Soovime taastada Eesti ühe parima lõhejõe!

Pöördume teie poole abipalvega aidata kaasa Jägala jõe loodusliku keskkonna taastamisele ja avamisele lõhedele!
Paisutust tekitav Linnamäe Hüdroelektrijaam on väga väikese tootmisvõimsusega, mis on võrreldav ühe meretuuliku võimsusega. Loodusele tehtud kahju on oluliselt suurem, võrreldes panusega taastuvenergia tootmisesse. Linnamäe paisjärv on praktiliselt elutu järv, mis ajapikku kasvab kinni ja on sobilikuks elukeskkonnaks vähestele elusolenditele.


______________________________________

Aita vallavalitsusel kui paisu omanikul otsustada ja toeta ettepanekut – taastame Jägala jõe oma algupärases hiilguses! Ühendame muinsuskaitse looduskaitsega!

aega veel 12 päeva

27.11.2018 00:00 kuni 03.02.2019 23:59

900 häält

90%

Kuigi on olemas nii EL-i nõuded kui kohalike soov paisutuse likvideerimiseks, leidub ka paisutuse pooldajaid.

Paisutuse pooldajad toovad argumendiks Linnamäe HEJ tähtsuse seoses roheenergia tootmisega ning olemasoleva keskkonna atraktiivsuse. Paraku Linnamäe HEJ poolt toodetav energia roheenergia ei ole. Kui energia tootmine on loodusele kahjulik, siis see ei ole roheenergia. Ka ei paista Linnamäe HEJ silma taastuvenergia tootmismahuga. Väga märkimisväärselt loodusele kahju tegeva Linnamäe HEJ toodetud elektrienergia kogupanus Eesti taastuvenergiasse on ca 0,05 %.

Erinevatel tasanditel on sõna võetud ka paisjärve tähtsusest Jägala jõe puhkeala miljööväärtuse kujundamisel. Tegelikkuses, kui paisjärv asendub kauni kärestikulise jõega, on see võrreldava miljööväärtusega. Lisaks annaks see võimaluse luua mööda jõekaldaid kütkestavaid matkaradasid kuni Jägala joani. Praegu on paisutuse tõttu kaunis jõeorg matkajatele raskesti läbitav ja seetõttu peavad loodusenautijad leppima küllalt väikese territooriumiga, kus Jägala jõe alamjooksu saab vaadelda. Ja kahjuks on olemsolev paisjärv suuresti nö kasutuskõlbmatu; see ei ole ujumiseks kõlbulik, puudub igasugune rand, park, puhkekoht vms. Ümber järve on kogunenud aja jooksul ainult ohtralt prügi.

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.   Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase  põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla siia jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge. Nii, nagu see oli 80 aastat tagasi.

Lisaks on nö paisjärve kaitsjad toonud argumendiks, et Linnamäe hüdroelektrijaam koos paisjärvega on muinsuskaitse all. Tegelikkuses on muinsuskaitse all ainult Linnamäe tamm. Ükskõik, milline lahendus tulevikus lõhejõe taastamiseks leitakse, Linnamäe pais koos sillaga säilitatakse, sest see on nii paisjärve pooldajate kui vastaste ühine seisukoht.

 

Lisainfoks:

Ajalooline vaade  -  Jägala jõele hüdroelektrijaama ja veepaisu rajamisega kaasnenud probleemid eelmise sajandi algusest: http://kalastajateselts.ee/fail/08-09_Looduses03-18_M%C3%B5tteainet_uus2.pdf

Artiklid seisust sel sajandil: http://kalastajateselts.ee/Linnam%C3%A4e-HEJ/

 

Aktsiooni korraldaja

Kohalike elanike nimel MTÜ Jägala Kalateed

Toetajad Harju Kalandusühing, Eesti Kalastajate Selts, Lahemaa rannakalurid



Vali sobiv allkirjastamismeetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Jüri: Poolt!
Alati looduse poolt!
Vasta!
Janek: Pooldan.
Kalateed lahti.
Vasta!
Timo: Vaba jõe poolt
Natura 2000 ala ja vabalt voolav jõgi kaalub üles kitsa inimeste ringi huvi paisutada vett ja toota elektrit ning teenida raha looduse arvelt.
Vasta!
erki: Propaganda :-)
Oh, Margus, propaganda kirjutatakse g-ga.
Jaan: Vaba jõe poolt olen ka mina,aga puhta jõe poolt
Praegu meelitame kalad jõkke kudema ja siis laseme solgi Kehrast kaela,mida juhtub nii mõnigi kord aastas.Alati vaatasin kaastundega kui EE lasi kalu jõkke mis neist edasi saab kui jõgi jälle vahutb. Elan jõe kaldal ja tean mida räägin,see jõgi on surnud.Võrrelge kalameeste arvu Maardu järvel ja Jägala jõel?Kõige parem indikaator kas jões on kala või mitte.
Oh püha lihtsameelsust,ega sellest veel solk kao kui paisjärv maas.Valest otsast alustatakse,enne tuleks likvideerida reostus jões.Natuura 2000?Kuidas saab sinna kuuluda solgitud jõgi?
Margus: Ei poolda! Jägala jõgi ei ole lõhejõgi tammist ülesvoolu!
Kultuuripärandit Linnamäel tuleb kindlasti kaitsta ja parim viis selleks on olemasoleva olukorra säilitamine. Jõelähtme valla väärtusi tuleb hoida ja kaitsta.
Jutt elutust järvest ei ole tõsi. Paisjärv on 100 aasta jooksul väljakujunenud looduslik elukeskkond veelindudele, saarmatele, kobrastele ja jõekaladele ning seda on oluline säilitada. Nii kaitseme samuti nahkhiirte toidulauda. Olgem laiapõhjaliselt loodusesõbrad, mitte EU rahadest ajendatud siirdekaladele kanalite kaevajad! Propakanda aktsioon tuletab meelde nõukaaja fosforiidi-sõda Jõelähtme vallas..
Vasta!
Fred: Fred
Looduse poolt !
Vasta!
Martin: Poolt
Kaladele tee vabaks. Eestis on niigi vähe lõhedele sobivaid paiku kudemiseks. Paisud on ajast ja arust.
Vasta!
Liivia: Looduse vastu tehtud vead tuleb parandada
Nii on.
Vasta!
Markus: @Margus
faktiviga teil, paisjärv ei ole jõgi ehk pais"järves" ei saa välja kujuneda "jõe"kaladele elukeskkond. EU rahad puutuvad siia kuidas? ainuke kes hetkel raha teenib on wooluvabrik ja tõenäoliselt on kasu sees mingisugune ka vallal. Loodusesõbrad on seda kõike ajamas omast rahast ja ajast, omades ainult üht eesmärku, head teha loodusele! tundub, et teil on palju faktivigu.
Vasta!
Markus: heh...mis ma leidsin.
Vana uudis aga ikkagi- https://tinyurl.com/y8vhlc3v , Härra Kalev Tulits ütles, et sööge Norra lõhet mitte looduslikku. Seega, lastega Loo parki jalutama pole mõtet minna, jalutada saab ka Peterburi mnt ääres!

