Ei Haljala valla tuuletööstalade planeeringutele

Tuuleparkide planeeringute peatamine ning elukeskkonna ja taastuvenergia tasakaalustatud ning iseseisev kohalik mõtestamine.

Haljala Vallavolikogule

Nõuame Haljala valla idaosa KOV Tuuleparkide eriplaneeringu ning Haljala valla lääneosa KOV Hübriidparkide eriplaneeringu lõpetamist ja tuuliku- ning hübriidparkide osas planeerimis- ja ehituskeelu ajutist kehtestamist kuni omavalitsuse tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna, mitmekesise ettevõtluskeskkonna, looduskeskkonna arengukava ning energeetikakava koostamise ja kinnitamiseni. Algatatud eriplaneeringud on vastuolus Haljala valla arengueesmärkidega – kunagi pole seatud eesmärgiks kujundada Haljala vallast laialdane tööstusala. Lahemaa Rahvuspark on loonud soodsad eeldused Haljala valla kui rohelise valla kuvandi tugevdamiseks ning looduslähedase elu- ja puhkekeskkonna säilitamiseks ja arendamiseks. Samuti toetab see mitmekesise ettevõtluskeskkonna kujunemist. Lahemaa Rahvuspargi ümber tuleks luua puhvertsoon, kus ei ole lubatud tuulepargid ega muud ulatusliku keskkonnamõjuga rajatised.

1. Ülekaalukaks avalikuks huviks on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju. Vastavalt põhiseaduse § 154 otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused. PlanS § 8, elukeskkonna parendamise põhimõte ütleb: planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.Eeltoodud kõrgematele strateeglistele dokumentidele tuginedes on selge, et Haljala vallas puudub avalik huvi millega põhjendada tuuleparkide või hübriidparkide rajamist. Küll aga on olulisi avaliku huvi põhjendusi, mis on selgelt tuuleparkide ja hübriidparkide rajamise vastu.

2. Praeguseks puuduvad sõltumatud terviklikud uuringud, mis hindaksid üle 200 meetri kõrguste tuulikuparkide keskkonnamõjusid maismaal, sealhulgas infraheli, müra, vibratsiooni, resonantsi, radooni, plastireostuse mõju ja ulatust, mõju elurikkusele, põhjaveele, inimeste tervisele ja kliimale tervikuna. Lisaks tekitab küsimusi väidetav tuulikute madal ökoloogiline jalajälg, hõlmates alajaamad, energiasalvestajad, uute liinide ehituse ja hooldamise. Arvestades teadmiste puudujääki, on vajalik enne edasiste arendustegevuste lubamist hinnata nende mõjusid laiapõhjaliselt ja terviklikult, ja teha seda iseseisvalt kohalikust tasandist lähtuvalt.

3. Puuduvad terviklikud uuringud ja teaduslik konsensus selle kohta, kuidas tuulegeneraatorid mõjutavad põhjavee taset, vallaelanike kaevude veetaset ja vee kvaliteeti. Samuti ei ole täpselt teada, kui palju vabanevat radooni võib tuulegeneraatorite tekitatud vibratsioon maapinnast esile kutsuda ning kas see mõjutab ka põhjavee kvaliteeti.

4. Põhiseaduse § 32 näeb ette järgmise põhimõtte: „Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud". Omandi kaitse tuleneb ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimesest protokollist ja EL põhiõiguste hartast. Eesti riik ei ole loonud mehhanismi tuuleparkide mõjualas asuva kinnisvara väärtuse languse kompenseerimiseks. Elektrituulikute rajamine võib elukondliku kinnisvara väärtust vähendada mitmete tegurite, nagu visuaalne häiring, müra ja psühholoogilised aspektid, tõttu. Kehtiv regulatsioon ei taga omandipõhiõiguse võrdset kaitset, mis on vastuolus põhiseadusega. Kohtupraktika kohaselt peaks riik tagama proportsionaalse kompensatsiooni, kui üksikisiku varaline kaotus on ebaproportsionaalselt suur. Kuna riik ei ole tuuleparkide mõju kompenseerimiseks tõhusat mehhanismi loonud, jäävad kinnisvaraomanikud ebaõiglase olukorra ette ja õiglase kompensatsioonita.

