EI Tila külla planeeritavale koostootmisjaamale

Kavandatud tegevus ehk detailplaneeringu realiseerimine avaldab keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande järgi järgmist olulist mõju keskkonnale:

1) mõju pinna- ja põhjaveele (KSH aruande p 7.1) ning hoonete kasutusetapis võib tekkida ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid. KSH aruande p 7.1.1-7.1.2järgi: „Võimalikud mõjud põhjaveele on seotud põhjaveetaseme võimaliku alanemise, ümberkaudsete kinnistute joogiveega varustamise ning põhjavee, sh joogivee saastamisega. Mõjud on seotud nii ehitus- kui kasutusetapiga.//..// p 7.1.2 Mõju pinnaveele. Võimalik mõju pinnaveele on seotud pinnaveekogude hüdroloogilise režiimi ja piirkonna olemasoleva veerežiimi muutmise ning pinnaveekogude saastamisega. 2) Negatiivne mõju pinnasele (KSH p 7.2); 3) Negatiivne mõju meie tervisele. KSH aruande p-s 7.7 on kirjas järgnev: „Peamised inimese tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, müra, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Kliimamuutused, stratosfääriosooni lagunemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti kahjustada inimtervist“. Olgugi, et KSH aruandes (p 7.7.2) väidetakse vajadust piirnormidesse jääda, märgitakse seal ka järgnevat: „Kohalike inimeste tervisele avaldab suurenenud õhusaaste mõju pidevalt. Terviseohtu kujutavad endast eeskätt tehasest pärinevad tahked osakesed, eriti väga peened osakesed. Olulise mõjuga on madalatasemelise õhusaaste pikaajaline ekspositsioon. Välisõhu saaste võib ärritada silmi ja kopse. Inimeste tundlikkus õhusaasteaine suhtes on erinev ning see sõltub ka nende tervislikust seisundist. Lapsed on välisõhu saaste suhtes tundlikumad kui täiskasvanud ning haigestuvad halvema õhukvaliteediga piirkondades tihedamini. Suurenenud õhusaaste võib esile kutsuda tervisehäireid tundlikumatel inimestel ning pikaajaline ehitustingimustes elamine võib kohalikel elanikel stressi põhjustada.“ 4) Eraldiseisvalt negatiivse mõjuna inimeste tervisele on müra. Mürataseme hinnang rajaneb valedel mõõtmistulemustel ja on kalkuleeritud ebaõigesti. Müra modelleerimine ehk prognoos, milliseks võiks kujuneda müra tegelik suurus, rajaneb kahel Terviseameti mõõtmisel, kus juba olemasoleva tootmise müra oli päevasel ja öisel ajal müra piirnormi kõige ülemises skaalas (jäädes napilt piirnormidesse). Kui mürataset suudetakse praegu hoida napilt mürataseme normide piires, siis kuidas jõutakse modelleerimise tulemina seisukohale, et olemasoleva tootmise mitmekordselt laiendamisel (kui võetakse kasutusele veel rohkem, enam kui kaks suurt müra tekitavat seadet) ja veel tootmise juurde rajatava elektri- ja soojuse tootmiseks 15 MW koostootmisjaama rajamisel suudetakse mürataseme piirides opereerida. Keskkonnamüra hinnangu modelleerimise tulemused on rajatud Terviseameti Tartu labori poolt 22.01.2020 ja 03.11.2020 teostatud helirõhutasemete mõõtmistele (hinnangu lk 10) ehk nendele mõõtmistele, mis tehti arendaja tellimusel ja kus mõõtmise päevadest teavitas Terviseamet arendajat ette (nendel päevadel oli tehase tegelik müra õues madalamaks viidud sihipäraselt). 25.05.2020. a on Terviseamet Saare kinnistul mõõtnud mürataset öösel 53 dBA, kuigi lubatud tase on 45. Müra kumulatiivne hindamine (liiklusmüra, AS Tartu Graanul tootmise müra) on tehtud puudulikult, sest arvesse on jäetud võtmata naaberkinnistul OÜ Toci metallitöökojast lähtuv müra. 5) KSH aruande p-s 7.7.4 tuuakse välja oht ehitistele seoses vibratsiooniga nii ehitusperioodil kui ka koostootmisjaama kasutusperioodil, kuid selle osas märgitakse, et vibratsiooni hakatakse mõõtma alles siis, kui koostootmisjaam on püstitatud ja esimesed elanike kaebused on laekunud. KSH aruandes selgitatakse: „Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Oluline on, et elanikud, kes märkavad hoone tarindites muutusi, sellest esimesel võimalusel ehitajale ja arendajale teada annaksid.“ 6) Liikluskoormus suureneb ca 80% võrra. 7) Juhime tähelepanu, et KSH aruande on koostanud sama juriidiline isik, kes on koostanud tellija ehk kinnistu omaniku nimel detailplaneeringu ja suhtleb vallaga pidevalt selleks, et detailplaneering vastu võetaks ning kes on oma tasud saanud arendajalt. See võimaldab väita, et KSH ei ole objektiivne ja täidab ainult arendaja huve ning eesmärke. Pärast KSH aruande eelnõu valmimist ja kooskõlastamist otsustas arendaja loobuda koostootmisjaamas jäätmekütuse RDF-i kasutamisest ning kavandada jaam vaid biomassi baasil. Juhime tähelepanu, et Tartu valla viimases korralduses on kirjas, et: „Üleminek biomassilt ja jäätmekütus RDF-ilt 100% biomassile muudatusi kasutatavas tehnoloogias, seadmetes ja tööprotsessides kaasa ei too.“ Ehk mõjud jäävad samasuguseks ja arendajale jäetakse võimalus mistahes ajahetkel minna üle ka jäätmekütusele.

