Säilitame Kadrioru Saksa Gümnaasiumi!

Lapsevanemate ühispöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tallinna Linnavalitsuse poole Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Sikupilli Keskkooli liitmise ärahoidmiseks.


Ühispöördumine Kadrioru Saksa Gümnaasiumi
ja Tallinna Sikupilli Keskkooli liitmise ärahoidmiseks

Pöördume Teie poole, sest käimasolev koolireform ähvardab kaotada pikkade traditsioonidega koole üle Eesti, sh Kadrioru Saksa Gümnaasiumi. Tallinna Linnavalitsus on väljendanud oma soovi liita 2015. a Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG) ja Tallinna Sikupilli Keskkool (TSK) koolivõrgu väidetava optimeerimise eesmärgil.
Meie seisukoht on, et KSG peab jätkama oma praeguses õppehoones täistsüklikoolina (12-klassilise gümnaasiumina: kolme paralleeliga põhikool ja kahe paralleeliga gümnaasiumiaste).
Näeme, et koolide ühendamise kahjulikud mõjud ületavad saadavat kasu ja seetõttu tuleks plaanist loobuda järgmistel põhjustel:

1. Saksa keele süvaõpe satub ohtu.
KSG on kõige kauem saksa keele õppesuunda pakkunud kool Eestis. Praegune tugev saksa keele süvaõppega kool muutuks kõigile piirkonna lastele käepärast põhiharidust pakkuvaks suureks kooliks, kus vaid muuhulgas säilib mingil määral ka saksa keele õpe. Efektiivne keeleõpe saab toimida ainult väikestes keelegruppides, mida ei soosi uus põhikoolist eraldatud gümnaasiumi rahastamismudel. Ka on Tallinna Linnavalitsus ühe võimaliku stsenaariumina pakkunud KSG muutmist põhikooliks tulenevalt riigi rahastamismudelist ja riigigümnaasiumite populariseerimisest. KSG tänasel tasemel gümnaasiumiosa säilimine on hädavajalik, kuna saksa keele kõrgtase saavutatakse just viimase kolme kooliaasta jooksul ning ühtlasi on see ka põhikoolis süvitsi saksa keelt õppivatele lastele järgmiseks õppe-etapiks.

2. Senine haridussüsteem on ennast tõestanud.
Ainus motiiv koolide liitmiseks on rahaline ja tuleneb koolide uuest rahastamismudelist, kus põhikooli ja gümnaasiumiastme rahastamine on üksteisest rangelt eraldatud.
Haridussüsteemi efektiivsust ei näita pelgalt kulutatud või kokkuhoitud raha, vaid õpilaste omandatud teadmiste tase, millele viitavad rahvusvaheliste testide ja aineolümpiaadide tulemused. Pole piisavalt usaldusväärseid andmeid ja uuringuid sellest, et uus haridusprogramm on parem ja sellega kiirustamine annab oodatult efektiivseid tulemusi. Koolivõrgu konservatiivsus on hea, sest muudatuste inerts seal on väga suur ja ilmselgelt ei ole kõiki muudatuste tagajärgi täna suudetud prognoosida. Näiteks Viljandis elluviidud koolireformi üheks tagajärjeks on sel kevadel ilmnenud põhikoolikohtade puudus kesklinnas. Teine näide koolide liitmise ebaotstarbekusest on Viimsis asuv suurkool, mis lahutatakse kolmeks kooliks, et suureneks personaalsem lähenemine ja paraneks õppe- ja kasvatustöö kvaliteet.
Kaasaegse Eesti koolisüsteem on ennast edukalt tõestanud ja suutnud õpitulemuste põhjal viia Eesti maailmatasemele. Hetkel aga puuduvad pädevad uuringud ja argumendid selle poolt, et elluviidav koolireform tõstaks olemasolevat taset. Seetõttu võib karta pigem taseme langemist tulevikus.

