Ei Sindi paisule

Pöördumine Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Vabariigi Valitsuse poole

Meie, allakirjutanud, oleme seisukohal, et vooluveekogude tõkestamine paisudega on loodusele äärmiselt kahjulik tegevus ja sellest saadav energia ei ole oma olemuselt keskkonnasäästlik. Paisutamisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju sellega seotud jõgedele ja ojadele, mis põhjustab muuhulgas väärtuslike siirde- ja poolsiirde kalade, sh looduskaitsealuste liikide populatsioonide nõrgenemist ja hävinemist. Selle tulemusel vaesub vee-elustik ja väheneb nii liigiline mitmekesisus kui ka isendiline arvukus, kaovad kiirevooluliste jõgede väärtuslikud ja produktiivsed elupaigad, hääbub kaluri elukutse kui Eesti alade põline amet, kahjustub üha suurema hulga harrastuskalastajate aktiivse puhkamise võimalus, kannatada saab loodusturism kui majandusharu jne. Paisjärved koguvad endasse setteid ja toiteaineid, mille tulemusena kasvavad jõed kinni ja neis halveneb vee kvaliteet. Setete regulaarne väljakaevamine ei ole jätkusuutlik ei energiakasutuse ega elustiku seisukohalt. Paisud on ohtlikud ka inimestele – ainuüksi Sindi paisul on viimase 10 aasta jooksul hukkunud kaheksa inimest. Varitsev avariioht võib vormuda allavoolu asuva jõeosa jaoks looduskatastroofiks, nagu on Eestis juhtunud näiteks Kundas. Paisjärvedes napib erinevaid elupaigatsoone ja see halvendab jõe bioloogilist kvaliteeti. Veevõtu- ja ujumiskohti saab rajada ka väiksema keskkonnakahjuga. Paisud on looduses tehisobjektid, mille mõju on negatiivne ja mille olemasolu ei tohi põlistada – need saavad olla vaid mälestusmärgid inimlikule rumalusele ja aplusele.

Leiame, et vooluveekogude paisutamine toimub Eesti hüdroenergeetilise potentsiaali piiratuse tõttu vaid üksikute eraisikute isikliku kasu huvides ja sellega rikutakse arvukate ühiskonnagruppide õigust puhtale, liigirikkale, looduslikule ja esteetiliselt nauditavale looduselamusele. Üheks põhjuseks, miks Eestis on hea elada, peetakse siinset puhast ja puutumatut loodust. Ohtliku betoonist paisumürakaga tõkestatud jõgi ja selle ületamise meeleheitlikke ent nurjumisele määratuid katseid tegevad kalad, kelle jaoks mõeldud pääsud ei tööta, sest rohkem kui neisse, juhitakse vett kõrval asuvaile turbiinidele – see pole ei puhas ega puutumatu loodus. See on tehnokraatlik mõtteviis ja kasumijanu, mis on kaugel säästvast ja loodushoidlikust eluviisist – ainsast, mis võib inimkonna planeedil kestma jätta. Sest kui hävitame looduse liigirikkuse, oleme määratud varem või hiljem hävima ka ise ühe osana sellest.

On hulgaliselt näiteid arenenud riikidest, kus paisutamine on kuulutatud loodusvaenulikuks tegevuseks, toimub intensiivne paisude lammutamine ning jõgede looduslikkuse taastamine. Euroopas on juba maha võetud sadu paise. Sealhulgas Hispaanias üle 300, aga ka Rootsis, Taanis, Prantsusmaal jm. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on neid likvideeritud aga ligi 1000. Neis riikides ei rajata enam uusi paise. Uusi paise rajavad maailmas täna vaid vähearenenud või nõrga demokraatiaga riigid, kus endiselt on valdav utilitaarne ja looduselt jõuga võtmise mõtteviis. Millisesse ritta peaks Eesti end asetama teiste maailma riikidega võrreldes?