Vasta!
Erki: Loodusliku terviklikkuse ja liigirikkuse heaks.
Arenenud maailmas on jõutud selleni, et looduslik terviklikkus ja liigirikkus on suurim väärtus ning selle hoidmine ning säilitamine on prioriteetide hulgas kõrgeim.
Vasta!
Tiina: Tiina: Poolt!
Laseme ikka kaladel vabalt liikuda!
Vasta!
Rauno:
Poolt
Vasta!
Eero: Poolt!
Alati poolt!
Vasta!
Olari: Jõgi vabaks
Paisu eemaldamisel avanevad ka koelmud Jõelähtme jões, mis on hetkel lõigatud merest täiespikkuses. Kasu ei ole ainult lõhelistele, vaid ka teistele siirdekaladele, kes tahavad tulle kudema merest jõkke või liikuda kahe jõe vahel.
Vasta!
Olavi: Ruitlane
Kui Jõelähtme vallavalitsuse söögitorud räägivad Linnamäe paisjärvest kui nahkhiirte toidulauast, siis ma saan aru, et nende prioriteediks on sääsekasvandus.
Vasta!
Raiko: Poolt
Olen poolt
Vasta!
Lauri: Lauri:Igalkrdijuhul poolt !!!
Eesti jõgesid solgitakse niigi igat seitset moodi tammide,vabrikute ja igat masti jäätmetega. Laske jõel vabalt voolata !
Vasta!
Indrek: Indrek Varik: Poolt
Natura 2000 ala ja vabalt voolav jõgi kaalub üles kitsa ringi kodanike huvi paisutada vett ja toota elektrit ning teenida raha elusa looduse arvelt. Kõikjal maailmas avatakse paise, et taastada jõgede algne säng. Inimesed on need tõkked ehitanud, inimesed muudavad need tõkked nüüd sellisteks, et jõgi saaks voolata oma algsel ürgsel kujul. 100 aastat tagasi oli Jägala jõe suudmeala Läänemere üks lõherikkamaid, millest täna on järel vaid hale mälestus. Mina ei ole nahkhiirte ega sääskede vastu, kellest esimesed elavad palju, palju kõrgemal ülesvoolu. Mina olen selle poolt, et Sinu lastel ja ka lastelastel oleks tulevikus Jägala jõel võimalus püüda ilusaid looduses kasvanud, mitte Norrast imporditud meriforelle ja lõhesid. Jägala tagasi Läänemere lõherikkamate jõgede nimistusse!
Vasta!
Märt: Raha raisata pole
Kellel on küll huvi lõhkuda kultuuripärand, CO2 vaba energiaallikas, väljakujunenud looduskeskkond? Miks tahab keegi kulutada ca 10 mln eurot maksumaksja (jah, sinu ja minu) raha vähese kasu nimel? Enne kui midagi lõhkuda tuleks mõelda kas, miks ja kes (ehitamine on alati kallim)! Meie elukeskkonda häirib igapäevaselt mh õhusaaste ning selle asemel, et mõelda, kuidas veel vähem saastada, tegeleme saastamise suurendamisega (puudujääv osa tuleb fossiilsetest allikatest juurde toota)? Kas kalaturism kaalub üles looduskaitseliste liikide (saarmas, nahkhiired jne) hävitamise? Kindlasti tuleb kalu mõistlikult majandada (neid ju ei kaitsta siin, vaid soovitakse turistidena maha nottida), kuid selleks on nii mitu teist ja oluliselt kuluefektiivsemat Eesti jõge ning ehk saab kunagi mõistus võitu ja ütleb, et see Natura2000 ala sai küll kogemata määratud (vähemasti nii on tunnistanud selle määramise ettepaneku koostajad)...
Vasta!
Janek: Raha raisata pole
Kuskohast tuleb väide "10 miljonit", kas kalatõkke kaladele avamise kalkulatsiooni uuendus on nüüdseks tehtud?
Milline see "vähene kasu" on? Milles mõõdetav? Juhul, kui on soov see "vähene kasu" arvutada rahasse, siis praegusega võrreldes olks kasulikum juba vaid siis, kui kudeda saaks vaid üks liik - lõhe, aga võimalusi looks selle paisu kaladele avamine lisaks veel forellile ja silmule ja siiale ja mitmetele muudelegi kalaliikidele.
Õhusaastest see jaam kahjuks ei päästa, ta annab 0,0...% kogu Eesti energiatootmisest, sel aastal ilmselt isegi 0,00...%
Millel tugineb väide, et nahkhiired ja saarmad hävinevad, üksi uuring seda pole väitnud, kuidas saate Teie väita?
Arvi: Märdile!
Saarmaid tulekski just pisut vähendada need raiped pistavad kogu kala nahka ja nad alustavad alati suuremast kalast ja kuni väikseni välja aga kui kala hävitatud siis liigub edasi järgmisse veekogusse.
Madis: Margus:
Kuidas see kitsas paisjärve pooldav seisukoht väljendab laiapõhjalist vaatevinklit? "100" aastast paisjärve, mis suure osa veneajast oli maas, võrreldakse vähemalt 10 000 aasta vanuse jõe looduskeskkonnaga! :) Sa püha püss ja lihtsameelsus...
Vasta!
Martin: Martin
Kindlasti poolt, üks parema languga lõhejõgi oli enne selle jama sinna tekitamist. Viimane aeg see maha võtta. Kõik mu jura on paari järve kaldal elava inimese isiklik huvi mis ei saa olla määrav selliste otsuste jaoks.
Vasta!
Raul: Raul
Vaba jõgi!
Vasta!
Ranno: Jõgi vabaks!
See on nali kuidas paar huvitatud isikut proovivad juba valla tasandil Maardu rahvast häälte saamise eesmärgil endi külje alla meelitada!
Maardu rahva saab ju ka otse sinna paisu vastas olevale hoovile saata siis jääb meile vähem koristamist ``Teeme ära raames`` ja need kes oskavad enda järgi koristada ei peaks ennast puudutatuna tundma!!!
Ja see nahkhiirte jutt on päris hästi läbi mõeldud kuid ennem paisu langetamise teemat pole keegi kuulnud ei nahkhiirtest ega muudest loomadest midagi. Samas on ju rõõm kui mingisugune huvigi inimestel looduse vastu tekkinud on :) :) :)
Muideks Neeme on nahkhiiri täis ja nemad ei sega meid ja meie neid!
Loodus peab käima oma rada ja ``huvitatud isikud`` ehk leiate omale mingi muu viisi kuidas raha teenida või oma vaateid säilitada!
Vasta!
Mendo: Mendo.Poolt
Kalad liikuma ja kudema.
Vasta!
Martin:
Poolt
Vasta!
Lembit: Asjatundmatud populistid
Asjatundmatu üleskutse aktivistid võiksid tutvuda kahjudega Valgejõel peale Kotka tammi allalaskmist. Lõhilaste harjumuspärased kudekohad hävitatud, kaunist loodusest Kotkal järel varemed.
Vasta!
Janek: Asjatundmatud populistid
See on teada, et esimestel aastatel, on mõju negatiivne või siis positiivne mõju ei avalda päevapealt, eriti kui tamm sedasi prauhti läks, nagu ta läks, ka Jägala pais oli tühjaks lastud ja allpool tammi olevad alad said kannatada, samas aga taastus olukord mõne aastaga. Juba 3-4 aastat hiljem peale paisjärve kriminaalset tühjakslaskmist püüti Linnamäe tammi alt rekordkogus lõhet.
Valgejõe koelmud uhtusid puhtaks eelmise sügise suurveed ja reaalne mõju avaldub lähima paari aasta jooksul. Üleöö ei juhtu muidugi midagi.
Erik: Asjatundmatu populist vastab
Janeku (õigele) jutule lisaks - juba sama aasta sügisel, kui kotka tamm kukkus, nägid teadlased lõhesid pesi kaevamas kümneid kilomeetreid tammist ÜLESvoolu. Arvestades kui palju on kudeala allpool tammi (mis jah, rahaahnuses salaja öösel pauguga alla lastud paisjärvemuda tõttu mõneks ajaks ehk rikutud said) ja kui palju vaba maad ülevalpool, siis ma julgeks küll öelda, et mõju avaldus pea päevapealt.

