Ausad konkurentsitingimused Eesti põllumeestele!

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit pöörduvad Eesti põllumajandustootjate nimel Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole seoses Euroopa Liidu poolt Eesti põllumajandustootjatele 2013. aastal antud lubaduse mittetäitmisega. Väljendame ühtlasi sügavat muret seoses Euroopa Komisjoni ettepanekuga jätkata Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil aastatel 2021-2027 Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandustoetuste maksmisel.

8. veebruaril 2013 otsustas Euroopa Ülemkogu, et 2020. aastaks peavad kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajanduse otsetoetused jõudma vähemalt tasemele 196 €/ha kohta. Lubadust pole Eesti põllumajandustootjatele täidetud, 2020. aastal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstava toetuse määraks vaid ca 176 €/ha kohta. Lubaduse täitmata jätmine on pannud Eesti põllumajandustootjad võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega sügavalt ebavõrdsesse olukorda ja avaldab tugevat mõju ka põllumajandussektori jätkusuutlikkusele.

Samuti plaanib Euroopa Komisjon jätkata aastatel 2021-2027 Eesti ja teiste Baltimaade põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist ning jätta ÜPP raames makstavad põllumajandustoetused tugevalt alla Euroopa Liidu keskmist. See on sügavas vastuolus Euroopa Komisjoni plaanidega suurendada põllumajandussektori panust keskkonnahoidu ja kliimameetmetesse.

Seejuures peavad Eesti põllumajandustootjad täiesti lubamatuks ka Euroopa Komisjoni kava kärpida suures mahus maaelu arengu fondi vahendeid, mis tabab ebaproportsionaalselt enam just Eestit ja teisi Balti riike. Maaelu vahendite vähendamine tähendab sisuliselt kärpimist arengu, teadmiste ja keskkonnahoiu arvelt. Maaelutoetuste vähendamine ja keskmisest oluliselt madalamad põllumajanduse otsetoetused piiravad ka noorte väljavaateid ja võimalusi siseneda põllumajandussektorisse, sest põllumajandus ei paku piisavat sissetulekut ning vähenevad ka võimalused põlvkondade vahetuseks vajalike meetmete rakendamiseks. See on otsene negatiivne mõju maapiirkondade pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika edukaks toimimiseks, peab see muutuma kõikide liikmesriikide jaoks palju õiglasemaks. Kuigi Eesti on 2027. aastal ELi liige olnud juba 23 aastat, siis komisjoni ettepanku kohaselt jäävad meie põllumajanduse otsetoetused jätkuvalt ligi veerandi võrra madalamaks ELi keskmisest ja mitu korda väiksemaks kui kõige kõrgemad toetustasemed. Sellisele ebaõiglusele pole mingit õigustust ja see nõrgestab Euroopa Liidu aluseks olevaid võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutavad, et kvaliteetse ja ohutu toidu tootmise jätkamiseks, maapiirkondade elujõu hoidmiseks, kõrgete keskkonnastandardite järgimiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks tuleb Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil säilitada ühise põllumajanduspoliitika eelarve praegune maht ning tagada Baltimaade põllumajandustootjatele võrdsed toetused teiste liikmesriikide põllumajandustootjatega.