Anna toetushääl Jägala jõe taasavamiseks!

Vastavalt Natura kaitse-eesmärkidele on Eesti riigil kohustus Jägala jõe hoiualal kaitsta looduslikku vabalt voolavat  jõge, jõesilmu, harilikku võldast, lõhet,  paksukojalist jõekarpi ja saarmaid (1).  Jägala jõe hoiuala kuulub üleeuroopalise Natura kaitsealade võrgustikku. Tegemist on olulise alaga mitte ainult seal elavatele loomadele ja inimestele vaid ka kõigile eestlastele, kes looduse mitmekesisust ja elurikkust oluliseks peavad.  Ometi toimub seal kaitsealuste ja paljude teiste liikide arvelt elektritootmine ja paisutamine, mis uputab kärestikud paisjärve alla, mõjudes negatiivselt kaitsealuste liikide elupaikadele ning rändevõimalust nendeni (1, 2, 3, 4). Jägala hoiuala looduslikelt kärestikelt võiks lõhe laskujate arv olla 7600-12600 , mis suurendaks Soome lahe lõhede populatsiooni 15% (10).

Aulepa tuulepargi iga  tuulik 16-nest toodab elektrit rohkem kui Linnamäe HEJ (9). Jägala jõe vee vähesuse tõttu töötab Linnamäe HEJ maksimum võimsusega aastas kuni 40 päeva. Linnamäe HEJ panus Eesti elektritarbimise rahuldamiseks oli 2020 a. 0,06% (12). Eestis on kogu hüdroenergia  võimsus nii väike, et see ei oma Eesti elektrisüsteemi võimekusele nähtavat mõju (11).

Muinsuskaitseamet on Linnamäe HEJ paisu võtnud mälestise kaitse alla ekslikult. Muinsuskaitseamet on tänaseks avaldanud, et puuduvad tõendid, et Linnamäe HEJ pais on saanud kunagi kauneima tööstusehituse tunnistust (13). 2021a. lõpuks on ka muinsuskaitsealune pais korduvalt ümber ehitatud ja algupärasest ei olegi enam peaaegu midagi järel (5,14).  Linnamäe pais tuleb  muinsuskaitse alt ära võtta. 

Alates 2013. aastast on taotletud Linnamäe paisule veeluba elektritootmiseks ja paisutamiseks. Kuna tegemist on Natura võrgustikku kuuluva kaitsealaga ning see tegevus kahjustaks Natura eesmärke, siis on võimalik veeluba välja anda vaid juhul, kui on täidetud loodusdirektiivis sätestatud erandi kohaldamise kõik eeldused samaaegselt: elektritootmisele ei ole alternatiive, elektritootmiseks ja paisutamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja rakendada saab piisavaid asendusmeetmeid ( 7). Ükski eeldus Linnamäe paisul ei ole täidetud ja seega  Natura erandi rakendamine Keskkonnaameti hinnangul ei ole võimalik (8).

Loodusliku jõe saab taastada ka nii, et muinsuskaitse väärtus säilib.

Keskkonnaameti poolt tehtud keskkonnamõjude analüüs ja lõppjäreldused: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek

 Allikad:

(1)   Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Keskkonnaamet.

(2)   Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. Tartu Ülikool Järvekülg, R. 2019.

(3)   Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. Aruanne 2015. Eesti Maaülikool.

(4)   Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine. Tagantjärele Natura hindamise tööversioon. 2021. Keskkonnaamet.

(5)   Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks. 2016. Muinsuskaitseamet.

(6)   https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/kalandus/paisud-eestis. Vaadatud 16.12.2021.

(7)   Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigi Teataja.

(8)   Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine. II Natura erandi etapi tööversioon. Keskkonnaamet.

(9)   https://energiatalgud.ee/Elektrituulik

(10)   Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. aastal. Eesti Mereinstituut.

(11)  Varustuskindluse aruanne 2021.Elering.

(12)  https://elering.ee/

(13) Muinsuskaitseameti kiri: 1.1-7/2920-4

(14) https://ehr.ee/

Vaata Jägala jõe taastamise visiooni: https://youtu.be/0BPKRnBR_yU