IT kolledži iseseisvuse pooltToetame IT Kolledži jätkamist iseseisva õppeasutusena. |
allkirjade kogumine on lõppenud 21.06.2016 00:00 kuni 15.07.2016 23:59 641 häält |
Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) on 16 tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla koha Eesti kõrgharidusmaastikul, olles edukalt ühendanud akadeemilise hariduse ja praktilised kutseoskused. EIK lõpetajad on senise tagasiside järgi sisuliselt valmis sisenema tööturule, samal ajal on ka magistriõppes jätkajate osakaal võrreldav suurte ülikoolide lõpetajate omaga. EIK õppejõudude valiku põhimõte – väike tuumik korralisi õppejõude õpetamas eeskätt akadeemilisi alusaineid ning märksa arvukam külalisõppejõudude seltskond tagamas praktilist ettevalmistust ning sidet reaalse töökeskkonnaga – on Eestis üsna unikaalne. Tänaseks on kaalumisel EIK liitmine Tallinna Tehnikaülikooliga, mis on problemaatiline väga mitmes aspektis:
EIK üliõpilasesinduse seisukohavõtt 15. maist 2016 sisaldab suures osas samu märkusi kui käesolev dokument. |
Aktsiooni korraldajaEesti Infotehnoloogia Kolledž |
Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.
Kommentaar lisatud: 21. juuni 2016 kell 15:28
Kommentaar lisatud: 21. juuni 2016 kell 15:46
Kommentaar lisatud: 21. juuni 2016 kell 15:50
Kommentaar lisatud: 21. juuni 2016 kell 16:46
Olgugi, et olen TTÜ vilistlane nii bakalaureuse kui ka magistri õppes, pooldan tugevalt ITK säilimist eraldi õppeasutusena, mitte TTÜ all toimivana.
Miks?
1) Omal ajal õppides nägin TTÜ akadeemilise õppe puudusi eelkõige praktilises rakenduslikus pooles. Tööturule sisenedes polnud ma ligilähedalgi valmisolekule tööle asuda, vaid "päris" elu tuli hakata alles töö juures omandama.
2) TTÜ (vähemalt siis, kui mina seal õppisin) oli ka materjali vallas mõnes mõttes maha jäänud. Näiteks: informaatikas õpetati meile Pascalit, samal ajal kui oli selge, et Java on tulevik ja kõik teised juba Javat harjutasid. Oleks Pascali asemel vähemalt C'gi olnud. See oli ainult üks näide. Muidugi paljud teoreetilised alused säilivad, kuid puudu jäi demonstratiivne osa, kus seda teooriat tänapäevastes kaasaegsetes lahendustes kasutatakse, et oleks arusaadavam võrdlusmoment.
3) Olgugi, et rakenduslik kõrgharidus pole akadeemiline kõrgharidus, pakub ITK teatavat, minu arvates postitiivset konkurentsi TTÜ'le. Konkurents on igal turul tervitatav nähtus ja aitab kvaliteeti ning hinda hoida seal, kus see reaalselt olema peaks.
Kommentaar lisatud: 21. juuni 2016 kell 21:14
Kommentaar lisatud: 21. juuni 2016 kell 21:33
Pooldan, et IT-Kolledž oleks iseseisev!
Kommentaar lisatud: 21. juuni 2016 kell 21:55
Kommentaar lisatud: 22. juuni 2016 kell 13:10
Kommentaar lisatud: 28. juuni 2016 kell 19:44
Ilusat suve soovides!
Uku-Mart Uprus
Kommentaar lisatud: 08. juuli 2016 kell 23:33
Meenutab olukorda, kus hea müügiosakonnaga suur rahakas firma ostab üles väikse ja oskaja firma. Ja pärast on teenuse või tootega nagu ta on.
Nagu Eesti arengu juures tuleks kasutada ära meie väiksust nii tuleks ära kasutada ka väiksemate teadusasutuste eelised ning neid mitte konsolideerida.
Oki raporti saatesõnades öeldakse:
"Ülikoolide ja teadusasutuste arenguperspektiividega seondub lai spekter probleemvaldkondi.
Käesolev raport keskendub peamiselt kahele neist – asutuste rahvusvahelisele konkurentsivõimele
ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. "
St. Oki raporti soovitused lähtuvad valdavalt nendest kahest parameetrist. Ma pole kohanud et mingi legitiimne kogu oleks kommunikeerinud ilmutatud kujul teadusüldsust et ainult nende kahe parameetri järgi korraldatakse ümber Eesti (ja eesti) teadus ja kõrgharidus.
Kommentaar lisatud: 14. juuli 2016 kell 10:34