Eesti kõige dramaatilisemaks näiteks paisutamise kahjulikkusest on Pärnu jõgi ja sellel tänagi veel paiknevad Sindi ja Jändja paisud. Neist Sindi pais tõkestab siirdekaladele tee rohkem kui 90%-le koelmutest, so enam kui 2500 kilomeetrile vetevõrgule. Lõhe, siig, meriforell, vimb, jõesilm, angerjas, meritint, ahven, haug ja teised peavad leppima sellest Eesti suurimast jõgedevõrgust ning elu- ja sigimispaikade küllusest vaid murdosaga. Rajatud kalapääs ei tööta ja sama saatus tabab ekspertide hinnangul kõiki kavandatavaid vooluhulka veelgi killustavaid kalapääse, millest juhitakse läbi alla poole jõe igapäevasest vooluhulgast. Tulemuseks on kohaliku lõhekarja häving, meriforelli, siirdesiia, vimma ja teiste liikide arvukuse allakäik ja vähenenud saagikus. Sindi paisjärve kalastik on aga mitu korda vaesem kui lähedastes jõelise režiimiga lõikudes. Sisuliselt on elurikkus negatiivselt mõjutatud 16%-l riigi pindalast – just nii suur on Pärnu jõe valgala. Teadlased on mitmes uuringus välja selgitanud Sindi paisu kahjulikku mõju ja soovitanud rajatis likvideerida. Ainuüksi kalavarudele igal aastal tekitatav kahju ulatub miljonitesse eurodesse. Rääkimata inimeludest, mille säästmiseks surmavatest keeristest häid lahendusi päästjate hinnagul polegi.

Ja see kõik mille nimel? Täna on Sindi pais alles vaid seetõttu, et selle omanik – kolmele ärimehele kuuluv firma tahab hakata seal tootma hüdroenergiat määral, mis vastab kahe tuuliku toodangule. Eesti tänasest ja perspektiivsest energiatarbest ei moodusta see isegi tuhandikku. Ei looda juurde ühtegi töökohta. Ei säästeta ühtegi tonni põlevkivi ega vähendata CO₂ emissiooni. Omanikele tooks plaani täitumine aga sisse mõnisada tuhat lisaeurot aastas. Seda meie kõigi taskust, kes elektrit tarbivad. See on räige vilistamine ühiskondlikele huvidele, isikliku kasu kõrgemale asetamine loodusest ja kaaskodanike õigusest puhtale ja rikkumatule keskkonnale. Sellega ei saa nõustuda ja vaja on viivitamata astuda otsustavaid samme õigluse jaluleseadmiseks ja selle nihilistliku tegevuse lõpetamiseks Pärnu jõel.

Meie, allakirjutanud nõuame, et:

1.     Likvideeritaks Sindi pais ja taastataks selle asemel kärestik. Selleks tuleb pais sundvõõrandada või kohaldada asendustäitmist.

2.     Riik aktsepteeriks elustiku ekspertide seisukohti ja lõpetaks paisutamisest saadava hüdroenergia käsitamise ökoloogilise energiana ning eemaldaks selle taastuvate ja kasutatavate energiaallikate hulgast energiamajanduse riiklikus arengukavas ja teistes energia-alastes arengukavades ja õigusaktides.

3.     Lõpetataks uute paisude rajamiseks ja vanade taastamiseks lubade väljastamine.

4.     Soodustataks kõigiti paisude likvideerimist ja kunagise kauni ürglooduse taastamist nende asukohtades.

5.   Vee-erikasutusloa tingimusi rikkunud paisuomanikelt võetaks alatiseks õigus nimetatud loale.

---

Viited mõnedele teemaga seotud artiklitele, töödele ja internetilehekülgedele:

-       http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1993

-       ÜF tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012 “Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine” Pärnu jõel paiknevatele Sindi, Kurgja, Jändja ja Türi-Särevere paisudele kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruanne: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1081612/P%E4rnu+joe+KMH+aruanne.pdf

-       http://www.roheline.ee/files/vesi/sindipais-2006-jarvekulg.pdf

-       http://swansea.academia.edu/CarlosGarciadeLeaniz/Papers/315582/Weir_removal in_salmonid_streams_implications_challenges_and_practicalities

-       www.amercanrivers.org

-       www.rivernet.org

-       http://www.anglingtrust.net/page.asp?section=496§ionTitle=Fight+the+Hydropower