3. KSG ja TSK kultuur ja tase on erinev.
KSG ja TSK on siiani hubased koolid, kus õpetajad tunnevad õpilasi ja toimib vahetu kontakt, mis on oluline kasvatustöös. See ongi KSG ja TSK üks suurimaid eeliseid. Väikeses klassis on iga õpilane üksikuna tähtsam ja see toetab annete avastamist.
Pärast koolide liitmist seisab ees paratamatult klasside liitmine, sest väiksed klassid tuleb tasandada, et saada praeguse rahastamismudeli poolt soositud maksimumtäituvusega klassid. Samas vanuses laste suur kontsentratsioon ühes koolis (4 ja enam paralleelklassi) pakub rohkem võimalusi koolikiusamiseks. Seda kinnitavad ka faktid, et Tallinna suurtest koolidest, kes oma laste kasvatamisega enam hakkama ei saa, suunatakse õpilasi sageli TSKsse või teistesse väiksematesse koolidesse. KSG ja TSK puhul on tegu kahe täiesti erineva ja väljakujunenud koolikultuuriga – kumbki koolikultuur on omaette väärtus ja õpilastele hea mõjuga. Kokku segatakse see, mis omavahel on sobimatu ja hävitab mõlemad koolikultuurid. Liituksid mitte ainult väga erineva õppetasemega koolid (2013. a andmetel oli KSG õppeedukuselt 27. kohal ja TSK 227. kohal), vaid ka erineva koolikultuuriga klassid. On oluline näha, kui kalliks läheb koolide liitmine maksma konkreetse õpilase seisukohast. On aeg tempot maha võtta ja vaadata, kuidas juba loodud mammutkoolid on ennast õigustanud, mida eelistavad õpilased ja lapsevanemad.
Kool ei ole ainult ruumid ja eelarveread. Kooli teevad kooliks inimesed – õpetajad ja õpilased – ning lahutamatu osana traditsioonid, vaimsus ja väärtused. Hetkel on jäänud mulje, et riiklik koolireform on läbi viidud ainult näilise majandusliku kokkuhoiupoliitika eesmärgil, jättes juba saavutatud hea haridustaseme säilitamise tagaplaanile. Peamine põhjus, mis välja tuuakse, on raha kokkuhoidmine, mitte pedagoogiline asjatundlikkus. Pärast reformi on kadumas endised, vabariigi tasemel legendaarsed süvaõppeklassid (näiteks C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi matemaatika-füüsika süvaõppeklass ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi kirjandusklassid). Gümnaasiumite liitmise või põhikooliks muutmise teel on Eestis juba katkestatud nende koolide kauaaegsed traditsioonid, mis on neidsamu süvaõppeklasse seni toitnud. Isiksusekeskne hariduskäsitlus ja samal ajal koolide ja klasside suurendamine on vastuolus.
Koolireformi viiakse läbi seisukohast, mis on koolile kui majandusüksusele tulusaim. Õpilased on seetõttu muutunud tänu pearahasüsteemile kliendi seisusest ressursiks. Otsene kasu riigieelarvele praegusest koolireformist on lihtsalt mõõdetav. See on eurodes. Kahju tänastele ja homsetele õpilastele ning seeläbi Eestile tervikuna on aga mõõtmatu. Meil on demokraatlik riik, kus on (viidates riiklikule õppekavale ja lapse õiguste konventsioonile) oluline, et igast lapsest kasvaks väljakujunenud isiksuseomadustega täisväärtuslik kodanik, kes suudab rääkida kaasa ühiskonna kujunemises. Me ei taha, et meie lapsed õpiksid, et neil puudub anonüümsete, mammutkoolis õppekava täitvate passiivsete mutrikestena võimalused panustada oma kooli ja tajuda seda demokraatliku keskkonnana.

KSG on täistsüklikoolina jätkusuutlik ja seetõttu teeme järgmised ettepanekud:

1. Tallinna Linnavalitsusel anda koolile õigus 2014. a ja edaspidi, arvestades KSG kooliruumide mahutavust, mitte vastu võtta üle kolme klassikomplekti esimese klassi õpilasi ning tühistada KSG ja TSK liitmise plaan. TSK alatäidetud kooliruumide probleemi lahendamiseks pakume välja edasise enamate õpilaste suunamise TSK esimestesse klassidesse või strateegia väljatöötamist kooli populaarsuse parandamiseks.

2. Haridus- ja Teadusministeeriumil peatada koolivõrgu sellisel kujul reformimine ning kohalike omavalitsuste ning koolide survestamine praeguse kallutatud rahastamismudeli kaudu.

allkirjade kogumine on lõppenud

22.04.2014 00:00 kuni 25.05.2014 23:59

181 häält

181%
Loo ise aktsioon!
Loe täpsemalt

Ühispöördumine Kadrioru Saksa Gümnaasiumi
ja Tallinna Sikupilli Keskkooli liitmise ärahoidmiseks

Pöördume Teie poole, sest käimasolev koolireform ähvardab kaotada pikkade traditsioonidega koole üle Eesti, sh Kadrioru Saksa Gümnaasiumi. Tallinna Linnavalitsus on väljendanud oma soovi liita 2015. a Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG) ja Tallinna Sikupilli Keskkool (TSK) koolivõrgu väidetava optimeerimise eesmärgil.
Meie seisukoht on, et KSG peab jätkama oma praeguses õppehoones täistsüklikoolina (12-klassilise gümnaasiumina: kolme paralleeliga põhikool ja kahe paralleeliga gümnaasiumiaste).
    Näeme, et koolide ühendamise kahjulikud mõjud ületavad saadavat kasu ja seetõttu tuleks plaanist loobuda järgmistel põhjustel:

1.    Saksa keele süvaõpe satub ohtu.
KSG on kõige kauem saksa keele õppesuunda pakkunud kool Eestis. Praegune tugev saksa keele süvaõppega kool muutuks kõigile piirkonna lastele käepärast põhiharidust pakkuvaks suureks kooliks, kus vaid muuhulgas säilib mingil määral ka saksa keele õpe. Efektiivne keeleõpe saab toimida ainult väikestes keelegruppides, mida ei soosi uus põhikoolist eraldatud gümnaasiumi rahastamismudel. Ka on Tallinna Linnavalitsus ühe võimaliku stsenaariumina pakkunud KSG muutmist põhikooliks tulenevalt riigi rahastamismudelist ja riigigümnaasiumite populariseerimisest. KSG tänasel tasemel gümnaasiumiosa säilimine on hädavajalik, kuna saksa keele kõrgtase saavutatakse just viimase kolme kooliaasta jooksul ning ühtlasi on see ka põhikoolis süvitsi saksa keelt õppivatele lastele järgmiseks õppe-etapiks.

2.    Senine haridussüsteem on ennast tõestanud.
Ainus motiiv koolide liitmiseks on rahaline ja tuleneb koolide uuest rahastamismudelist, kus põhikooli ja gümnaasiumiastme rahastamine on üksteisest rangelt eraldatud.
    Haridussüsteemi efektiivsust ei näita pelgalt kulutatud või kokkuhoitud raha, vaid õpilaste omandatud teadmiste tase, millele viitavad rahvusvaheliste testide ja aineolümpiaadide tulemused. Pole piisavalt usaldusväärseid andmeid ja uuringuid sellest, et uus haridusprogramm on parem ja sellega kiirustamine annab oodatult efektiivseid tulemusi. Koolivõrgu konservatiivsus on hea, sest muudatuste inerts seal on väga suur ja ilmselgelt ei ole kõiki muudatuste tagajärgi täna suudetud prognoosida. Näiteks Viljandis elluviidud koolireformi üheks tagajärjeks on sel kevadel ilmnenud põhikoolikohtade puudus kesklinnas. Teine näide koolide liitmise ebaotstarbekusest on Viimsis asuv suurkool, mis lahutatakse kolmeks kooliks, et suureneks personaalsem lähenemine ja paraneks õppe- ja kasvatustöö kvaliteet.
    Kaasaegse Eesti koolisüsteem on ennast edukalt tõestanud ja suutnud õpitulemuste põhjal viia Eesti maailmatasemele. Hetkel aga puuduvad pädevad uuringud ja argumendid selle poolt, et elluviidav koolireform tõstaks olemasolevat taset. Seetõttu võib karta pigem taseme langemist tulevikus.

