Rail Baltic vanale trassile

Selle petitsiooni näol toetad Sa Rail Balticu "joonlauatrassi" kaotamist!

Petitsiooni sisu on lihtne ja elementaarne: kiiraudtee projekt tuleb suunata 90% ulatuses vanale trassile, nagu on teiste seas ette näinud mitmed Eesti geograafid, teadlased ja haritlased, keda seni pole kuulatud. Nüüd on Sinu võimalus pöördumisele demokraatlik jõud anda!

Rail Balticu (RB) projekti läbisurumisel tehtud vigadele ja puudustele on viidatud enam kui kolme avaliku kirjaga (suuremad: 101 kiri, 222 kiri ja 424 kiri), millele on alla kirjutanud arvukalt Eesti teadlasi, loomeinimesi ja haritlasi. Neis kirjades on korduvalt palutud mitte ratifitseerida Rail Balticu seadust, hiigelprojekti puuduste, arvutusvigade, liigsete kulude ja ebamõistlikkuse tõttu. Kahjuks pole avalikele kirjadele, meeleavaldustele ja pöördumistele sisuliselt Toompeal reageeritud - vastupidi on vinti peale keeratud ja jõulisemalt läbimõtlemata projekti läbi suruma asutud. Järgmise sammuna tahetakse juba asuda kokku ostma "joonlauatrassi" aluseid maid. Seetõttu on kohtutee kõrval jäänud tõsisemaks võimaluseks veel vaid üldrahvalik petitsioon. Niinimetatud RB "joonlauatrass", mis on tõmmatud sinka-vonka joonena läbi Eesti metsade, soode ja rabade, kahjustab loodust, on kallim, eirab nii praeguseid raudteepeatusi kui on ka kilometraažilt osades lõikudes pikem vanast trassist. Täpsemalt saad tutvuda siintoetatava RB alternatiiviga, mis tugineb 90% vanal trassil, veebilehelt:

http://www.avalikultrailbalticust.ee/framework/PDF/RB_sept/RB_alternatiiv_Papiniidu_R%C3%A4o_Tallinn.pdf

Ajakirjanik Kalle Mälberg on enda võimsas arvamusartiklis ("Kääbuste maa meelepetted", PM 5.mai 2017) välja toonud, et meil juba kulgeb 3 raudteetrassi lõuna suunal, milleks vajame neljandat? Tegelikult on neid juba praegu viis - Riisipere, Pärnu, Viljandi, Valga, Orava. Kuues raudteetrass ei ole põhjendatud seetõttu ei raudteetehniliselt, majanduslikult - kõige kahjulikum on ta aga Eesti loodusele ja inimesele.

Üheks hullemaks näiteks "hävitajatrassi" sihil on Kohila piirkond, mis tahetakse kahe paralleelse trassiga ära kägistada, lõigates läbi külasid ja küüditades ka inimesi põlistaludest. (videolugu Kohila kohta: https://www.youtube.com/watch?v=Wae2fqqPkDg )

Kuigi RB läbisurujad on kõiki kriitilisi argumente eiranud, siis põhjuseid, miks vanale trassile ehitada, on arvukalt:

1) Ainult vanale trassile ehitamine säilitab lähirongiliinid, parandab nende kiirusi, liiklustihedust ja säilitab kohalikud peatused. Selle alternatiivi sotsiaalsed kasud ületavad kordades nn "joonlauatrassi" omadest, mille puhul on ülekaalus sotsiaalsed kahjud. Ka vana trassi kuluefektiivsus on tänu suuremale kasutusele kõrgem.
2) Ainult vana trassi lahendus väldib pühapaikade hävitamist, kaitsealuste liikide kahjustamist ja talude poolitamist (loe pühapaikadest: https://ekspress.delfi.ee/elu/hiite-kaitsja-ahto-kaasik-rail-balticu-ehitusega-satub-ohtu-700-looduslikku-puhapaika?id=83932751 ja metsistest: https://www.aripaev.ee/uudised/2018/01/26/metsised-jaavad-rail-balticule-jalgu )
3) Protsess muutub sujuvamaks ja ära jääb terve hulk ebaõiglaseid, emotsionaalseid ja kulukaid vaidlusi maaomanikega. Sellega säästetakse terve ühiskonna ressursse pika aja jooksul.
4) Vana trassi kulgemine tihedamas asustusega paikades on toodud üheks ettekäändeks, miks seda ei saavat kasutada. Ettekääne ei pea mitte üheski osas vett: esiteks on teatav kiirusekadu Eesti pisikeste vahemaade juures mõnest üksikust järsemast kurvist nii minimaalne (160 km/h vs 220 km/h; kaubarongide ajakadu puudub), et ajakadu Tallinnast Riiga sõites on reaalselt alla 15 minuti; teisalt on kitsaskohti tiheasustustes võimalik lahendada tunnelilõikudega, mis vajavad kordades vähem koridorilaiust (üksikutes kitsaskohtades on võimalik RB paigutada tunnelisse isegi kohaliku raudtee alla, säästes sellega ruumi enamgi)
5) Vanale trassile ehitamine on väiksema ökoloogilise jalajäljega. Esiteks seetõttu, et ehituse käigus saab kasutada olemasolevaid logistikakanaleid ja aluspõhja täitematerjalina kasutada vana raudteetammi materjali. Seetõttu ei pea raiuma uusi metsi, väheneb olulisel määral täitematerjali vajadus ja ehituse logistilised kulud. Teiselt poolt ka hilisem hooldus on odavam just vana trassi puhul. Kahe trassi asemel on võimalik väiksema summaga korras hoida ühte korralikku suurt trassi.
6) Ainult see lahendus tagab kohaliku rongiliikluse säilimise, mis muidu võidakse sulgeda, kuna iga uue raudteetrassi rajamine tekitab riigile juurde iga-aastaseid hoolduskulusid. Vana trassi mitte kasutamine tähendaks, et Eesti peaks üleval kallist "joonlauatrassi", mille kahjud ületavad kasud.
7) Projekti peatumisel või venimisel on võimalik kasutusse võtta valminud raudteeosasid - mis uue trassi puhul viiksid lihtsalt pooleliolevale ehitusobjektile keset metsa. Samuti saab vana trassi peal kasutada ümberistumisvõimalusi kaug- ja lähirongide vahel. Maailmas on mitmel pool kasutatud ka samal raudteetrassil kõrvuti erinevaid raudteelaiusi, mitte ehitades selleks täiesti uusi raudteetrasse - seda puhtalt ökonoomsuse huvides.
8) Last but not least, suuremad liikumiskiirused tagatakse vana koridorisse ehitades ka lähirongidele, mida sõidab arvuliselt rohkem rahvusvahelistest rongidest ja kus on ka summaarselt kordi rohkem reisijaid. Seetõttu on vana trassi kasutamisest kasu Eesti ühiskonnale kordi suurem, kui "kõvera joonlauatrassi" kasu. Muul kujul ei ole RB-projekt vastuvõetav!


Mida rohkem allkirju kokku saame, seda suurem võimalus, et valitsus ei saa petitsiooni eirata! Aitüma!