Metsloomade ja -lindude kaitseks Kevadtormi õppuste aja muutmine

Pöördumine on suunatud Kaitseministeeriumile ja kaitseministrile palvega määrata suuremate sõjaliste väljaõpete ehk õppekogunemiste aeg looduse ja loomastiku kaitseks selliselt, et õppekogunemised ei toimuks loomade sigimisperioodil ja lindude pesitsusperioodil ning poegade üleskasvatamise ajal.

Pöördume Kaitseministeeriumi ja kaitseministri poole, et minister kasutaks oma õigust ja võimalust määrata õppekogunemiste toimumise aeg arvestades lindude ja loomade sigimisperioodi ja hoidmaks ära metsaelanike tarbetut hukkumist.

Eestimaa Loomakaitse Liit on avaldanud asjakohase avaliku pöördumise ka oma Facebook kontol 09.05.2019.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Kaitseministeerium ja Eesti kaitsevägi on kohustatud järgima kõigis oma tegevustes Eesti Vabariigi keskkonnakaitsealast seadusandlust. Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina peab Eesti tagama parimate keskkonnastandardite järgimise ka riigikaitses. Riigikaitselise tegevusega, nagu iga ulatuslikuma inimtegevusega, kaasneb mõju loodusele ja keskkonnale.

Kaitseväeteenistuse seadus § 73 lg 3 annab kaitseministrile pädevuse kehtestada õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste arvu. Ühestki õigusnormist ei tulene, et õppekogunemine peab toimuma lindude pesitsemise ajal ja loomade poegimise ja üleskasvatamise ajal. Seni ja ka tänavu on Kaitseministri määrusega määratud tuhandete reservväelaste ja liitlasvägede sõdurite osalusel toimuv militaarõppus „KEVADTORM“ toimuma just ajal, mil metsloomad poegivad või on kohe poegimas ning linnud pesitsevad.

Aprillis ja mais on enamikul meie metsloomadel sündinud pojad. Pisikesed põdravasikad on ca nädala vanused või kohe sündimas. Rebasekutsikad täpselt nii pisikesed, et üksinda veel looduses hakkama ei saa. Isegi looduskaitse all olevad metsised võivad veel mai alguses teha pulmatantse paaritumiseks, mis on ülioluline, et liik säiliks. Metsades tärkab koos roheliste lehtedega ka noor elu.

Üksainus kõvem kärgatus ehmatab põdraema oma vastsündinud vasika juurest. Pisikesed jäävad hirmunult kuulama järgmisi kõuemürinaid ning hirmunult karjudes ema taga nutma. Kui läheb õnneks, naaseb ema väga palju tunde hiljem oma poegade juurde. Kui mitte, jäävad abitud loomalapsed üksi metsa surema.

Eestimaa Loomakaitse Liit saab igal kevadel teateid mitmetest hüljatud loomalastest Kevadtormi piirkonnas. Valdavalt märgatakse suurulukeid, kuid mitte kõiki. Tegelikult ei tea keegi, kui palju neist päriselt oma vanema kaotab. Väiksematest loomaliikidest, kes näiteks urgudes pesitsevad, ei saa me kunagi teada. Ka ei ole täpselt teada ka lindudele tekitatud kahju. Saame vaid ettekujutada, mida võib tunda üks pisike, alles elu alguses olev loomalaps, kui tema nö kodu on vallutanud rasketehnika ja sõdurid.

Tänavu kevadel on Eestimaa Loomakaitse Liit petitsiooni algatamise aja seisuga saanud teateid viie emata jäänud põdravasika kohta ning kõigil neil veel nabanöörgi küljes rippumas. Ükski riigiasutus meid orvuks jäänud loomalaste osas aidata ei saanud – ei Kaitsevägi, Keskkonnaamet ega ka Keskkonnainspektsioon. Orvuks jäänud loomalaste olukorraga seonduv olevat reguleerimata valdkond.

Kuivõrd kehtiva seaduse järgi on Kaitseministril pädevus määrata väljaõppe toimumise aeg, siis soovime, et minister kasutaks oma pädevust ja õigust ning määraks edaspidi loomalaste orvuks jäämise ja loomade sedavõrd märkimisväärse häirimise ja kahjustamise vältimiseks õppuste korraldamise sobivamal ajal, nt sügis või talv, mil linnupojad on koorunud ja suureks saanud ning loomalapsed on piisavalt suured ja suudavad sõdurite ja müra eest põgeneda.

Rõhutame, et alates 15. aprillist on riigimetsades kehtestatud raierahu ning just põhjusel, et tagada lindudele pesitsusperioodil ning loomadele poegimise ja poegade üleskasvatamise ajal vaikus ja rahu.

Leiame, et riik peaks täitma enda põhiseaduslikku kohustust ja hoidma meie loodusressursse kui rahvuslikku rikkust, kasutades neid säästlikult. Lisame, et ka Euroopa Liidu linnudirektiiv ja keskkonnaalane tegevusprogramm kutsuvad üles lindude kaitseks erimeetmeid rakendama, kuna elurikkuse vähenemine kogu maailmas nõuab tõhusamate kaitsemeetmete rakendamist. Ka tekitavad sellised õppused vastuolu seadustes, arvestades, et looduskaitseseaduse § 55 (isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude (1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende (2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Loomakaitseorganisatsioonina soovime seda, et loomad ja linnud saaksid rahulikult elada oma elukeskkonnas, mitte ei peaks kaotama oma elu või veetma oma ülejäänud elu, inimeste sõjamängude tõttu kuskil loomapargis (kui hästi läheb). Soovime, et edaspidi Kevadtorm ega ka muu sarnane õppus ei toimuks enam meie metsloomade ja –lindude arvelt.

Ühtlasi soovime, et enne sellist õppust antakse avalikkusele ja seotud ametkondadele, häirekeskusele jne väga täpsed kontaktid ja juhised, mida sarnaste juhtumite korral teha ja kuhu pöörduda. Oluline on, et oleks üks telefoninumber, millele helistades saab kiirelt juhtnööre.

Hoolime ja hoiame ning uskuge, meil kõigil on palju parem elada, kui arvestame loodusega. Oleme lihtsalt paremad. Oleme inimesed!

Eestimaa Loomakaitse Liit