Teede projekteerimine peab arvestama inimestega

Pöördume Teie poole appikutsega toetada Väo küla, Koplemetsa küla ja Veneküla kogukondade sidusust ja ohutumat liikumist võimaldavat projektlahendust: rampide rajamisega otse Veneküla tunneli lähistele ilma elupaiku raskeveokiliiklusega reostava ja lõhestava kogujateeta. Selleks tuleb lõpetada praegune hange (181446) ja koostada uus projekt.

Tallinna ringtee rekonstrueerimise projekti „Väo-Lagedi teelõigu km 0,6 – 3,0” on viimase aastakümne jooksul kavandatud mitmeid projektvariante erinevate lahendustega. Käesoleval hetkel on esitatud juba hankesse tehniline projekt, kus varasemalt km 1,63 kavandatud kahetasandiline ristumine on viidud km 1,2 Veneküla tunnelisse, aga maanteelt mahasõidu rambid (1.3 R-KT ja 1.4 R, joonis 1) on jäänud km 1,63, nüüdseks samatasandilistena. Antud lahenduse puhul suunatakse Väo karjäärist Tallinna (Maardu) poole liikuvad raskeveokid maanteele pääsemiseks läbi tunneli teisel pool olevasse asumisse, kohalikku külavaheteed asendavale kogujateele (1.3 R-KT), kus ümber elamute sõites pikeneb veokite teekond ca 1,1 km võrra võrreldes võimalusega suunduda maanteele kohe Veneküla tunneli kõrvalt.

Joonis 1: Väljavõte Tallinna ringtee rekonstrueerimise projekti situatsiooniskeemist. Allikas: Selektor Projekt OÜ

Taolise liikluskorraldusega suureneb piirkonnas mitte ainult müra, tolmu ja õhusaaste tase, vaid ka liiklusohtlikkus seoses eri massiga liiklusvahendite kohtumisega kohaliku külavahetee liikluses.

Ringtee rekonstrueerimine sulgeb praeguse Veneküla tee väljapääsu maanteele. Selle asemel tuleb kohalikel elanikel kasutada piirkonnast väljumiseks ja koju saabumiseks uut kogujateed (1.3 R-KT) koos Väo karjääri ja sinna arendatavat tööstust teenindavate raskeveokitega.

Kohalik tee (1.7 KT) on tupiktee ja on Veneküla elanikele ainus maismaaühendus muu maailmaga ja ka ainus liikumistee kohalikele jala, jalgratta ja kergemate mootorsõidukitega.

Siinset Veneküla piirkonda ahistab sundautostumine. Tallinna ega ka Harju maakonna ühistranspordi liine siit kandist läbi ei kulge ning lähimate (2 km) peatusteni (Priisle) jala minek on olnud praeguse ringtee teepeenral küll ohtlik, aga võimalik, kuid tulevikus I klassi maantee tingimustes on see välistatud. Praeguse projektiga muutub ohtlikuks ka ligipääs Pirita jõele kui lähimale looduslikule veekogule ja tervisespordi piirkonnale, sest tuleb kõndida piki ja üle tee (1.3 R-KT), millel pole ette nähtud ühtegi ülekäigurada ja sõidukiiruseks on lubatud 50 km/h.

Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu seletuskirjas (lk 25) on kirjas, et “Kergliiklusteid rajatakse järk-järgult detailplaneeringute ja teeprojektide käigus. Iga uue tänavaga koos tuleb rajada selle juurde kuuluv kergliiklustee“. Projekteerija kinnitas, et kergliiklusteid selle projektiga ei kavandata, sest see on kohaliku omavalitsuse, Tallinna vastutus. Kelle vastutus kergliiklusteede rajamine teeprojekti käigus siis on?

Tallinna Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonda planeeritud ettevõtluse ning puhkealad koos olemasolevate elamualade funktsiooni säilitamisega. Kiirmaantee juurde kuuluva kogujatee nii pikal kulgemisel elamurajoonide vahel lõhub see piirkonna terviklikkust, funktsionaalsust ja homogeensust.

Maailmapanga tellimusel koostatud käsiraamat „Maanteede jätkusuutlik ja ohutu projekteerimine” (link dokumendile) esitab funktsionaalsusele nõudeid, mille kohaselt liiklejale tuleb võimaldada valida lühim marsruut, mis on võimalikult turvaline nii tema enda kui ka teiste jaoks.  

„Erilist tähelepanu vajavad maanteed, mis jäävad põhi- ja kõrvalmaanteede vahele, sest need on kõige ohtlikumad. Sellised teed on tavaliselt liiklust teiste teede vahel jagava funktsiooniga, kus sõidukid liiguvad küllalt suure sõidukiirusega ning esineb küllalt palju ristuvat liiklust. Niisuguste maanteede osas kehtivad ohutusnõuded eeldavad mootorsõidukite ja mootorita liiklusvahendite eraldamist (nt eraldi rajad jalakäijatele ja jalgratturitele). See vähendab nii sõidukiiruse kui ka sõidukite massi varieerumist. Kohas, kus ristuvad mootorsõidukitele ja mootorita liiklusvahenditele mõeldud teed, tuleb kehtestada madalam maksimaalne liikumiskiirus või kasutada muid liikluse kontrollimise vahendeid (nt liiklusmärgid, valgusfoorid, ringristmikud jne)”/ Lk 19/.

Kas Maanteeamet loeb ülalnimetatud teeprojekti koos taoliste kohalike teedega lõimuvate mahasõidurampidega ühtivaks ohutu liikluse tagamise põhimõtetega asumi territooriumil?

Kas projektiga on kaasnenud sotsiaalmajandusliku mõju hindamine: mõju keskkonnale (sõidukite heitgaaside, energiakulu, liiklusmüra ja tolm) ja liiklusohutusele?

Kas Maanteeamet on tellinud antud teeprojekti projekteerijalt koos võimalike alternatiivsete lahendustega, võrdlusobjektide teostatavuse arvestusega ning tasuvusarvutustega, kus on välja toodud kaasnevad ühiskonna kogukulud? Oleme palunud need ka meile edastada, sest avalikult olemasolevate dokumentide hulgast neid leida ei ole võimalik.

Pikenenud teekond toob kaasa suurenevad kulud teevaldajale ja tee kasutajatele (sõiduki ülalpidamiskulud: kütus, rehvid, määrdeained, varuosad, amortisatsioon jne, sõiduaja kulud reisijatele ja kaubale, liiklusõnnetuste kulusid ühiskonnale (inimelu kaotuse ja vigastustega kaasnevad kulud, sõidukite ja teeäärsete objektide vigastused jne).

Kas antud maantee rekonstrueerimise projektile sellisel kujul on Tallinna Linnavalitsus andnud oma koo