Kurvad on muidugi Loksa västramehed, kellel kodujuurest enam mugavasti kala lüüa ei õnnestunud - ja Kotka tammi alla ka enam ei kogunenud, kust teda lihtsam noppida oli.. traagika tõesti..
Martin: M.Karron
Loodus on vabadus!
Raha on orjus!
Vasta!
Robert: Poolt.
Kindlasti leidub ka alternatiive nii, et lõhe saab nö mööda sellest tammist. Võimalusi jagub aga jah, lammutus lihtne ja kiire. Mõelge ka teiste lahenduste peale
Vasta!
Jüri: @Poolt.
Keegi peale tammi pooldajatest ei räägi lõhkumisest, "populistlikud" vabatahtlikud soovivad avada jõe täies mahus ning säilitada tammi koos sinna kuuluva jaamaga, paisjärve all on lihtsalt kenad kudealad.
Ando: Poolt
Thanks for all the fish!
Vasta!
Talumees: Vastu!
Esimese asjana küsige kohalike käest mida nad tahavad. Nemad elavad seal ja jäävadki sinna edasi elama, neid see mõjutab ja nemad peavad otsustama koos tammi omanikuga. Mingid ühekodsed kalaturistid ega lõhepaugutajatest vabatahtlikud populistid siin ei otsusta.
Vasta!
Timo: Vastu!
12.11.2018 toimus Kostivere mõisas KMH avalik arutelu. Olin isiklikult kohal ning saal oli rahvast täis. Mitmed kohalikud inimesed kes vahetult paisu lähedal elavad, võtsid aktiivselt sõna ja olid vaba jõe poolt. Kes siis veel saavad olla rohkem kohalikud, kui need Jõelähtme valla inimesed, kes saalis olid ja kuulasid ning ka oma sõna sekka ütlesid? Kõik need sõnavõtud on kõik salvestatud KMH koostaja AS Mavesi poolt. Talumees võiks natukene kaugemale näha oma talu väravast. Jägala jõe ressurss ei ole mitte elekter vaid loodus ja sellega kaasnev mitmekesisus.
Janek: @ Talumees
Igal juhul! Nii peabki olema, et kõigilt kohalikelt võetakse arvamus, mulle ja paljudele teistele näib, et seni on seda tehtud pisut valikuliselt, arvesse on võetud vaid neid kohalikke, kes on paisutuse poolt.
Samas aga ei tohi unustada, et kalade läbipääsu küsimus- ja seeläbi ka jõe mõju on üleriigiline, see mõju pole vaid kohalik, võib isegi ütelda, et mõju on ka riigipiire ületav, seetõttu ei tohi unustada kõiki osapooli, keda antud teema kuidagi mõjutab.
Talumees: Vastu!
Timo Timo (facepalm).. Olid isiklikult kohal ning saal oli rahvast TÄIS. Ja kõigest MITMED kohalikud inimesed kes vahetult paisu lähedal elavad, võtsid aktiivselt sõna ja olid vaba jõe poolt. Aga mida siis enamus kohalike arvab, mind ei huvita ainult KAKS kohalikku, mind huvitab enamuste arvamus. Üldse ei imesta kui need olid "vabatahtlikud" kohalikud paugutajad seal. Paluks normaalset ülevaadet mitu poolt mitu vastu ja mitu neid seal on kokku.. muidu on valikuline, kallutatud sogane värk.
Jüri: Hr. Talumees
Kui sulle ei lähe korda üks hääl siis sulle ei lähe korda ükski hääl.
Erik: Talumehele
Talumees, kas jõgi on ainult paisjärve ääres elajate ja tammiomanike oma? Või rohkem ikka kogu eesti elanikonna oma? Ma julgen arvata, et Taliumehe krundi piir jookseb siiski paralleelselt jõe/järve kaldaga, mitte jõe telgjoonega vms.
Talumees: Vastu!
Jüri: "Kui sulle ei lähe korda üks hääl siis sulle ei lähe korda ükski hääl." - Üks hääl poolt vs. sadakond häält vastu ei lähe mulle tõesti korda. Mulle ei lähe korda ka kallutatud arvamusartiklid ja muud sahkerdamised, kui kaks kohalikku karjuvad ja see oleks nagu kogu kogukonna arvamus - ei lähe see mulle tõesti korda. Oleks asi puhas ja aus poleks seda juttu siin ja oleksin poolt.

