Keila jõe parki planeeritavate elamute vastu

allkirjade kogumine on lõppenud

06.07.2016 00:00 kuni 18.07.2016 23:59

647 häält

129%
Loo ise aktsioon!
Loe täpsemalt

Kuni 18.07.2016 avalikustamisel olev detailplaneering leitav siit.

Leiame, et vastuvõetud planeeringulahendus on vastuolus avaliku huviga. Detailplaneeringu kehtestamise ja elamuarenduse tagajärjel häviks kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik Keila jõe ääres asuv ja tänaseni terviklikult säilinud looduskaitsealune ajalooline Keila mõisa park (kaitse alla võetud 31.08.1959, reg nr KLO1200586).

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju on põhjalikult hindamata, sest teostamata on keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Teostatud eksperthinnang on käsitlemata jätnud olulisi keskkonnamõjusid.

Allakirjutanud teevad ühispöördumises ettepaneku Keila mõisa pargi terviklikuks säilitamiseks.

1. Detailplaneeringu kehtestamine on vastuolus avaliku huviga

Alates 2008. aastast on Keila linn parki regulaarselt hooldanud. Selle tulemusena on pargi külastajate arv suurenenud. Heakorrastatud parki kasutavad puhkeotstarbel nii linnaelanikud kui ka muuseumikülastajatest sise- ja välisturistid. Terviklikult säilinud kultuurilooliselt ja looduslikult väärtuslikus pargis viivad laste loodusõppeprogramme läbi Harjumaa Muuseum ja Keila haridusasutused. Parki läbib Perakülast Ähijärvele suunduv RMK matkarada. Keila mõisa park on sisuliselt ainsaks puhkealaks kogu piirkonnas, kus elab arvestuslikult ligi 2000 inimest.

Detailplaneeringuga nähakse ette elamuarendus Keila jõesaarel Keila jõe piiranguvööndis asuvas looduskaitsealuses pargis. Kaitsekorralduse aluseks on Vabariigi Valitsuse 3.03.2006 määrus 64, millele vastavalt on pargi kaitse eesmärgiks ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu säilitamine. Kogu Keila jõesaar on avalikke huve väljendava Harju maakonna rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumala ning on seega ka loodusliku mitmekesisuse seisukohalt oluline piirkond. Kavandatud elamuehitusega hõlmatud pargiosa langeb avalikust kasutusest välja ning seeläbi väheneb oluliselt pargi puhkemajanduslik väärtus.

Eeltoodu tõttu leiame, et planeeritud lahendus on vastuolus oluliste avalike huvidega. Juhime tähelepanu, et avalikkust ei ole kaasatud varajases etapis mõjude hindamisse ja sellega on rikutud Århusi konventsiooni artikli 6 lõiget 4.

2. Detailplaneeringu keskkonnamõjud on nõuetekohaselt hindamata.

Planeeringu kohaselt ehitatakse alale kuus elamut koos 46 uue eluasemega. Kõigi planeeritud elamute asukoht on Keila jõe piiranguvööndis ja uute elamute juurde on kokku planeeritud 86 parkimiskohta.
Keila Linnavalitsuse 20.05.2016 korralduses viidatud Hendrikson & Ko ekspertarvamus on tähelepanuta jätnud olulised aspektid:
  • elamuarendusega kaasnev liikluskoormus ning sellest tulenevad mõjud liiklusohutuse vähenemise, müra ja õhusaaste näol;
  • elamuarendusega kaasnev valgusreostus;
  • pargi hävimisega kaasnev mõju inimeste tervisele ja heaolule, mis on KeHJS § 4 kohaselt samuti keskkonnamõju;
  • kaitsealuste liikide elupaikade vähenemisest tulenev negatiivne mõju;
  • ehitiste rajamise tagajärjel muudetakse oluliselt pargi ajaloolist planeeringut, mille säilitamise nõude kehtestab kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 3.03,2006 määrus nr 64, § 1 lg 2);
  • jõesaare detailplaneeringu põhijoonisel on ehitusaluse pinna, millega kaasnevad ka raided, suurus ca 2 ha. Vastavalt Keila mõisa pargi ökoloogilise restaureerimise projektile on pargis tänaseks kõik ettenähtud raided teostatud, Looduskaitseseaduse § 37 lg 2 alusel ei tohi kalda piiranguvööndis lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha. Eeltoodut arvestades kujuneb kavandatud raide maht üle lubatud piirmäära, mis on vastuolus seadusega.
Eeltoodud põhjustel on tegemist planeeringuga, millel on oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 5 tähenduses ning planeeringumenetluses tuleb läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

