Eesti avaliku sektori teadus-arenduse investeering 1%-ni SKT-st!

Kutsume teadusmeelseid inimesi tegutsema selle nimel, et investeeringud teadus-arendustegevusse suureneksid ja sellega paraneks teaduse, kõrghariduse ning teadusmahuka ettevõtluse olukord. Avaliku sektori investeeringud teadusse peavad jõudma Riigikogu poolt kinnitatud Teadmistepõhise Eesti strateegias kokkulepitud 1%-ni SKT-st. Toetame kõiki tegevusi, kaasa arvatud uusi ühiskondlikke kokkuleppeid, mis aitavad tõsta investeeringuid 1%-ni. Kuna seni pole antud lubadustest ja strateegiast kinni peetud, siis kutsume üles teadlasi, õppejõude ja teadusmeelseid inimesi otsustavalt tegutsema!

allkirjade kogumine on lõppenud

06.12.2018 00:00 kuni 31.12.2018 23:59

954 häält

1%

Pöördumise täielik tekst, http://bit.ly/2zJGfFL

Aktsiooni korraldaja

Petitsiooni algataja on Eesti Teaduskoda, http://teaduskoda.ee/

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Urmas: 4 aasta jooksul tuleb tõsta 1% kokku vähemalt 2% ni eelarvest
Toetan
Vasta!
Jüri: 4 aasta jooksul tuleb tõsta 1% kokku vähemalt 2% ni eelarvest
Toetan
Taavi: Oluline roll nii riigil kui eraettevõtlusel
Tuleb astuda konkreetseid samme, et teaduse riiklik rahastamine lõpuks ometi 1%-ni SKP-st ulatuks.
Täpselt sama oluline on aga, et ka eraettevõtluse panus tõuseks 1%-ni SKP-st. Oleks igati õiglane kui riigi ja erasektori panus teadusesse ja arendustegevusse oleks 50:50. Hetkel aga paneb Eestis riik teadusesse rohkem raha, kuigi mujal maailmas on olukord vastupidine, s.t. erasektor panustab rohkem.
Vasta!
Thomas: Lugemissoovitus
https://marianamazzucato.com/entrepreneurial-state/
Vasta!
Martin:
Teadus ja arendus on ainsad, mis elu mõistlikul moel edasi viivad. Rohkem teadust - rohkem õnnelikke inimesi.
Vasta!
Edmund: 2% vähemalt, tegelikult peaks veelgi enam olema
Kuigi riigikaitse on oluline siis teadus on veel olulisem. Teadlased töötavad välja lahendusi, mis aitavad meil elus püsida ka tulevikus. Kui meil pole kus või millest elada siis pole vajadust ka sõdida. Tegelikult ei olegi vajadust sõdida. Teadus ja arendus peaks olema garanteeritud rahastusega, projektid on lisaboonus. Teadlaste harimisega tuleks tõsisemalt tegeleda - praegu paistab doktorantuur üsna isevoolu teed olema jäetud. Saadakse küll kõlavaid hinnanguid akrediteerimistel aga see ei kajastu õpetamisel. Küllaltki palju tegeletakse jalgratta leiutamisega (tuleb nullist alustada justkui ei oleks varasemat teadmist teadlastel kes doktorante juhendavad) ja paistab, et üksteisega konkureerimise hirm kipub neelama kasuliku koostöö. Võiks tagada seda, et oma inimesed (riigi kodanikud) saaksid õppida ja lõpetada ning asjakohast abi õppimisel. Praegu kipub nii olema, et välismaiseid tudengeid soositakse ja nemad lõpetavad normaalajaga - eestlased vaadaku ise kuidas saavad. Nii sisuliselt asendatakse eestlased välismaalastega.... Kurb... Välismaalased on toredad aga oma inimesi ei peaks kõrvale tõukama. Välismaalastel kulub palju energiat jm ressursse kohanemiseks.
Vasta!
Triin: 1% on algus
2-5% võiks ju olla täiesti reaalne ja mõistlik pikem eesmärk. Ma keeldun elamast soolapuhujate vabariigis.
Vasta!
Reet: teaduse rahastamise toetus
ilma teaduse arenguta pole tulevikku
Vasta!
Liisa: Liisa
Olen Eesti noorteadlane, kes on Eestist lahkunud, sest siinne teaduse rahastamine ei toeta maailma tasemel akadeemiat. Talendid koju, palun!
Vasta!
Kalle: Kalle
Toetan teaduse rahastamist vähemalt 1% SKT-st
Vasta!
Kirsti: Kirsti
Üle 1% võiks olla.
Vasta!
Andrus: Teadus-arenduse investeeringud vähemalt 1% SKT-st!
Vaid läbi uute teadmiste loome miskit uut - arengumaast arenenud riikide sekka!
Vasta!
Liina:
Toetan teaduse rahastamist vähemalt 1% SKT-st
Vasta!
Andre: Nõus!
Teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1% eesmärgi saavutamiseks oleks viimane aeg sõlmida erakondade ja päevapoliitika ülene kokkulepe.

Vasta!
Jaak: Strateegiline eesmärk

Vaja on ära otsustada kas 1% on strateegiline eesmärk mis tuleb saavutada. Kui on, siis tuleb tegutseda. Kui ei ole, siis tuleb välja öelda ka see, kelle otsusega ei ole?

Kindlasti kerkib vajadus planeerida võimalikud vajalikud struktuursed muutused koostöös teaduse esindajatega. Selleks on olemas mitmed kogud - ETAG - Hindamisnõukogu ja Nõukogu, Teaduspoliitika nõukogu, Teadus-Arendus Nõukogu, ülikoolide akadeemilised senatid-nõukogud, Teaduste Akadeemia, Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoda, kui ka lihtsalt individuaalsed teadlased ja erialade liidrid. Mõistlik on võtta kokku selline esindav mandaadiga seltskond kes julgeks välja öelda millised peaksid olema järgmise 10 aasta teaduse rahastuse printsiibid ja vajalikud (ettevaatlikud) suunamised. Praegu käib see kõik liiga läbipaistmatult ja pehmelt öeldes tagatubades või üksikute organisatsioonide huvidest lähtuvalt.
Vasta!
Markus: toetan
toetan
Vasta!
evaliina: Investeeringud teadusse peavad jõudma 1%-ni SKT-st
Olen sellise üleskutsega nõus ja toetan seda!
Vasta!