Erik: Konkreetselt minu krundi piir jookseb keset jõge mitte jõekaldal paralleeselt jõega, aga mis see siia puutub?

Püsime teemas: otsustama peab kogu kohalik kogukond, mitte paar jõeäärset vabatahtlikku kellel krundid paisust ülesvoolu ja kes oma maal unistavad lõhet "silitamas" käia. Mitte kõik eestlased, sest palju nad ikka seal ukerdavad, ei ole ju aasta läbi seal tuiamas..
Kohalik jääb sinna elama ja 365päeva aastas teda see küsimus puudutab kõige rohkem ja iga päev, mitte mingeid lõunaeesti kundesid või päälinna vabatahtlike aktiviste.
Kõik kohalikud peavad hääletama. Siis saab ausa ülevaate. Kui enamus on poolt, siis olen ka isiklikult poolt. Kui 10% on poolt, siis persse sellised ettepanekud..
Georg: Anname lõhele võimaluse.
Olen aru saanud, et paisutuse kaotamine aitaks märkimisväärselt tõsta lõheliste populatsiooni meie koduvetes ning ühtlasi säiliksid Keskkonnaameti vastava kava järgi ka tammi ning elektrijaama rajatised vaatamisväärsustena (tammile tehakse jõesängi mõõdus ava). Kaob hooletusse jäetud paisjärv (prügised kaldad ning järvepõhi) ning üht-teist mõne järveäärse kinnistu väärtusest, sedapuhku suurema eesmärgi nimel.
Vasta!
Ago: Poolt!

