Tallinna jäätmehoolduseeskiri keskkonnasõbralikumaks

lõppeb täna

19.09.2022 00:00 kuni 28.09.2022 23:59

48 allkirja

16%

Eesti Pakendiringlus kutsub üles toetama Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja keskkonnasõbralikumaks muutmist

 

Tallinna linna uue jäätmehoolduseeskirja eelnõus on väga täpselt plaanis kirjeldada segaolmejäätmete konteinerite suurus ja tühjendussagedus, samas ei ole sisukalt läbi mõeldud jäätmete liigiti kogumise korraldamine.

 

Tallinna jäätmehoolduseeskirja eelnõu sõnastab mh, et eesmärk on „säilitada puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vältida ja vähendada jäätmeteket ning soodustada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.“

 

Ringlussevõtu eelduseks on aga jäätmete liigiti kogumine. Kui jäätmed on ära antud segamini, ei ole neid enam üldjuhul võimalik materjalina ringlusse võtta.

 

Klaas on materjal, mida saab ringlusse võtta lausa lõpmatu arv kordi. Eesti Pakendiringlus on teinud ka varem korduvalt Tallinna linnale ettepaneku soovitada või lausa teha korteriühistutele kohustuslikuks klaaspakendi eraldi kogumise. Soovime teie toetust Eesti Pakendiringluse ettepanekule Tallinna linnale muuta klaaspakendite kogumine korteriühistutes kohustuslikuks.

 

Miks?

·        Täna visatakse ikka veel klaaspudelid ja -purgid suures osas olmejäätmete sekka – nii läheb väärtuslik materjal ladestamisele või põletusse. Eestis tekib olmejäätmeid elaniku kohta u 380 kg aaastas. SEI Tallinna uuringu järgi on keskmine klaaspakendi osakaal olmejäätmetes 6,7%. Arvestades Tallinna linna elanike arvu, läheb igal aastal põletamisse üle 11 000 tonni klaaspakendeid!

·        Liigiti kogumata olmejäätmete veo hind kasvab järjest enam – klaas on raske ja muudab olmejäätmete veo eriti kalliks nii kodanikule kui ka väga ressursimahukaks vedajale. Miks peaks korteriühistu maksma olmejäätmete veo eest rohkem, kui konteiner sisaldab tegelikult materjali, mida on võimalik suunata kergesti ringlusse?

·        Aastaks 2030 on Eestil kohustus võtta materjalina ringlusse 75% klaaspakenditest – selline määr on võimalik saavutada ainult samm-sammult konteineritega kodule lähemale liikudes ning inimeste teadlikkust kasvatades. Kuigi täna on klaaspakendeid võimalik ära anda avalikes pakendipunktides, on klaasikonteinerite vastu huvi üles näitamas ka ühistud.

·        Pakendiringlus viis koos uuringufirmaga Norstat läbi ka küsitluse, milles uuriti Eesti inimeste valmidust sortida muudest pakendijäätmetest eraldi klaaspakendeid ehk pandimärgita pudeleid ja purke: 74% vastanutest, kes täna klaaspakendeid eraldi ei kogu, on valmis seda tegema, kui neid saaks ära anda eraldi konteinerisse kodu juures.

·        Liigiti kogutud klaasist on võimalik ringlusse suunata 100% –  sellest saab valmistada uusi pudeleid ja purke.

Tallinn on rohepealinn – lisaks kõlavatele tiitlitele peame nii kodanike, linna kui ettevõtetena panustama roheliseks olemisse ka sisuliselt.


Algatuse korraldaja

Vali sobiv allkirjastamismeetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.