IT kolledži iseseisvuse poolt

Toetame IT Kolledži jätkamist iseseisva õppeasutusena.

allkirjade kogumine on lõppenud

21.06.2016 00:00 kuni 15.07.2016 23:59

641 häält

128%

Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) on 16 tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla koha Eesti kõrgharidusmaastikul, olles edukalt ühendanud akadeemilise hariduse ja praktilised kutseoskused. EIK lõpetajad on senise tagasiside järgi sisuliselt valmis sisenema tööturule, samal ajal on ka magistriõppes jätkajate osakaal võrreldav suurte ülikoolide lõpetajate omaga. EIK õppejõudude valiku põhimõte – väike tuumik korralisi õppejõude õpetamas eeskätt akadeemilisi alusaineid ning märksa arvukam külalisõppejõudude seltskond tagamas praktilist ettevalmistust ning sidet reaalse töökeskkonnaga – on Eestis üsna unikaalne.

Tänaseks on kaalumisel EIK liitmine Tallinna Tehnikaülikooliga, mis on problemaatiline väga mitmes aspektis:

  • Liitumise peamise põhjusena esitatud vajadust suurendada õppurite ja lõpetajate arvu ei ole reaalselt võimalik saavutada ilma selleks vastavaid ressursse eraldamata. Lisaks: kui EIK õppurite arv on viimasel viiel aastal olnud stabiilselt 850 ringis, siis TTÜ informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi bakalaureuseõppe õppurite arv on selges langustrendis, mistõttu on küsitav, kuidas liitumine aitab õppurite arvu kasvatada.
  • TTÜ sisemine reform on alles käimas, mistõttu ei ole võimalik ette näha, kuhu täpsemalt EIK liituks. Ka tooks liitumine suure ülikooliga kaasa bürokraatia järsu kasvu ning mitmete protsesside paindlikkuse olulise vähenemise.
  • Liitumise korral on reaalne oht, et TTÜ bakalaureuseõppe õppekavade reform viib paljude seniste Kolledžis rakendatud edukate praktikate kaotamiseni. See omakorda toob väga tõenäoliselt kaasa EIK kui haridusliku kaubamärgi lahustumise suures ülikoolis ja seda ka juhul, kui formaalselt säilub EIK autonoomia.
  • EIK lõpetajate arv on viimastel aastatel olnud samas suurusjärgus (proportsioon sisseastujatest) TTÜ bakalaureuseõppe lõpetajate arvuga. EIK oluliseks erinevuseks on otse keskkoolist tulnud sisseastujate märkimisväärselt väiksem osakaal ja tudengite arvestatav tööle suundumine IT sektorisse paralleelselt õpingutega. Seega ei piirdu sisend tööjõuturule ainuüksi lõpetajatega.
  • EIK külalisõppejõud on oma valdkonna tippspetsialistid, keda motiveerib EIK-s õpetama eeskätt missioonitunne, vaheldusrikas keskkond ja hea akadeemiline õhkkond. Liitumisel on oht nende motivaatorite kadumiseks, mis tooks endaga kaasa külalisõppejõudude loobumise õppetööst. Sellega satuks tõsisesse ohtu kogu EIK akadeemiline jätkusuutlikkus.
  • Suurimaks kannatajaks jäävad sellise liitumise tulemusena tööandjad, kuna kõrgkoolide võimekus professionaalsete IT spetsialistide allikana väheneb tunduvalt.

EIK üliõpilasesinduse seisukohavõtt 15. maist 2016 sisaldab suures osas samu märkusi kui käesolev dokument.