Ka kala tahab elada
Vasta!
Maitis: Poolt
Sellist võimsust sellise hinnaga pole meile vaja.
Vasta!
Jaan-toomas:
Kaladele jõgi vabaks.
Vasta!
Olav:
Poolt.
Vasta!
Merilyn: Merilyn: Poolt!
Jõed kaladele ja lõhelistele vabaks!
Vasta!
Gert: Jõgi vabaks
Tamm võiks siiski säilida ning jõgi võiks kulgeda tammi kõrvalt. Ilus ehitis on.
Vasta!
Marko: Poolt
Olen paberkandjal juba poolt hääletanud. Annaks lihtsalt mõned kommentaarid. Esiteks olen kordi jalutanud jõepõhjas allpool tammi. Sest kuival ajal on need roheenergia tootjad nii eeskujulikud kodanikud,et keeravad ööseks lüüsid kinni,et tammi taga olevat veetaset tõsta ja siis kraane lahti keerates saaks oma vurri tööle. Olen näinud kuidas see tamm korraga maha lasti ja kõik see lühike jõelõik oli muda täis ja ei merikas ega lõhe ei tulnud peale seda jõkke mitu aastat. Kõige tipuks uurige nõuka aja lõhejõgede statistikat. Kuuekümnedatel oli jägala jõgi ENSV kõige lõherikkam jõgi. Seega andke ainult võimalus ja kala tuleb. Pealegi, kui vaadata,kes on opponendid antud petitsioonile,siis tegemist on kas tammi omanike või paisjärve ääres olevate kruntide-arendajate arvamused. Seega arusaadavatel põhjustel on nad selle vastu. 1 asja võiks veel selgeks rääkida. Muinsuskaitse all olevat tammi pole vaja lammutada,see tuleb lihtsalt avada. Seega ka see silmailu jääb alles.
Vasta!
Peeter: Kala populatsioon tõuseks.
Päisjärve pooldaja on korduvalt öelnud mida te nutate , et kala ei ole - sööge Norra lõhet. Rannakalurid kes sellest elatuvad on see sama , kui keegi soovitab süüa väljaheidet.
Vasta!
Alo: Poolt!
Margus. Mees kes AK-s ütles, et selles jões pole üldse kala, mees kes järveäärset kinnistut müüb, kus on kaevatud tiigid, kallasrada ei kehti ja kõik muu omale sobilik keskkond sinna äärde sätitud ei ole vist kõige õigem mees rääkima kultuuripärandist. Ja kõik teavad, et saarmad, koprad, veelinnud ja justnimelt JÕEKALAD elavad õnnelikult ka jões ja selle ääres. Pole vaja ajada häma, nagu nendel midagi juhtuks. Vastu hääled ja ka vastu petitsiooni hääled annavad iga korraga aina selgema pildi sellest "suurest hulgast" inimestest, kes järve pooldavad. Lausa naljakas kuidas see seltskond ise ikka veel julgeb korrutada, et jõe taastamise poolt on "kitsas ringkond". Kas ikka on nii, kuidas tundub? Kümmekond meest kommenteerivad ja hääletavad alati vastu, lisame sinna nende sugulased ja siis sabarakud/kummardajad vallamasinast, ning saamegi iga kord korduva suurusjärgu kätte.
Vasta!
Mari: Mari:Poolt!
Kindlasti AVADA, et saaks taastuda endiseks.
Maad, vett ja õhku tuleb hoida.
Sellest oleneb meie kõigi elu kvaliteet.
Kui me saame midagi paremaks teha siis palun teeme.
Vasta!
Martin: Poolt!
Jõgi vabaks
Vasta!
Martti: POOLT
Iga kell!
Vasta!
Mati: Pooldan.
Kaladele vaba pääs kuni loodusliku paisuni ehk joani.
Vasta!
Urmas: Jõgi vabaks
Kaladele tuleb anda võimalus paljuneda!
Vasta!
Meelis: Poolt
Kaladel ei ole valikuid, inimestel on. Selle paisu tähtsus inimestele on tühine, see eest kaladele selle puudumine ülimalt oluline.
Vasta!
Arvi: Arvi: Poolt
Laseks ehk kaladel rännata mitte pagulastel.
Vasta!
Peeter: Kohaliku elanikuna pooldan.
Märgin siia ära lisaks, et pais tekitab peale kõikige muuda asjaolude ka tehnilist müra. Seda sama kinnitab läbiviidud keskkonna hinnang kus mõõdeti tehnilist müra mis ei vastanud kehttestatud nõuete normidele.
Vasta!
Talumees: Kohaliku elanikuna pooldan.
Tahaks teada kus talus elad, et sind see müra häirib? Ärdu, Reinu, Reinuoja?
Peeter: Poolt!
Märgin siia ära lisaks, et pais tekitab peale kõikige muuda asjaolude ka tehnilist müra. Seda sama kinnitab läbiviidud keskkonna hinnang kus mõõdeti tehnilist müra mis ei vastanud kehtestatud nõuete normidele.
Vasta!
Tarmo: Pooldan
Tulevikule mõeldes peaks olema tee vaba kaladele.
Vasta!
Uno: olen poolt
Ehkki elan Tartumaal, olen väga palju viibinud ka Jõelähtme jõe kallastel, seal elavad mu lapsed. Olen elusa looduse poolt.
Vasta!
Karl: tuul ei tööta vene gaasi toeta!
Sõdimine hüdroenergia vastu on moskva imperialistide toetamine,sest hüdroelektrijaama kõrvale ei ole vaja soojuselektrijaama kompensatsioonielektrijaamaks,pigem sobib hüdroelektrijaam ise sageduse reguleerimiseks,kuid tuule-energeetika ei ole teostatav ilma kompensatsioonivõimsusteta, kompensatsioonielektrijaamadeks on mürkrohelised inimestevaenlased nõudnud gaasil töötavate elektrijaamade püstitamist,mis on moskva imperialistidele ääretult kasulik propaganda,kuna naabrite pommitamiseks saab selliselt ka Eesti käest rohkem raha, et pomme vorpida ja neid kohale toimetada,kuid hüdroelektrijaamad sarnaselt hakkepuidul töötavatele elektrijaamad suurendavad Eesti sõltumatust moskvast! Lisaks moskva militaristidele rahapumpamise kõrval on vene gaasi toel töötavad tuule-elektrijaamad moskvale topeltkasulikud,kuna tekkib võimalus gaasikraane kinni keerates või enda territooriumil lavastadades terroriakti,mis purustab toitva gaasitrassi ja Eesti jääb pimedusse ning nälga,sest isegi toidupoed ei tööta ilma elektrita,ei tööta külmikud,ei tööta kaardimakseterminalid,ei saa sularaha,ei tööta kassa-aparaadid. Eesti sõltumatu energeetika vastased esindavad meid okupeerinud agressiivse naabri huve
Vasta!
Janek: Karlile
Antud jaam annab keskmiselt 0,05% kogu Eesti elektrienergiast, ja vajab ise kompenseerimist, kui palju tal oli näiteks kompenseerimisvõimet 2018 aasta teises, kolmandas ja neljandas kvartalis - perioodil, kus ta ei andnud ilmselt isegi mitte 0,01% kogutoodangust ja see jama ise vajas kompenseerimist.
Energiajulgeolek on kindalsti üks asi mida peab silmas pidama, aga ei jäta selle 0,05%-line mahu kaotamine kedagi pimedusse, ega anna otseselt kellelegi midagi ka juurde. Väike hobikorras peetav äri lihtsalt ja nii mõttetu, et mingi agressiooni korral ei hakkaks seda enam keegi isegi mitte õhku laskma enam.
Toidujulgeolek ja nälg on küll oht, ilmselt reaasem, kui oleme harjunud mõtlema praegusel külluse ajal ja riskid võivad avalduda ka koos energiajulgeoleku riskidega, siinkohal on oma kodumaine looduslik liigirikkus ja loodsulik ressurss kasvõi näiteks kala ja allesjäänud kala püüdjate näol vaat et isegi olulisem, et võimalikku nälga vältida või leevendada.
Rein: Jaan räägib õiget juttu!
Jaan, kes juba rääkis Kehra paberivabrikust räägib õiget juttu. Enne kui midagi lõhkuma hakkate tuleb mõelda kas lõhe tahab üldse Jägala jõkke kudema tulla. Elan samuti jõe ääres ja näen ka seda kuidas see jõgi vahutab. Kõige paremini on seda vahtu näha Jägala joa all. See, et selle vahu päritolu on Kehra paberivabrikust on läbi aegade teada olnud. Jägala jõgi ei ole selle vabriku olemasolust tingituna minu elu jooksul kunagi kalamehe lemmik jõgi olnud. Välja arvatud ükskord 80-ndate alguses, kui Soodla veehoidla pais puhastamiseks maha lasti ja ma lapsena sain mõnda aega jõest haugi püüda. Ma ei ole küll kalateadlane aga kas lõhe 8m kõrgusest joast üldse üles läheb, mina kahtlen. Ja kui lõhe Jägala joast üles ei lähe, siis kas tõesti jõesuudmest joani kulgev 5km jõelõik on tõesti lõheliste populatsiooni päästmiseks nii oluline kui sellest kalateadlased räägivad. Üleval pool juga on aga veel teisigi tammisid, mis takistaksid kalade vaba liikumist. Kui soovitakse kaladele anda vaba liikumist, siis sellisel juhul tuleb ju kõik tammid maha lõhkuda. Liigagi kulukaks läheb ju kõikidest Jägala jõel olevatest tammidest möödumine kalateede abil. Vanarahvas ütleb - tark ei torma.