5. Sisulist kaasamist seoses KOV eriplaneeringutega ei ole toimunud. Tõeline kaasamine eeldaks, et vallaelanikke teavitatakse põhjalikult nende õigustest seoses eriplaneeringute protsessidega. See hõlmaks muuhulgas selget teavet selle kohta, millal on õige aeg esitada järelpärimisi konkreetsete teemade kohta ning millal tuleks taotleda lisauuringute läbiviimist.
6. KOKS § 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.
KOKS § 3 sätestab, et kohalik omavalitsus peab tagama igaühe seaduslikud õigused ja vabadused ning teostama ruumilist planeerimist vastavalt KOKS § 6.
KOKS § 22 kohaselt kuulub volikogu pädevusse planeeringute algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine. Volikogu liikmed peavad juhinduma seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest (KOKS § 17).

7. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riik kuulub rahvale (PS § 1). Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (PS § 5). Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus ehk õigus kultuurile ja rahvuslikule identiteedile (PS § 37). Riik eksisteerib ainult põhiseaduse alusel ja peab teenima kodanikke (PS § 3, § 14, § 30). Kodanikul on kohustus põhiseadust kaitsta, kui riik seda rikub (PS § 54).
Kui rahvas ja kohalik omavalitsus ei soovi üle 200 m kõrguste tuulikutega kaasneva mõjuga riskida ja eksperimenteerida, siis saab volikogu selle valiku kohaliku rahva ja looduse huvides teha. Meie maastik ja loodusrahvuslus on meie identiteet/ juured, mis on kaitstud põhiseaduse, kodanike endi ning kõrgema poolt ka siis kui riik otsuseid tehes nende vastu eksib.

8. Euroopa Liidu taastuvenergeetika direktiivid sätestavad, et taastuvenergia arendamisel tuleb arvestada keskkonnakaitse põhimõtetega, sealhulgas elurikkuse säilitamisega. Metsamaadele ja looduslikke elupaiku mõjutavatele aladele tööstuslike rajatiste, sealhulgas tuulikute, rajamine ei ole lubatud, kui see rikub keskkonna- ja Euroopa õigust. Loodusel on kaitsmist vääriv iseväärtus, mille säilitamisel tuleb juhinduda lisaks keskkonnamõjude hindamisele (lähtudes KeHJS) ka ettevaatusprintsiibist, et teha tasakaalukad otsused.
EL taastuvenergia direktiivi artikli 15C kohaselt tuleb tuule- ja päikeseenergia alade määramisel eelistada juba inimmõju all olevaid maa-alasid, nagu tehispinnad (hoonete katused ja fassaadid, parkimisalad, teede-äärsed alad), tööstusmaad ja endised kaevandusalad. Samuti rõhutab direktiiv, et kõrge looduskaitselise väärtusega piirkondi tuleks selliste arenduste puhul vältida.
EL õigusraamistik suunab tuuleparkide rajamist eelkõige endistele tööstus- ja kaevandusmaadele või madala looduse ja põllumajandusliku väärtusega aladele, et vähendada negatiivset mõju ökosüsteemidele.

9. Ettevaatuspõhimõtte ehk ettevaatusprintsiibi kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom (1992 Rio, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents). Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohi teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne või seda ei teata.
Arvukate üle 200 m kõrguste tuulegeneraatorite paigutamine Haljala valla aladele on potentsiaalselt väga kõrge riskiga nii keskkonnale kui ka elanikele. Tuuletööstusparkide arendamisel pakutud leevendusmeetmed näiteks puude istutamine tuulikute juurde ei ole tõsiseltvõetavad.
On meie huvides olla kindel kavandatu turvalisuses ja ohutuses enne otsuste langetamist ning nende otsuste kohast tegutsemist. Enne planeeringutega edasiliikumist on vaja teha uuringud mis hõlmavad sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke, keskkonna ja elukeskkonna aspekte ning mille põhjal on võimalik koostada Haljala valla arengukava ja energeetikakava.


10. Lähtuvalt ülaltoodust palume Haljala Vallavolikogul:
Rakendada rahva tahtel otsustusõigust ning lõpetada pooleliolevad tuulikuparkide planeeringud kuni asjaolude täpsustamiseni. Mitte algatada ega vastu võtta uusi eriplaneeringuid, sest need on vastuolus avaliku huviga (PlanS § 96).
Koostada sõltumatult kohaliku omavalitsuse energeetikakava, mis arvestab elanike soovide, looduskeskkonna säilitamise ning taastuvenergeetika põhimõtetega kaaludes alternatiivseid ja looduskeskkonda vähim koormavaid lahendusi.

11. Haljala valla elanikud mõistavad, et arendajate ja riigi rahaline ning juriidiline surve võib muuta otsuste langetamise volikogu jaoks keeruliseks. Kinnitame, et oleme valmis kohtuma arendajate ja riigi esindajatega (vajadusel ka kohtus), et väljendada rahva tahet ja kaitsta kohaliku omavalitsuse otsust toetada valla elanike õigusi, vajadusi ja huve.