Anna toetushääl Jägala jõe taasavamiseks!

Meie, allakirjutanud, nõuame, et Keskkonnaamet lõpetaks Jägala lõhejõel keskkonnale kahjuliku tegevuse ja taastaks Jägala jõe loodusliku kärestiku mis on hädavajalik nii lõhedele kui teistele liikidele!

Keskkonnaamet on avaldanud keskkonnamõjude hinnangu, mis selgitab, et Jägala jõel Linnamäe (hüdroelektrijaama) paisul ei kaalu muud huvid üles elurikkuse taastamise ja kaitse vajadust! Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Vabariigi Valitsus ja ettevõtjad peavad hakkama järgima EL loodusdirektiive mis on olnud meile kohustuslikud juba 16 aastat!

aega veel 26 päeva

15.12.2021 00:00 kuni 16.02.2022 23:59

520 häält

17%

Vastavalt Natura kaitse-eesmärkidele on Eesti riigil kohustus Jägala jõe hoiualal kaitsta looduslikku vabalt voolavat  jõge, jõesilmu, harilikku võldast, lõhet,  paksukojalist jõekarpi ja saarmaid (1).  Jägala jõe hoiuala kuulub üleeuroopalise Natura kaitsealade võrgustikku. Tegemist on olulise alaga mitte ainult seal elavatele loomadele ja inimestele vaid ka kõigile eestlastele, kes looduse mitmekesisust ja elurikkust oluliseks peavad.  Ometi toimub seal kaitsealuste ja paljude teiste liikide arvelt elektritootmine ja paisutamine, mis uputab kärestikud paisjärve alla, mõjudes negatiivselt kaitsealuste liikide elupaikadele ning rändevõimalust nendeni (1, 2, 3, 4). Jägala hoiuala looduslikelt kärestikelt võiks lõhe laskujate arv olla 7600-12600 , mis suurendaks Soome lahe lõhede populatsiooni 15% (10).


Aulepa tuulepargi iga  tuulik 16-nest toodab elektrit rohkem kui Linnamäe HEJ (9). Jägala jõe vee vähesuse tõttu töötab Linnamäe HEJ maksimum võimsusega aastas kuni 40 päeva. Linnamäe HEJ panus Eesti elektritarbimise rahuldamiseks oli 2020 a. 0,06% (12). Eestis on kogu hüdroenergia  võimsus nii väike, et see ei oma Eesti elektrisüsteemi võimekusele nähtavat mõju (11).


Muinsuskaitseamet on Linnamäe HEJ paisu võtnud mälestise kaitse alla ekslikult. Muinsuskaitseamet on tänaseks avaldanud, et puuduvad tõendid, et Linnamäe HEJ pais on saanud kunagi kauneima tööstusehituse tunnistust (13). 2021a. lõpuks on ka muinsuskaitsealune pais korduvalt ümber ehitatud ja algupärasest ei olegi enam peaaegu midagi järel (5,14).  Linnamäe pais tuleb  muinsuskaitse alt ära võtta. 


Alates 2013. aastast on taotletud Linnamäe paisule veeluba elektritootmiseks ja paisutamiseks. Kuna tegemist on Natura võrgustikku kuuluva kaitsealaga ning see tegevus kahjustaks Natura eesmärke, siis on võimalik veeluba välja anda vaid juhul, kui on täidetud loodusdirektiivis sätestatud erandi kohaldamise kõik eeldused samaaegselt: elektritootmisele ei ole alternatiive, elektritootmiseks ja paisutamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja rakendada saab piisavaid asendusmeetmeid ( 7). Ükski eeldus Linnamäe paisul ei ole täidetud ja seega  Natura erandi rakendamine Keskkonnaameti hinnangul ei ole võimalik (8).


Loodusliku jõe saab taastada ka nii, et muinsuskaitse väärtus säilib.