Vasta!
Jüri: Jaan räägib õiget juttu!
Tere
Kõige lugupidamise juures palun saage ükskord aru, mitte keegi ei taha Linnamäe TAMMI LÕHKUDA. Tammi saab vabalt lahti teha, avaused või siis jaamahoone alt läbi vesi juhtida, variante on mitu ja selleks on insenerid kes mõtlevad parima lahenduse välja. Kordan, mitte keegi peale opositsiooni ei räägi TAMMI LÕHKUMISEST. Op. on tekitanud olukorra ja kuulujutud kus see tahetakse maha lõhkuda, tegelikkuses aga nii pole. See on sama asjalik kuulukas nagu nahkhiirtel on keset järve kolooniad.
Teiseks, kui panna sinna kõrvale Keila jõgi, mis lõppeb ka joaga ning kalad üles ei saa, tegelikkuses on sügiseti jõgi kala täis, ropult ja paksult. Kui ei usu, tulge sügisel Keilasse ja ma näitan 10-15kg kalu nagu notte reas.
Jah, see nii-öelda 5km oleks väga suur kudeala lõhele ja meriforellile, sinna lisandub veel jõelähtme, mis on merikale väga hea ala.
Kas kala tuleb jõkke? - https://youtu.be/uvhBA-5C1Bk siin on video ühest näitest\päevast, et kala seal on ja palju. Kehra ammu enam ei reosta, see kui nad siin aastaid tagasi tegid vussi natuke, selle elas õnneks jõgi üle, nii nagu teie, nii ka teised hoaiavad sellel jõel silma peal, ehk kehra on suure jälgimise all "eniveis".
Rein: Vastus Jürile.
Te ütlete ka ise, et see kala, mida Teil sügisel Keila linna juures jõgi täis on ei ole merest tulnud kala. Ja et seda takistab 6m kõrgune Keila juga. Seega see kala on paikne jões elav kala, sest jõgi on puhas. Jägala jões sügiseti sellist nähtust ei esine. Kui vaadata suurimate Eesti jõgede fosfori sisalduse muutumist aastatega, siis on näha kahanevat trendi peaaegu kõikides jõgedes. Üheks erandiks on aga Jägala jõgi, mille fosforisisaldus pigem kasvab ja mille vett kasutab Kehra paberivabrik. Teie märgitud videos kus on kirjas, et see on filmitud lõhe ja meriforelli igaaastasel rännakul kudealadele ning milles on näha, et Linnamäe tammi taha on tulnud vaid 12 lõhelist, kes üle tammi aidati. Neid kalu ei ole palju nagu Teie väidate. Neid peaks rände ajal olema seal sadu. Miks Linnamäe paisjärvel ei ole kalamehi võrreldes Maardu järvega? Sest seal ei ole piisavalt paikselt jões elavat kala. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et ainult tammi avamisest võib vähe kasu olla. Peale Linnamäe tammi avamist tuleb teha järgmine petitsioon, sulgeda Kehra paberivabrik aga "säilitada kui tähtis kultuuripärand".
Vasta!
Janek: Reinule
Hea Rein,
Mulle näib, et lõhe eluringiga pole Te väga tkursis. Oma seisukohaga lükkate ümber mitmesaja aasta tuhandete tehtud uurimistööde tulemused. Tõsi: mõni üksik isane kala jääb vahel esimese kudeni jõkke, aga need üksikud v.a. laskub lõhe eranditult merre oma toitumisrändele ja saabub hilissuvel-sügisel taas kudele oma sünnijõkke, nii ka Keila jões. Paikset terve elu jões elavat lõhe pole olemas, ilmselt ajate siinkohal segi lõhe ja meriforelli, meriforell võib tõesti pikemalt jõkke elama jääda.
Mis puudutab fosfori sisaldust jõgedes, siis ka see väide ei vasta tõele, Fosfori sisaldus on langenud ka Jägala jões, aga see pole lõheliste jaoks primaarne, fosfor ja lämmastikühendid tekitavad eutrofeerumist, lõhelistele on muud veekvaliteedi näitajad sama olulised ja nii fosfori, kui muude kahjulike ühendite osas on Jägala jõe seisund täna mitmest jõest, kus lõhe juba koeb, isegi märksa parem, mida kinnitab ka sealt katsepüükide käigus leitavad lõhepojad.
12-st lõhest: mis arvate, mis jõgi on Eestis viimastel aastatel ühe suurima raporteeritud lõhesaagiga? See on Jägala jõgi, kus kalastuskaardiga on tammi ja suudme vahel kalapüük lubatud ja kalu on seal mõnel aastal isegi sadu.
Vasta!
Janek: Reinule
Soovisin veel lisada, et Keila jõgi pole sugugi märkimisväärselt puhtam, kui Jägala jõgi, Mitmete lõhelistele oluliste veenäitajate poolest on Jägala jõe seiusund joa ja suudme vahel parem, kui ta on seda Keila jões joa ja suudme vahel.
Oleks huvitav lugeda kuskohast olete ammutanud teadmist, et lõhe Keila jões on kohalik ja kes need "ise" on, kes on ütelnud, et Keila jõe lõhed pole merest tulnud. Kus seda öeldud on?
Vasta!
Rein: Vastus Janekile.
Minu arvamuses ei ole lõhe märgitudki jões paikselt elava kalana. Lugege ikka korralikult tekst läbi. Jüri kirjeldatud kalad Keila lähedal jões ei saagi merest tulnud lõhe või meriforell olla, sest Keila linn asub Keila joast ülesvoolu. Enne kui Jürile vastasin vaatasin järgi, et merest ülesvoolu jõkke kudema tulevad siirdekalad Keila joast edasi ei pääsegi. Mina väitsin seda, et kui Jüri seal tõesti kala nägi siis olid need paikselt jões elavad kalad ning see näitab seda, et jõgi on puhas. Mis puudutab fosfori sisaldust Jägala jões, siis mina seda mõõtmas ei käi ega graafikuid ei joonista. Fosfori sisalduse kasv Jägala jões oli välja toodud ühes eelmise aasta Maalehe artiklis Emajõele planeeritud Tselluloositehase kohta. Kas see väide vett peab seda küsige Maalehe toimetusest. Eutrofeerumine tähendab aga teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Kui tammi maha lasete kasvab see mudane paisjärve alune lõik kõrkjaid täis, mis Joast ülesvoolu isegi kiirevoolulistemate kohtade peal juba hästi näha on.
Vasta!
Janek: Reinule
Tõesti, Jüri postituse vormilise ja faktilise korrektsuses ilmselt ruumi on. Olgu täpsustatud, et Keilasse tuleku kutse all peeti silmas kutset Keila jõele- lõigule suudmest joani. Ilmselt oli see tegelikult ka arusaadav, kuna viide oli eelnevalt suudme ja joa vahelisele alale olemas. Ka Jägalas on 10-20 kiloseid lõhesid, neid sealt ka üles aidatud ja püütud, aga häda on just kudemise õnnestumises, kui jõgi HEJ tegevuse tõttu kudealal kuivaks jääb ja järgmisel hetkel sama ala üle ujutatakse, siis ellu jäävad vähesed kalapojad.
Lisaksin veel et veeseiret tehakse perioodiliselt ja olenemata Fosfori sisaldusest kala koeb juba jões, aga vähesel määral mainitud veereziimi pideva muutuse tõttu, mitte veekvaliteedi tõttu enam, tõsi 90-date lõpuni kudemist ei toimunud ja süüks saab tõesti panna resotuse ja vee halva kvaliteedi, vahepeal on keskkonnanõuded karmistunud (ka Kehra tehasele) ja miljoneid investeeritud jõe veekvaliteedi paranemisse.
Eutrofeerumise mõju on tugevaim seisvas vees, tuleb ära märkida et ilmselt paljuski tänu joale, on Jägala jõe hapnikutase kõnealusel lõigul üks Eesti parimaid/kõrgemaid, seni kuni joast vett alla voolab pole ka muret hapnikupuudusega antud jões.
Janek: Fosforist
Ilmselt pidasite silmas maalehes kajastatud järgnevat infot:

"Üheks erandiks on Jägala jõgi (joonisel oranžiga), mille vett kasutab Kehra tselluloosi- ja paberivabrik. Jägala jõe andmetest on selgelt näha seegi, kuidas tehase taaskäivitamine aastal 1995 tõi kaasa fosforisisalduse kasvu.
Samas, viimase 20 aasta jooksul on fosfori kontsentratsioon püsinud enam-vähem samal tasemel."

Artiklist ei selgu, kas seirepunkt on vabriku juures, või suudmel, sest seiret tehakse mõlemis kohas. Ja info kajastas andmeid kuni 2014 aastani. Graafikut kommenteerides, tekstis on üks viga sees, seal peaks olema: "tõi kaasa ajutise fosforisisalduse kasvu". Aastatel 2010-2018 on paberivabrik märkimisväärselt panustanud keskkonnamõjude vähendamisse.

Esimesed lõhesmoldid, mis tõestasid lõhe kudemise õnnestumist ja veekvaliteedi sobivust lõhelistele, püüti teaduslike katsepüükide käigus tammi ja suudme vahelt 90-date lõpus. Hiljem on püütud Linnamäe tammi alt nii rasvauimega, kui rasvauimeta suuri lõhesid, mis tähendab, et looduslikult suudab lõhe seal mõnel aastal kudeda, tagasitulnute hulgas pole vaid tehislikult istutatud isendid (teatavasti kõigil istutatud lõhedel lõigatakse rasvauim ära).

Erik: Erik Reinule, fosforist ja muust
Rein, ärgem palun lahmigem väljenditega "vaht on peal" (vaht tuleb vee keemilisest koostisest joal, tõsi, kuid see ei ole kuidagi üksüheses seoses reostatusega), eutrofeerumine (eutrofeeruvad üldiselt seisvad veekogud, liikuv vesi ei lase juba füüsiliselt eutrofeerimisel tekkida. Kõrkjad kaldal ei eutrofeerumise märk. Küll aga alandab veehulka joast ülalpool olev hüdroelektrijaam, mille tõttu linnamäed niiväga kaitsta soovitaksegi (sest kui linnamäed ees ei ole, saaks vee vooluhulk märksa suurema tähenduse ja seetõttu kukuks ülemise jaama kasum...mis sa arvad, kas ülemise jaama ja wooluvabriku omanikering kattub? :) ) Ja veehulga alandamine annab kõrkjatele täiendavaid kasvukohti

Lisaks - kohvipaksu pealt pole mõtet ennustada ega minevikku vaadata, seda on parem teha konkreetsete andmete pealt - näiteks 2016a eesti jõgede hüdrokeemilise seisundi aruanne ütleb selgelt ja lihtsalt:
"Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguna on stabiilselt heas ja väga
heas seisundis järgmised seirejõed: / ... / ja Jägala jõgi – Jägala juga " (dokument siin: http://bit.ly/2RiEyKd)

Kogu seireprogrammi kuni aastani 2016 näeb siit http://bit.ly/2RDBPKN, uuemaid KESE'st: http://bit.ly/2TCCUQ4
Rein: Janekule
Soovisin veel lisada Janek, et mina hindasin Keila jõe ja Jägala jõe puhtust Jüri väidete alusel. Jüri kirjutab mulle: ..."Keila jõgi, mis lõppeb ka joaga ning kalad üles ei saa, tegelikkuses on sügiseti jõgi kala täis, ropult ja paksult. Kui ei usu, tulge sügisel Keilasse ja ma näitan 10-15kg kalu nagu notte reas". Mis kalad? Ei ole märgitud aga kui nii palju ja nii suured kalad siis järelikult on Keila jõgi Jägala Jõest ju puhtam. Mina sügiseti sellist pilti Jägala jões joast ülesvoolu ei näe.
Teiseks Janek, et tekstis ree peal püsida tuleb lugeda lisaks minu arvamustele ka teiste arvamused tähelepanelikult läbi. Eelkõige Jüri tekstid ja siis Jaani oma peaksid ka lugema.
Sinu küsimusele kes need "ise" on saate vastuse siit: Jüri kirjutatas - "... Keila jõgi, mis lõppeb ka joaga ning kalad üles ei saa, tegelikkuses on sügiseti jõgi kala täis, ropult ja paksult." Mina vastan Jürile - "Te ütlete ka ise, et see kala, mida Teil sügisel Keila linna juures jõgi täis on ei ole merest tulnud kala. Ja et seda takistab 6m kõrgune Keila juga." Seega saab see olla vaid jões paikselt elav kala, kes ei saanud merest tulla ja ei ole lõhe ega ka meriforell.
Ma loodan, et nüüd on asi selge!
Vasta!
Valeri: Valeri Gaitsonok
мне лосось больше нравиться, чем летучие мыши...)))
Vasta!
Rein: Kõikidele loodussõpradele!
Minu soov on inimesi rohkem kaasa mõtlema panna aga mitte kutsuda kohe poolt hääletama. Siinkohal käib jutt ainult kalaaktivistide poolt ülesehitatud lahingust elektrienergia tootjate vastu. Sellega on lihtne panna mittekohalike inimesi ainult kalade seisukohast looduse poolt hääletama. Kui te kõik nii suured loodusesõbrad olete siis palun uurige lähemalt ka seda mida paisjärve tühjaks laskmine teistele liikidele tähendab. Siinkohal pean tõstatama teema Janeki esitatud küsimusele tema "vastuses: Raha raisata pole", milles ta küsib - "Millel tugineb väide, et nahkhiired ja saarmad hävinevad, ükski uuring seda pole väitnud, kuidas saate Teie väita?"
Saab väita küll kui natuke viitsid rohkem lugeda. Uuringu on tellinud Jõelähtme vallavalitsus, sest Jägala jõel asuvast Koeralooga sillast (asub Jägala joast ülesvoolu) ning Jõelähtme jõel asuvast Lundi paisjärvest kuni jõe suudmeni on aastatega tekkinud uued loodusväärtused.
Palun siinkohal nüüd kõigil loodussõpradel allolevas väljatoodud artikkel väga tähelepanelikult läbi lugeda ja mõelda enne kui oma järgmist arvamust avaldama hakkate.
www.err.ee/677887/jagala-joe-alamjooksul-porkuvad-erinevad-huvid-mitmekordselt
Vasta!
Janek: Reinule
Tegelikult käis ja käib aktiivne kampaania ka täpselt vastupidise eesmärgi saavutamiseks, käis ja käib nii allkirjade kogumine (toimus allkirjade kogumine ka siinsamas keskkonnas), kui ka teavituskampaania, seega usun, et asjad on täitsa tasakaalus. Inimstel on võimalus oma allkiri anda nii ühele, kuio teisele poolele ja nii peabki olema.