3. Ettepanekud

Arvestades eeltoodut ja suurt avalikku huvi terviklikult säilinud Keila mõisa pargi kui Keila linnas asuva avaliku puhkeala vastu, teeme Keila Linnavolikogule ja Keila Linnavalitsusele ettepaneku:

1. Keila Jõesaare detailplaneeringu avalikul väljapanekul olevat lahendust mitte kehtestada, sest elamuarendust võib arendada aladel, mis ei ole looduskaitseliselt kõrge väärtusega;
2. muuta Keila Jõesaare detailplaneeringut nii, et Keila puhkealana käsitletakse kogu looduskaitsealust parki praegustes piirides ja jõesaarele elamuarendust ei planeerita;
3. teha Looduskaitseseaduse § 20, Vabariigi Valitsuse 8.07.2004 määruse nr 242 § 3 ja § 31 lg 5 alusel ettepanek kinnistu omanikule, Keskkonnaametile ja keskkonnaministrile algatada kaitsealuse pargi ostmine riigile, et säilitada loodus- ja kultuuripärand tervikuna.

Ühispöördumisele alla kirjutanuid esindab Kirsi-Merilin Põldaru, kirsimerilin@gmail.com

Aktsiooni korraldaja

Kirsi-Merilin Põldaru

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Grete: Grete Vasar

Kommentaar lisatud: 09. juuli 2016 kell 21:52

Park peaks säilima sellisena nagu ta on. See annab palju Keilale juurde.
Vasta!
Martin: Martin Suuroja:

Kommentaar lisatud: 11. juuli 2016 kell 20:50

Keila jõe saarel paikneva ilmeka vabakujundusega looduskaitsealuse pargi eripäraks on alati olnud kaunid veepeeglid, samuti põlispuud: tammed, pärnad, vahtrad ja sanglepad. Jõepargi uhkuseks on aga seitsme hiiepuu - pärnapuu rüpes asuv kultuskivi – väikelohukivi. Looduskaitsealuse kivi ümbermõõt on 3 m ja kõrgus 0,8 m. Park on keilakate seas väga populaarne vaba aja veetmise koht, samuti külastavad parki iga-aastaselt, sügisel ja kevadel Harjumaa ja Tallinna koolide õpilased erinevate õuesõppe programmide raames, kus tutvustatakse Harjumaa tuntumaid loodusmonumente. Omanäoline ja ainulaadne park peaks kindlasti sellisel kujul säilima.
Vasta!
Neeme: Tore, kui saab arvamust....

Kommentaar lisatud: 11. juuli 2016 kell 23:10

....avaldada. Aga kus on siin selgitatud, mida ja millises mahus tahetakse teha? Ei saa toetada mingit petitsiooni, kui pole vaevutud isegi selgitama?
Vasta!
Kirsi-merilin: Tore, kui saab arvamust....

Kommentaar lisatud: 12. juuli 2016 kell 10:39

Planeeritud mahte saab jälgida planeeringu põhijooniselt, mis on teksti juures või Keila linna kodulehelt avalikustamisel olevate planeeringute alt (link teksti alguses).
Planeeringu kohaselt ehitatakse alale kuus elamut koos 46 uue eluasemega. Kõigi planeeritud elamute asukoht on Keila jõe piiranguvööndis ja uute elamute juurde on kokku planeeritud 86 parkimiskohta.
Vello: Tore, kui saab arvamust....

Kommentaar lisatud: 14. juuli 2016 kell 10:01

Materjalid linna kodulehel (viide).
Oliver:

Kommentaar lisatud: 12. juuli 2016 kell 17:26

Sellist teist kohta pole olemas
Vasta!
Riina: Keila jõe park

Kommentaar lisatud: 12. juuli 2016 kell 17:28

Keila jõe park peaks säilima sellisena nagu ta on
Vasta!
Riina: Keila jõe park

Kommentaar lisatud: 12. juuli 2016 kell 17:30

Park peaks säilima nagu ta on
Vasta!
Kalle: Park jäägu pargiks

Kommentaar lisatud: 13. juuli 2016 kell 08:34

Puhkealad ei ole Keilas tasakaalus. Hoolitsus on suunatud rohkem nn. "tankipolgu tagusele". Alevi jõega piirnev ala kasutab vaba-aja veetmiseks jõeparki. Tähelepanu vajaks ka sealsete kergliiklusteede arendamine ja pikendamine näiteks Tuula külani välja.
Vasta!
Vello:

Kommentaar lisatud: 14. juuli 2016 kell 09:54

Rohevõrgustiku tuumalale (T9) ei kavandata roheala vähendamist; Tuulatee kinnistu elamuehitusega väheneb tuumala ja pargi serv 1,5 ha, Jõesaare detailplaneeringuga väheneb park täiendavalt 4 ha.
Kaitsealuse pargi ajalooline kompositsioon muutub, elamute rajamist parki ei saa lubada (keskkonnaamet kahjuks andis põhimõttelise loa). Lammialadele ei ole soovitav rajada, alati tekivad probleemid või täidetakse paksult ehitusalune ala (elamu, parkla, teed) taastumatute materjalidega (kruus, killustik). Kaablite ja teede rajamisel tuleb tagada I, II ja IIi väärtusklassi puude ja puistute juurestiku kaitse vöönd, et puud ei häviks (juurestiku kaitsevöönd on puu rinnasläbimõõdu 12 kordne (tamm), 15 kordne või 18 kordne (kask, kuusk) raadius puust). Ehituse alla jääks ka I väärtusklassi puistuelement (nr 9) — arhitekt ei või selle elemendi juurekaitse vööndisse hoonet jm ehitisi planeerida! Ehitskeeluvööndisse ehitamine tuleb lõpetada.
Vasta!
Marike:

Kommentaar lisatud: 14. juuli 2016 kell 11:15

Keila jõe park peaks säilima sellisena nagu ta on
Vasta!
Katrin: Keila jõe park...

Kommentaar lisatud: 14. juuli 2016 kell 12:50

... peaks säilima praegusel kujul.
Vasta!
Katrina: Katrina Helstein

Kommentaar lisatud: 14. juuli 2016 kell 13:21

Park peab olema
Vasta!
Meelis: Meelis Zujev DP tuleb jätta kehtestamata

Kommentaar lisatud: 14. juuli 2016 kell 22:16

Käesoleva planeeringu ettepanekuga soovitakse luua päris suur pretsetent- suures ulatuses vähendada ehituskeeluvööndit ärihuvidele tugindedes.
Tuula tee elamuala planeeringuga soovitakse samuti oluliselt vähendada ehituskeeluvööndit.
Seda kõike ilma Keskkonnamõju hindamiseta. Põhomõtteline nõusolek ei ole nõusolek, kuna Keskkonnaamet ei ole võtnud seisukohta nahkhiirte eluala halvendamise osas.

Iseenesest Tõllaaugu piirkonda ehitamine võiks olla isegi lubatud, kuid minu hinnangul tuleks enne ära lahendada liikluskoormusest tuleneb raudteeülesõidu probleem.

Ammu oleks aeg Keila linnal algatada Üldplaneeringu kaasajastamine, sest täha kehtiv Üldplaneering ei vasta juba ammu praegustele nõuetele.
Vasta!
Marek: liiga palju

Kommentaar lisatud: 16. juuli 2016 kell 11:06

Paar maja muuseumi kõrval või taga oleks olnud OK. Praegu tahetakse selgelt kogu keskkond segi pöörata. 86 parkimiskohta?! See mõjutab ka Jõe, Teaduse, Keila-Ääsmäe ja Raba tänavate liikluskoormust.

> Planeeringu kohaselt ehitatakse Keila jõe piiranguvööndisse kuus elamut koos 46 eluasemega ja uute majade juurde 86 parkimiskohta.
Vasta!
Tõnis: Eesti Mõisate Ühendus

Kommentaar lisatud: 16. juuli 2016 kell 22:52

Eesti Mõisate Ühendus ei pea õigeks looduskaitsealusesse Keila mõisaparki elamute ehitamist. Mõisapark on väärtuslik maastikuarhitektuuriline teos, mis peab säilima ühtse tervikuna. Sinna elamute ehitamine on pärandi hävitamine.
Vasta!
Ahti: park peab sõilima nii nagu on.

Kommentaar lisatud: 17. juuli 2016 kell 11:02

Kes juhib Keilat?Reformarid,Kurb,et nad ei näe oma ninaesisest kaugemale.
Vasta!
Andres: Andres

Kommentaar lisatud: 18. juuli 2016 kell 14:57

Viimastes Keila lehe numbrites on üleskutse registreerida ennast Keila elanikuks, et rohkem maksuraha saada ja ikka on loodetud, et ka väljastpoolt inimesi Keilasse koliks. Kui aga ära rikkuda Keila ilusaim paik muutes rahuliku ja vaikse jõepargi elurajooniks, kutsub see suure tõenäosusega esile vastupidise reaktsiooni. Uutele tulijatele on park kahtlemata suureks argumendiks.
Loodetavasti on päevakorrast maha võetud pargi Tuula tee äärsesse serva planeeritud viie kortermaja (igas 10 korterit) planeerimine.
Vasta!