgitada, kui palju on seadusemuudatus kaasa toonud aja- ja rahakulu.

Samuti peame vajalikuks rõhutada, maksuseaduste muudatuste jõustamisel tuleb anda maksumaksjale piisavalt aega kohanemiseks. Seadusandja ei tohi teha rutakaid otsuseid. Iga tulevase maksumuudatuse kavandamisel tuleb eriti hoolikalt analüüsida muudatuse mõju ettevõtjate (eriti väikeettevõtjate) halduskoormusele.