On ju ka uuritud teisi liike ja mõju nendele, KMH on tehtud nii paisutuse likvideerimisele, kui ka selle säilitamisele ja selle käigus minnakse ju süviti iga erineva vaatenurga alt. KMH-d on ka nahkhiiri puudutanud ja kuskil pole mainitud, et nahkhiired hävinevad. Isegi mitte selles valla tellitud uuringus (ilmselt ka keeruline väita, kui tõele ei vasta): teadlased ja vald teavad väga hästi, et eelkõige on oluline neile talvitumis; varje ja pesitsuspaigad (mille säilimiseks pole sisuliselt midagi ette võetud), ning alles seejärel toitumisala ja see toitumisala ei kao ju kuhugile, ilmselt väheneb toitumisala pindala, aga see ei tähenda, et see nad hävitab ja seepärast seda pole ka kuskil mainitud, on ka neid nahkhiirte uurijaid kes ütlevad, et putukate puudus ühtegi nahkhiirt ei ohusta, ikka see, mida juba mainisin.

Vasta!
Rein: Hundid söönud ja lambad terved.
Looduskaitse seadus ütleb, et nahkhiiri ei tohi isegi mitte häirida sellega, et muuta kõne all olevas piirkonnas pika aja jooksul väljakujunenud veekogude süsteemi.
See, et Wooluvabrik OÜ sulgeb veetaseme tõstmiseks öösiti tammi täielikult tähendab seda, et elektritootja ei täida olemasolevat kaitsekorda Jägala jõelõigul, mis jääb Tammi kinnistust suubumiseni merre ehk Jägala jõe alamjooksul. Nendest rikkumisest tulenevalt tuleks Linnamäel elektritootmine lõpetada. Linnamäe tammist on tegelikult kaitse all vaid Linnamäe elektrijaama tammi betoonkeha ning muinsuskaitse alla ei kuulu paisjärv ega elektrijaama hooned. Olukorra lahendus oleks seal elektrienergia tootmine lõpetada. Turbiinide asemele tuleb rajada siirdekaladele kalateed selliselt, et paisjärve taset ei peaks olulisel määral alandama. Sellisel juhul pääsevad siirdekalad päisjärvest ülesvoolu kudemisaladele ning nahkhiirte ja teiste liikide elukeskkond säiliks.
Hundid söönud ja lambad terved.
Vasta!
Janek: Reinule
Isiklik arvamus on, et see võiks olla üks variant küll, aga kalade seisukohast ja Põhja Eesti parima lõhetootmispotentsiaaliga jõe kohta on see heal juhul vaid kolmandik rehkendust, poleks isegi mitte poolt rehkendust, millega õpetaja Laur veel oleks omal ajal leppinud.
Suur osa väga heast kudealast jääks jätkuvalt järve alla, järves teatavasti lõhelised pole suutelised kudema.

Arvestades, et mujal maailmas ostavad omavalitused hüdroelektrijaamu erakätest kokku, et neid kaladele avada, näiteks Rootsis on omavalitsused lähiminevikus (viimase aasta-kahe jooksul) selle sama eesmärgiga ostnud üle 10 tammi, siis paneb imestama, kui looduskauge lähenemine veel tänasel päeval meie oma riigis valitseb. Peame ennast looduserahvaks, aga tegelikkuses oleme sellest üsna kaugel, peame saja aasta taguseid HEJ roheliseks energiaks ja kaitstavaks väärtuseks, valime tee ujuda ise vastuvoolu seal, kus mujal on hakatud aru saama, milles päriselt roheline mõtlemine peitub.
Vasta!
Rein: Allkirjast vähe abi.
Sellised petitsioonid peaksidki lõplike otsustajate silmi avama. Aga mulle tundub, et ainult allkirjade kogumine seda tammi siiski ei ava. Kuna Eesti on EL liikmesriik siis peab ta järgima ka EL-i poolt ettekirjutatud direktiive. Looduskaitseseadus Eestis kohandatakse vastavalt EL direktiividele ning otsus Linnamäe tammi osas tehakse Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt vastavalt seadustele.
Vasta!
Jüri: Reinule.
Küsimus ja vastus: "Keila jõgi, mis lõppeb ka joaga ning kalad üles ei saa, tegelikkuses on sügiseti jõgi kala täis, ropult ja paksult. Kui ei usu, tulge sügisel Keilasse ja ma näitan 10-15kg kalu nagu notte reas". Mis kalad?

Vabandan, et ei olnud täpne, mõeldud oli Keila jõge, suudmest kuni Joani. "tulge Keilasse" all mõtlesin Keila-Juga ehk Keila-joast kuni suudmeni asetsevat ala. Hetkel käib jutt lõhedest, nagu on ka petitsioon ja nagu on ka läbiv teema siin üldiselt. Teie puhul järgmine kord püüan olla "sõnatäpsem", et oleks prem aru saada mida konkreetselt mõtlen. Endiselt jääb üles kutse, et käesoleva aasta oktoobris olete oodatud Keila-Joast allavoolu asuvasse parki, millest voolab läbi Keila jõgi, et ma saaks näidata teile mida ma mõtlesin "nottide" all ning miks võiks Jägala olla vaba.
Vasta!
Erik: Erik Normak
Kellegi rahakott ning kitsa ringkonna huvid vs meie vetekuninga kudevõimaluste parandamine. Siin ei ole kahtlustki, loomulikult tuleb pais lammutada ja tagada kalade juurdepäös keelualadele.
Vasta!
Rik: Poolt
Alati looduse poolt
Vasta!
Ats: Poolt

SOBIB!
Vasta!
Vjatseslav: Neo
Poolt
Vasta!
Jaan: Jaan: Poolt!
Looduslike jõgede poolt!
Vasta!
Madis: Poolt
Poolt
Vasta!