Kultuuriinimeste umbusaldusavaldus kultuuriministrile
Meie, eesti kultuuri igapäevased hoidjad, kandjad ja arendajad, ei tunne enam, et praegune kultuuriminister esindaks meie ühist huvi. Pigem vastupidi: ta diskrediteerib eesti kultuuri tervikuna nii kodumaal kui rahvusvahelises plaanis, demoraliseerib selle eestvõitlejaid, solvab oma suhtumisega meie kultuuritippe ja ajab segadusse laiema kultuuriüldsuse.
Vallandamised ja vaigistamised tunduvad olevat Laine Jänese standardne töömeetod, mida ta põhjendab äärmiselt üldsõnaliste avaldustega ja pooltõdedega opereerides. Pole usutav, et eesti päritolu talendid pöörduksid tagasi Eestisse, kus neid koheldakse nagu maestro Järvit; pole usutav, et kasvaks peale uus põlvkond söakaid eesti kultuuritegijaid või mõtlejaid, kui kõige kõrgemalt tasemelt tegeldakse nende tasalülitamisega ja ministri kritiseerimine toob kaasa rohkem või vähem otsitud põhjustel vallandamise. Meenutagem muuseumidirektor Rea Rausi või ERSO direktori Andres Siitani juhtumeid.
Konkreetselt viimase juhtumi kohta leiame, et Andres Siitani poolne ERSO finantsdistsipliini rikkumine oli paratamatult suures osas, kui isegi mitte täiesti, tingitud ERSO tegevuse ja eelarvetingimuste ümberkorraldamisest kultuuriministeeriumi käsul kahel korral viimase aasta jooksul, jättes reformid asutustega korrektselt kooskõlastamata. Tuletame ka meelde ERSO direktori tulutut püüdu tekkinud eelarveprobleemide osas kultuuriministeeriumiga ühendust saada juba kevadest alates, nagu ta oma 7. septembri avalikus kirjas märgib. Juriidilises mõttes võib Andres Siitan ehk finantsdistsipliini rikkumises ainusüüdlane olla, aga kas ka moraalselt?
Meie mure eesti kultuuri pärast ületab era- ja valdkondade piirid. See on meile olulisem, armsam, eluks vajalikum kui miski muu: meie mitmekülgse kultuuri vaba edasikestmine kõigis selle vormides ja varjundites. Peame meelde tuletama, et selle aluseks on õigus vabale eneseväljendusele ja võimalus eeldada toetavat ja arvestavat suhtlemisstiili ka ametlike struktuuride kõrgemalt tasandilt, k.a kultuuriministrilt.
Oleme sunnitud taotlema Laine Jänese tagasiastumist või eemaldamist kultuuriministri ametikohalt, kuna meie, allakirjutanud, osa eesti kultuurist, ei usalda teda enam.
|
allkirjade kogumine on lõppenud 20.11.2010 00:00 kuni 29.11.2010 23:59
766 häält
|
Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.
Kommentaar lisatud: 22. november 2010 kell 17:38
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 07:55
tänaseks on ju uus juht olemas ja töö käib, küll saame kuulata kah.
...
«Maksuvõlg on 1,5 miljonit krooni, ma ei saa teie küsimustele vastata, sest tegelen sellega, et arved lahti saada. Maksuvõlg on karm asi,» lausus Unt.
Maksu- ja tolliameti andmeil oli ERSO maksuvõlg eile 1 396 291 krooni. Intressideks oli kogunenud 19 939 krooni.
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 10:01
Pigem on ikka hoopis nii, et eeldatakse kuultuuri loomist ilma rahata või loojate poolt lausa peale makstes. Las nad lollid hakkavad otsast tööga peale, kui raha puudu tuled, küll saavad aru ja ei nurise või leiavad võimalused kuidagi projekt lõpuni viia - kas või oma taskust. Eesti asja nimel ju. Samas tundub, et enamus, kes kultuuri rahastamise vastu häält tõstavad on just need, kes mujal maailmas olles meie kultuuriga eriti kelgivad.
Kommentaar lisatud: 27. november 2010 kell 17:29
Muusiku monoloog, 27.11.2010, http://www.postimees.ee/?id=347862
Kommentaar lisatud: 22. november 2010 kell 18:10
Kommentaar lisatud: 22. november 2010 kell 20:12
Kommentaar lisatud: 22. november 2010 kell 21:34
"Kuigi Aleksejev saab väga hästi aru, et juhatada sellisel pühal üritusel, nagu eestlaste jaoks on laulupidu, oli talle suur au (ta oli laulupeol ainus mitte-eestlasest dirigent), jäi tal sellest ometi okas hinge. Asi polnud ei ilmas, repertuaaris ega koju pagenud publikus (kellest ta muide väga hästi aru sai), vaid asi oli sootuks muus…Koos kahe eesti dirigendiga kultuuriministri kõrval pingil istudes ei vaevunud viimane talle ainsana ei tere ega head aega ütlema, käe andmisest rääkimata. Kõnekas on seegi, et need kaks pole kunagi
ametlikult kohtunudki… “Ma ei kurda ega kaeba, seda enam, et minu ametiaeg saab kohe otsa, kuid lubage mul lihtsalt imestust avaldada, et see nii on. Kas ta tõesti ei tunne huvi, kes seisab tema
riigi esindusorkestri ees või on viga minus?”"
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 00:09
Edu Neeme Järvile!
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 03:19
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 07:36
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 10:16
Mina ei usalda Jänest juba aastaid. Kogu kultuuri juhtimine tundub taanduvat rahade jagamisele mingi suguste *omade* vahel.
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 04:28
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 05:25
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 10:11
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 12:21
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 13:58
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 20:20
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 22:33
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 22:38
Kommentaar lisatud: 23. november 2010 kell 23:29
Erand tuleb inimestele nagu inBoil, kelle kunstnikunimi on olulisem kui kodanikunimi.
Teistele mitte.
Tänan tähelepanu eest.
Kommentaar lisatud: 24. november 2010 kell 01:10
Lekitas konfidentsiaalse lepingu,mis tegelikult ei läinudki käima,
Olen lihtne muusika sõber,kes loodab veel,et Neeme Järvi naaseb Eestisse,et teda isiklikult siin kuulamas käia.juhul kui vabaneme Laine Jänesest,minu poolest ka Ansipist.
Kommentaar lisatud: 24. november 2010 kell 01:12
Kommentaar lisatud: 24. november 2010 kell 01:27
Kommentaar lisatud: 24. november 2010 kell 17:56
Kommentaar lisatud: 24. november 2010 kell 18:29
Kommentaar lisatud: 24. november 2010 kell 22:42
Kommentaar lisatud: 25. november 2010 kell 16:55
Kommentaar lisatud: 27. november 2010 kell 11:16
Väga paljud tänapäeva suured organisatsioonid (nt sõjavägi, riigiasutused jne) on suuremal või vähemal määral ehitatud üles bürokraatlikke põhimõtteid järgides.
Meie ühiskonnas sageli esinev negatiivne alatoon on pärit bürokraatliku mudeli rakendamisest organisatsioonides (eelkõige riigistruktuurides) ning teatud nähtavatest puudujääkidest (vastutuse puudumine, aeglus, jooksutamine jne).
Kommentaar lisatud: 29. november 2010 kell 12:46