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Neeme: Arusaamatu

Kommentaar lisatud: 11. aprill 2022 kell 19:02

Kui kutsute inimesi hääletama, tuleks ka asjaolud arusaadavalt lahti seletada. Praegu jääb arusaamatuks, kuidas selles külas praegu sooja saadakse. Koostootmisjaamal on ju mõte vaid siis, kui ta annab ka sooja, tähendab ta peaks tulema olemasoleva katlamaja asemele. Enamik neist hädadest, mis on eeskujulikku kanseliiti kasutades kirja pandud osas "Loe täpsemalt", esinevad ju iga katlamaja ja isegi ahikütte korral. Hindamiseks peaks hindaja teadma, mis on alternatiiv. Kas otsustatakse loobuda igasugusest küttest või on mingi kolmas lahendus. Millised on kütteenergia hinnad koostootmisjaamast ja alternatiivse variandi puhul? Millegi vastu olemisel tuleb ka juurde märkida, milline on siis teiepoolne lahendus.

Vasta!

Merili: Neemele

Kommentaar lisatud: 13. aprill 2022 kell 20:54

Võtame probleemi olemuse lühidalt kokku: AS Tartu Graanul (arendaja) ostis 2014. aastal omale kinnistu elamute lähedusse ja neil on probleeme juba olemasoleva müra normi piires hoidmisega. Tartu Graanuli soov on mahtusid suurendada 30000 t/a 100000 t/a. Arendaja üritab koos vallavalitsusega DP-t läbi suruda juba 6 aastat. KSHAga tutvudes selgub, et mitmed teemad on mahutatud normi piiresse näiliselt (nt pole arvestatud ei müra ega saasteainete kumulatiivsusega; 300-400 m kaugusel planeeritavast koostootmisjaamast asub veekaitsevöönd, mida KSHAs isegi ei mainita). KSHA ütleb, et teeme koostootmisjaama valmis, kui ületab norme, siis leevendame mõjusid. Selline suhtumine on vastutustundetu!
Tartu valla üldplaneeringu järgi on koostootmisjaama jaoks ette nähtud hoopis teine asukoht.
DP ja KSHA materjalidega on võimalik tutvuda: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2017_04/planeering/?fbclid=IwAR3qA3BplhijkCtcPvz3cHcuOX3YA2EAmKn7MBm94UUddC2A9dFb9i_cZCI
Samuti saab infot FBi loodud grupist Koostootmisjaam: https://www.facebook.com/groups/773327896974219