Keskkonnaameti poolt tehtud keskkonnamõjude analüüs ja lõppjäreldused: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek


 Allikad:

(1)   Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Keskkonnaamet.

(2)   Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. Tartu Ülikool Järvekülg, R. 2019.

(3)   Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. Aruanne 2015. Eesti Maaülikool.

(4)   Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine. Tagantjärele Natura hindamise tööversioon. 2021. Keskkonnaamet.

(5)   Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks. 2016. Muinsuskaitseamet.

(6)   https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/kalandus/paisud-eestis. Vaadatud 16.12.2021.

(7)   Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigi Teataja.

(8)   Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine. II Natura erandi etapi tööversioon. Keskkonnaamet.

(9)   https://energiatalgud.ee/Elektrituulik

(10)   Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. aastal. Eesti Mereinstituut.

(11)  Varustuskindluse aruanne 2021.Elering.

(12)  https://elering.ee/

(13) Muinsuskaitseameti kiri: 1.1-7/2920-4

(14) https://ehr.ee/

 

 

Vaata Jägala jõe taastamise visiooni: https://youtu.be/0BPKRnBR_yU


Aktsiooni korraldaja

Jägala kalateed MTÜ
https://www.facebook.com/JagalaKalateed

Vali sobiv meetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Ainar: Vabalt kudema!!!
Igati nõus et, kalad saaksid rahulikult liikuda ja kudeda seal kus neile meeldib.
Vasta!
Leelo: Vaba kala!
Olen Jägala jõe loodusliku kärestiku taastamise poolt.
Vasta!
Evelin: Jõgi vabaks
Põhiseadus §32 "Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt." Praeguse paisjärve ümbrus on küll usinalt kasutatav puhkeala, aga oma jõesängis vabalt voolav vesi koos kärestike ja loogetega - ning muidugi kaladega - ei jää sellele kuidagi alla üheski aspektis, pigem ületab seda.
Vasta!
Jüri: Loodusele toeks!
Jägala jõgi takistustevabaks...
Vasta!
Madis: Jõgi kaladele vabaks!
Niinimetatud kultuurimälestis ei tohiks olla ökosüsteemi vastane!
Vasta!
Küllike: Ei anna
Ei anna allkirja. Ärge häbistage elurikkust. Ka pais on elurikkus. Pealegi, kas olete ikka kindlad, et kohalikud on paisu lõhkumise ja elektri tootmise lõpetamise poolt?
Vasta!
Liivia: Ei anna
Jägala jõe taasavamise petitsioon ongi kohalike poolt loodud.
Liis: Ei anna
Ei, pais ei ole elurikkus, pais on tehnorajatis.

Allkirja andmine ei olegi kusjuures sunduslik, aga kui Te ise kohalik ei ole, ärge siis kohalikke vähemalt segage kodukoha looduse kaitsmisel.
Al: Ei anna
Olen kohalik. Ma ei saa sellest ülipisikesest elektritootmisest mitte midagi küll aga tahan kohalikku kala saada! Jah enamik kohalikke on ikka selge mõistusega ja austavad loodust enda ümber!
Risto:
Kaladele rohkem kudealasid!
Vasta!
Tanel: See pais lõhnab korruptsiooni järele
Linnamäe hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 MW. (aga kas ta on üldse viimaste aastate jooksul elektrit tootnud on ei soovi keegi vastata, ehk on mida varjata.)

Tavapärase ühe maismaa tuulegeneraatori võimsus on 3 MW, kavandatavatel meretuulikutel on see koguni 6–20 MW.

1. Keskkonna mõju VS kasu
2. Rohe ja rahapesu, millele antakse ainult toetusi ilma, et midagi sellest kasu oleks
3. Lõhnab korruptsiooni järele
4. Vaatamisväärsus säiliks ka siis kui keskelt tamm ära lõhutakse. (midagi muud sealt vaadata ei ole ega näidata)

https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi#submit
Vasta!