3.    KSG ja TSK kultuur ja tase on erinev.
KSG ja TSK on siiani hubased koolid, kus õpetajad tunnevad õpilasi ja toimib vahetu kontakt, mis on oluline kasvatustöös. See ongi KSG ja TSK üks suurimaid eeliseid. Väikeses klassis on iga õpilane üksikuna tähtsam ja see toetab annete avastamist.
    Pärast koolide liitmist seisab ees paratamatult klasside liitmine, sest väiksed klassid tuleb tasandada, et saada praeguse rahastamismudeli poolt soositud maksimumtäituvusega klassid. Samas vanuses laste suur kontsentratsioon ühes koolis (4 ja enam paralleelklassi) pakub rohkem võimalusi koolikiusamiseks. Seda kinnitavad ka faktid, et Tallinna suurtest koolidest, kes oma laste kasvatamisega enam hakkama ei saa, suunatakse õpilasi sageli TSKsse või teistesse väiksematesse koolidesse. KSG ja TSK puhul on tegu kahe täiesti erineva ja väljakujunenud koolikultuuriga – kumbki koolikultuur on omaette väärtus ja õpilastele hea mõjuga. Kokku segatakse see, mis omavahel on sobimatu ja hävitab mõlemad koolikultuurid. Liituksid mitte ainult väga erineva õppetasemega koolid (2013. a andmetel oli KSG õppeedukuselt 27. kohal ja TSK 227. kohal), vaid ka erineva koolikultuuriga klassid. On oluline näha, kui kalliks läheb koolide liitmine maksma konkreetse õpilase seisukohast. On aeg tempot maha võtta ja vaadata, kuidas juba loodud mammutkoolid on ennast õigustanud, mida eelistavad õpilased ja lapsevanemad.
    Kool ei ole ainult ruumid ja eelarveread. Kooli teevad kooliks inimesed – õpetajad ja õpilased – ning lahutamatu osana traditsioonid, vaimsus ja väärtused. Hetkel on jäänud mulje, et riiklik koolireform on läbi viidud ainult näilise majandusliku kokkuhoiupoliitika eesmärgil, jättes juba saavutatud hea haridustaseme säilitamise tagaplaanile. Peamine põhjus, mis välja tuuakse, on raha kokkuhoidmine, mitte pedagoogiline asjatundlikkus. Pärast reformi on kadumas endised, vabariigi tasemel legendaarsed süvaõppeklassid (näiteks C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi matemaatika-füüsika süvaõppeklass ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi kirjandusklassid). Gümnaasiumite liitmise või põhikooliks muutmise teel on Eestis juba katkestatud nende koolide kauaaegsed traditsioonid, mis on neidsamu süvaõppeklasse seni toitnud. Isiksusekeskne hariduskäsitlus ja samal ajal koolide ja klasside suurendamine on vastuolus.
    Koolireformi viiakse läbi seisukohast, mis on koolile kui majandusüksusele tulusaim. Õpilased on seetõttu muutunud tänu pearahasüsteemile kliendi seisusest ressursiks. Otsene kasu riigieelarvele praegusest koolireformist on lihtsalt mõõdetav. See on eurodes. Kahju tänastele ja homsetele õpilastele ning seeläbi Eestile tervikuna on aga mõõtmatu. Meil on demokraatlik riik, kus on (viidates riiklikule õppekavale ja lapse õiguste konventsioonile) oluline, et igast lapsest kasvaks väljakujunenud isiksuseomadustega täisväärtuslik kodanik, kes suudab rääkida kaasa ühiskonna kujunemises. Me ei taha, et meie lapsed õpiksid, et neil puudub anonüümsete, mammutkoolis õppekava täitvate passiivsete mutrikestena võimalused panustada oma kooli ja tajuda seda demokraatliku keskkonnana.

    KSG on täistsüklikoolina jätkusuutlik ja seetõttu teeme järgmised ettepanekud:

1.    Tallinna Linnavalitsusel anda koolile õigus 2014. a ja edaspidi, arvestades KSG kooliruumide mahutavust, mitte vastu võtta üle kolme klassikomplekti esimese klassi õpilasi ning tühistada KSG ja TSK liitmise plaan. TSK alatäidetud kooliruumide probleemi lahendamiseks pakume välja edasise enamate õpilaste suunamise TSK esimestesse klassidesse või strateegia väljatöötamist kooli populaarsuse parandamiseks.

2.    Haridus- ja Teadusministeeriumil peatada koolivõrgu sellisel kujul reformimine ning kohalike omavalitsuste ning koolide survestamine praeguse kallutatud rahastamismudeli kaudu.

 

Aktsiooni korraldaja

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemad

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Raivo: KSG gümnaasiumiosa tõenäolisest kadumisest põhikooli 3 paralleeli korral

Kommentaar lisatud: 25. aprill 2014 kell 00:25

Loen vastutustundetuks emotsionaalset käitumist petitsiooni koostamisel ja selle toetamisel kuni ei ole selgitatud, et 3 põhikooli paralleeli korral on KSG gümnaasiumiosa jätkusuutlik. Isegi kui seda õpilaste nappuses (juba praegu) kinni ei panda, siis ei suuda kool varsti pakkuda konkurentsivõimelist haridust, mis eeldab suuremat õpilaste arvu ja mitte üksnes rahastamismudeli tõttu. Pöördumise väide, et KSG on täistsüklikoolina jätkusuutlik on täiesti põhjendamata. Kas hääletajad saavad aru, et nad valivad väiksema kooli kasuks, mis saab hästi toimida vaid põhikooli osas?

Pöördumises on liitmise vastu esitatud järgmised argumendid:
1) keele süvaõpe on ohustatud uue rahastamismudeli puhul (ei ole põhjendatud) - seega ei taga seda ka Sikupilli õpilastest ja koolimajast hoidumine;
2) senine haridussüsteem on end tõestanud - ei saa lähtuda senisest süsteemist, sest süsteem on muutumas ja KSG ei saa sellest isoleeruda;
3) koolide kultuur ja tase on erinev - Sikupilli õpilaste ülevõtmine on ajutine probleem ega saa olla määrav.

Kuna pöördujad soovivad KSG jätkamist täistsüklikoolina, siis ei ole probleemiks mõnede Sikupilli klassikomplektide ülevõtmine, vaid ruumipuuduse lahendamine.
Vasta!