EI Tila külla planeeritavale koostootmisjaamale Lp Tartu valla esindajad! OLEME VASTU Tartu valda Tila külla planeeritavale koostootmisjaamale võimsusega 15 MW. ME EI SOOVI sellist olulise keskkonnamõjuga objekti oma elukohtade vahetusse lähedusse. ME EI SOOVI negatiivseid riske oma elukeskkonna pinna- ja põhjaveele, pinnasele ega oma tervisele.	Facebook Twitter allkirjade kogumine on lõppenud 09.04.2022 00:00 kuni 17.04.2022 23:59 48 allkirja 48%
Loe täpsemalt
Kavandatud tegevus ehk detailplaneeringu realiseerimine avaldab keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande järgi järgmist olulist mõju keskkonnale: 1) mõju pinna- ja põhjaveele (KSH aruande p 7.1) ning hoonete kasutusetapis võib tekkida ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid. KSH aruande p 7.1.1-7.1.2järgi: „Võimalikud mõjud põhjaveele on seotud põhjaveetaseme võimaliku alanemise, ümberkaudsete kinnistute joogiveega varustamise ning põhjavee, sh joogivee saastamisega. Mõjud on seotud nii ehitus- kui kasutusetapiga.//..// p 7.1.2 Mõju pinnaveele. Võimalik mõju pinnaveele on seotud pinnaveekogude hüdroloogilise režiimi ja piirkonna olemasoleva veerežiimi muutmise ning pinnaveekogude saastamisega. 2) Negatiivne mõju pinnasele (KSH p 7.2); 3) Negatiivne mõju meie tervisele. KSH aruande p-s 7.7 on kirjas järgnev: „Peamised inimese tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, müra, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Kliimamuutused, stratosfääriosooni lagunemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti kahjustada inimtervist“. Olgugi, et KSH aruandes (p 7.7.2) väidetakse vajadust piirnormidesse jääda, märgitakse seal ka järgnevat: „Kohalike inimeste tervisele avaldab suurenenud õhusaaste mõju pidevalt. Terviseohtu kujutavad endast eeskätt tehasest pärinevad tahked osakesed, eriti väga peened osakesed. Olulise mõjuga on madalatasemelise õhusaaste pikaajaline ekspositsioon. Välisõhu saaste võib ärritada silmi ja kopse. Inimeste tundlikkus õhusaasteaine suhtes on erinev ning see sõltub ka nende tervislikust seisundist. Lapsed on välisõhu saaste suhtes tundlikumad kui täiskasvanud ning haigestuvad halvema õhukvaliteediga piirkondades tihedamini. Suurenenud õhusaaste võib esile kutsuda tervisehäireid tundlikumatel inimestel ning pikaajaline ehitustingimustes elamine võib kohalikel elanikel stressi põhjustada.“ 4) Eraldiseisvalt negatiivse mõjuna inimeste tervisele on müra. Mürataseme hinnang rajaneb valedel mõõtmistulemustel ja on kalkuleeritud ebaõigesti. Müra modelleerimine ehk prognoos, milliseks võiks kujuneda müra tegelik suurus, rajaneb kahel Terviseameti mõõtmisel, kus juba olemasoleva tootmise müra oli päevasel ja öisel ajal müra piirnormi kõige ülemises skaalas (jäädes napilt piirnormidesse). Kui mürataset suudetakse praegu hoida napilt mürataseme normide piires, siis kuidas jõutakse modelleerimise tulemina seisukohale, et olemasoleva tootmise mitmekordselt laiendamisel (kui võetakse kasutusele veel rohkem, enam kui kaks suurt müra tekitavat seadet) ja veel tootmise juurde rajatava elektri- ja soojuse tootmiseks 15 MW koostootmisjaama rajamisel suudetakse mürataseme piirides opereerida. Keskkonnamüra hinnangu modelleerimise tulemused on rajatud Terviseameti Tartu labori poolt 22.01.2020 ja 03.11.2020 teostatud helirõhutasemete mõõtmistele (hinnangu lk 10) ehk nendele mõõtmistele, mis tehti arendaja tellimusel ja kus mõõtmise päevadest teavitas Terviseamet arendajat ette (nendel päevadel oli tehase tegelik müra õues madalamaks viidud sihipäraselt). 25.05.2020. a on Terviseamet Saare kinnistul mõõtnud mürataset öösel 53 dBA, kuigi lubatud tase on 45. Müra kumulatiivne hindamine (liiklusmüra, AS Tartu Graanul tootmise müra) on tehtud puudulikult, sest arvesse on jäetud võtmata naaberkinnistul OÜ Toci metallitöökojast lähtuv müra. 5) KSH aruande p-s 7.7.4 tuuakse välja oht ehitistele seoses vibratsiooniga nii ehitusperioodil kui ka koostootmisjaama kasutusperioodil, kuid selle osas märgitakse, et vibratsiooni hakatakse mõõtma alles siis, kui koostootmisjaam on püstitatud ja esimesed elanike kaebused on laekunud. KSH aruandes selgitatakse: „Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Oluline on, et elanikud, kes märkavad hoone tarindites muutusi, sellest esimesel võimalusel ehitajale ja arendajale teada annaksid.“ 6) Liikluskoormus suureneb ca 80% võrra. 7) Juhime tähelepanu, et KSH aruande on koostanud sama juriidiline isik, kes on koostanud tellija ehk kinnistu omaniku nimel detailplaneeringu ja suhtleb vallaga pidevalt selleks, et detailplaneering vastu võetaks ning kes on oma tasud saanud arendajalt. See võimaldab väita, et KSH ei ole objektiivne ja täidab ainult arendaja huve ning eesmärke. Pärast KSH aruande eelnõu valmimist ja kooskõlastamist otsustas arendaja loobuda koostootmisjaamas jäätmekütuse RDF-i kasutamisest ning kavandada jaam vaid biomassi baasil. Juhime tähelepanu, et Tartu valla viimases korralduses on kirjas, et: „Üleminek biomassilt ja jäätmekütus RDF-ilt 100% biomassile muudatusi kasutatavas tehnoloogias, seadmetes ja tööprotsessides kaasa ei too.“ Ehk mõjud jäävad samasuguseks ja arendajale jäetakse võimalus mistahes ajahetkel minna üle ka jäätmekütusele.	Algatuse korraldaja

EI Tila külla planeeritavale koostootmisjaamale

Algatuse korraldaja