Aktsiooni korraldaja

Eesti Infotehnoloogia Kolledž

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Ago: Allkiri pin1-ga?
... kas nii peabki olema?
Vasta!
Ragnar: Allkiri pin1-ga?
See on tuvastus mitte allkiri.
Nadja: TTÜ baka on liiga akadeemiline ja teoreetiline, lisaks vananenud
Kolledžis omandakse reaalseid aktuaalseid teadmisi ja parimaid praktikaid
Vasta!
Tauno: ITK võiks säilida nii nagu on olnud
ITK võiks säilida nii nagu on olnud - rakendusliku kõrghariduse pakkujana.
Olgugi, et olen TTÜ vilistlane nii bakalaureuse kui ka magistri õppes, pooldan tugevalt ITK säilimist eraldi õppeasutusena, mitte TTÜ all toimivana.
Miks?
1) Omal ajal õppides nägin TTÜ akadeemilise õppe puudusi eelkõige praktilises rakenduslikus pooles. Tööturule sisenedes polnud ma ligilähedalgi valmisolekule tööle asuda, vaid "päris" elu tuli hakata alles töö juures omandama.
2) TTÜ (vähemalt siis, kui mina seal õppisin) oli ka materjali vallas mõnes mõttes maha jäänud. Näiteks: informaatikas õpetati meile Pascalit, samal ajal kui oli selge, et Java on tulevik ja kõik teised juba Javat harjutasid. Oleks Pascali asemel vähemalt C'gi olnud. See oli ainult üks näide. Muidugi paljud teoreetilised alused säilivad, kuid puudu jäi demonstratiivne osa, kus seda teooriat tänapäevastes kaasaegsetes lahendustes kasutatakse, et oleks arusaadavam võrdlusmoment.
3) Olgugi, et rakenduslik kõrgharidus pole akadeemiline kõrgharidus, pakub ITK teatavat, minu arvates postitiivset konkurentsi TTÜ'le. Konkurents on igal turul tervitatav nähtus ja aitab kvaliteeti ning hinda hoida seal, kus see reaalselt olema peaks.
Vasta!
Martin: Teerull
Tudengite arvamust pole küsitud, seega ühe tähtsama huvigrupi arvamusele sülitatakse.
Vasta!
Egert: ITKolledži eest
On huvitav, et kogu sahker-mahker on õpilaste - kõige tähtsama huvigrupi, eest varjul.
Pooldan, et IT-Kolledž oleks iseseisev!
Vasta!
Heidi: Pooldan iseseisvust
IT-valdkond on ajas kiiresti muutuv ja samamoodi peab ka IT-haridust pakkuv kool olema võimeline muutuma. Võime muutuda on enam võimalik ja tagatud väiksema kompaktsema iseseisva koolil puhul kui ühe suure mammutkooli allüksusena. Pooldan IT Kolledži iseseisvust.
Vasta!
Raul: TTÜ ja EIK pole võrreldavad
Olles lõpetanud EIKi diplomiõppe ja TTÜ magistriõppe, siis korraldusliku poole pealt on EIK valgusaastaid ees. EIK suudab hoida fookust oma väiksusest tulenevalt, TTÜ on seevastu klassikaline suur ülikool koos oma valude ja võludega. Liites need kaks kokku, kaotab EIK oma agiilsuse administratiivse keerukuse lisandumise tõttu. EIK'il pole midagi võita TTÜ'ga liitumisest, pigem hakkab Tartu Ülikool akadeemilise konkurentsi võtmes edasist koostööd välistama EIK'ga välistama. Olgu EIK kasvulava TTÜ ja TÜ magistrantidele ja doktoritele ning praktikute koolitaja tööandjatele.
Vasta!
Uku-Mart: Minu arvamus
Tere! Minu nimi on Uku-Mart Uprus ja lõpetasin just teise aasta õpingud IT süsteemide administreerimise õppekaval. Olen arvamusel, et Eesti Infotehnoloogia Kolledž peaks jätkama autonoomse õppeasutusena meie haridusmaastikul ja mitte ühinema Tallinna Tehnikaülikooliga. Miks? Praeguse seisuga on toimumas Tallinna Tehnikaülikoolis suured reformid/uuendused - õpilaste arvud vähenevad, teaduskondi tõmmatakse koomale, rektori kohal on Jaak Aaviksoo (kelle võimule tuleku legitiimsuses esiteks ei saa üldse kindel olla). Ühesõnaga ajad on segased ning ühinemine seaks ohtu Eesti Infotehnoloogia Kolledži senise pakutava haridustaseme kvaliteedi. Mul oli suur au hiljuti käia Huawei "Seeds for the Future" programmi raames Hiina Rahvavabariigis uusimaid tehnoloogiaid avastamas ja õppimas. Lisaks Eesti Infotehnoloogia Kolledžile oli seal esindatud ka Tallinna Tehnikaülikool, Läti-Leedu-Aserbaidžaani-Kongo ülikoolid. Võin julgelt väita, et Eesti Infotehnoloogia Kolledži esindus oli kõige tublim ja terasem. Vast kõik laheneb hästi.

Ilusat suve soovides!
Uku-Mart Uprus




Vasta!
Aare: Oki raportist
Kiiresti muutuval ajastul nagu me elame, on väga lühinägelik kaotada ära väikest, kiiret ja paindliku õppeasutust. Suur ja kohmakas asutus ei suuda olla nii kiire uute nisside hõlmaja ja kohaneja kui väike. Tudengi- ja õppejõusõbralikusest rääkimata.
Meenutab olukorda, kus hea müügiosakonnaga suur rahakas firma ostab üles väikse ja oskaja firma. Ja pärast on teenuse või tootega nagu ta on.

Nagu Eesti arengu juures tuleks kasutada ära meie väiksust nii tuleks ära kasutada ka väiksemate teadusasutuste eelised ning neid mitte konsolideerida.

Oki raporti saatesõnades öeldakse:
"Ülikoolide ja teadusasutuste arenguperspektiividega seondub lai spekter probleemvaldkondi.
Käesolev raport keskendub peamiselt kahele neist – asutuste rahvusvahelisele konkurentsivõimele
ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. "

St. Oki raporti soovitused lähtuvad valdavalt nendest kahest parameetrist. Ma pole kohanud et mingi legitiimne kogu oleks kommunikeerinud ilmutatud kujul teadusüldsust et ainult nende kahe parameetri järgi korraldatakse ümber Eesti (ja eesti) teadus ja kõrgharidus.
Vasta!
Liisa:
ITK on TTÜ-ist nii erineva konseptsiooniga, hoiame seda nii ja rikastame haridusmaastiku.
Vasta!