ALGATUS EESTI JULGEOLEKU JA SUVERÄÄNSUSE TOETUSEKS

Lähtudes paljude kaaskodanike rahulolematusest riikliku tegevusega pagulaskriisi lahendamisel, mis jätab kõige suuremad abivajajad abita ja samas seab ohtu Euroopa, sealhulgas Eesti julgeoleku, kutsume üles liituma algatusega turvalise ja suveräänse, samas abivalmi Eesti toetuseks.

allkirjade kogumine on lõppenud

22.09.2015 00:00 kuni 22.10.2015 23:59

200 häält

20%

Algatus Eesti julgeoleku ja suveräänsuse toetuseks 


Lähtudes paljude kaaskodanike rahulolematusest riikliku tegevusega pagulaskriisi lahendamisel, mis jätab kõige suuremad abivajajad abita ja samas seab ohtu Euroopa, sealhulgas Eesti julgeoleku, kutsume üles liituma algatusega turvalise ja suveräänse, samas abivalmi Eesti toetuseks.


Pagulaskriisi lahenduseks olgu abi, mitte ohverdus!

Sõjad Süürias ja mujal maailmas toovad kaasa sõjapõgenikke ning Eesti inimesed soovivad hädasolijaid aidata. Kõige suurema hulga raskeimas olukorras olevate abivajajateni on võimalik jõuda sõjakollete läheduses toidu ja esmaabitarvete tagamise ning laste hariduse toetamise kaudu. Euroopat tabanud sõjapõgenike ja parema elujärje otsijate migratsioonitulv on hävitamas Euroopa ning ohustamas Eesti seni turvalist elukeskkonda. Eestil tuleb tugevdada piirikaitset ja sisejulgeolekut ning olukorra halvenedes olla valmis taastama piirikontrolli. Abist ei tohi saada ohverdus!


EI kvootidele!

Etteennustamatu hulga pagulaste ümberasustamiseks mõeldud kvootide kehtestamine ei ole vastuvõetav ning ohustab Eesti säilimist rahvusriigina. Eesti peab jääma pagulasküsimuses suveräänseks, otsustades ise, keda ja kui palju on vajalik ning võimalik vastu võtta. Pagulaste ümberasustamine võõrasse kultuurikeskkonda on kriisi lahendamise abinõuna majanduslikult ebaotstarbekas ja olemuselt jätkusuutmatu. Eesti ei tohi toetada ümberasustamise propageerimist! Rahvas peab saama ise otsustada, kas seni vabatahtlikult vastu võtta lubatud pagulaste arv võib suureneda.


Paneme õla alla!

On ilmselge, et pelgalt sõnadega ei saa sõjapõgenikke aidata ega Eesti turvalisust kaitsta. Nimetatud tegevused nõuavad riigilt erakorralisi kulutusi. Kui raha selle teostamiseks võetakse riigieelarvest, siis kannatavad meie enda abivajajad, kelle jaoks jääb riigikassasse vähem alles. Algatuse toetamise märgina kutsume üles annetama ühe euro, võimalusel suurema summa. Nii säästame omaenda riigi abivajavaid kaaskodanikke ja samas näitame, et oleme valmis panustama algatuses toodu elluviimisesse ning võtma vastutust oma riigi tuleviku eest. Kui kinnitame oma sõnu tegudega, ei saa ka valitsus meie arvamusest mööda vaadata.


Makse saaja: Rahandusministeerium

SEB Pank: EE891010220034796011

Swedbank: EE932200221023778606

Danske Bank: EE403300333416110002

Nordea Pank: EE701700017001577198

Viitenumber: 2800045768

Selgitus: Kodanikualgatus


Riigil on õigus kasutada annetatud vahendeid vaid algatuses toodu rakendamiseks: pagulaste abistamiseks sõjakollete läheduses, riigipiiri ja sisejulgeoleku kaitsmiseks ning pagulaste ümberasustamise osas Eestile suveräänse otsustusõiguse säilitamiseks.

Aktsiooni korraldaja

apoliitilised EV kodanikud

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Lea: Koostööst erinevate algatuste vahel
Viimasel ajal on märgata väga palju erinevaid rohujuuretasandi algatusi ümberasutamispoliitika vastu. Samas pole ühtegi kohta, mis annaks ülevaate ja looks võimaluse koostööks. Seega on siia oodatud info nende algatuste ja liikumiste kohta, aga ka nende poolt korraldatavate sündmuste kohta, et soovi korral oleks võimalik ka teistel huvilistel kaasa lüüa.
Vasta!
Margus:
Elevant on toas, aga keegi ei märka, vahest ainult mõned üksikud.
Miks koguda vähehaaval raha, kui toimub Euroopa Keskpanga rahatrükk, mille käigus on kavas "juurde trükkida" 1,14 miljardit eurot.
Pisut närviline on olnud sell puhul, et Eesti riik "rahatrüki" raha ei taha üldse kasutada on olnud näiteks Tõnis Palts
"Viimasel ajal kuuleme iga päev, et tööjõumaksude langetamine on riigile kulu, seda isegi peaministri suust. Kuidas saab see olla kulu, kui midagi ei kulutata? Isegi kurikuulus riigijuht Exceli tabel peaks näitama, et äärmisel juhul võib rääkida loodetust väiksemast laekumisest, kuid sisuliselt peaks igaüks aru saama, et sotsiaalmaksu langetamine pole kulu, vaid hoopis investeering".
"Ning selleks, et niisugune investeering teha, võib riik võtta laenu. Kõige rumalam, mis riik teha saab, on oma investeering ise ära nullida täiendavate koormistega nagu kütuseaktsiis ja majutusasutuste käibemaks."
http://arvamus.postimees.ee/3169725/tonis-palts-kutuseaktsiisi-tostmise-plaan-meenutab-hullumajastseene
Vasta!
Margus:
Ikka läheb segamini, mitte 1,14 miljardit, mis on üsna väike arv, isegi nii väikese riigi kui Eesti, SKP on kuskil 17 miljardi ringis, vaid ikka 1,14 triljonit, see tähendab üle tuhande miljardi.
Vasta!
Oleg: Toetan suveräänset Eestit, Eesti oma elanikkond vajab abi!
Eesti suveräänseks!
Vasta!