Ei Lavassaare kruusakarjääri uuringutele ja taasavamisele

Hea sõber, kaasaelaja, piirkonnaga seotud kodanik! Palun toeta oma allkirjaga meie algatust seista Lavassaare alevi elukeskkonna terviku säilimise eest.

Lavassaare asub Pärnust 23 km kaugusel loode suunas. Mäe küljele rajatud Lavassaare küla (Lawasser) on esimest korda mainitud 1624. aastal. Tänane Lavassaare alev on alguse saanud 1919. aastal koos siinse turbatööstuse arenguga, asudes keset rabasid 31m üle merepinna kerkival soosaarel ja olles koduks ligikaudu 500 elanikule. Võib öelda, et suurem osas Lavassaare rahvast on nn mäepealsed.

Petitsiooniga soovime pöörata Pärnu Linnavalitsuse liikmete ja riigivalitsejate tähelepanu võimaliku kaevandamise taas-avamise ja laiendamise mõjudele Lavassaare kruusa-liiva karjääris ning täitmata lubadustele seoses karjääriala korrastamisega. Eesmärk on koondada mõttekaaslasi ja toetajaid ning algatada avalik diskussioon.

Esitame üheskoos vastuväited geoloogiliste uuringute mittelubamiseks Lavassaare kruusa-liiva karjääris ja selle nõlvadel. Geoloogiliste uuringutega kaasneb enam kui 90% juhtudest kaevandamine. Maavarasid, mis on meie kõigi ühine omand, kaevandatakse nii täna kui tulevikus, ka meie kasutame sellest tulenevaid hüvesid vähemal või suuremal määral. Küsimus on aga mõistlike piiride ja tasakaalu seadmises ning sellise suure mõjuga protsesside läbiviimises, eriti kui kaevandatav ala asub elutsoonis. Võib ka väita, et Eesti Vabariigis puudub täna hea tava ja praktika seoses kaevandatud alade korrastamise ja taastamisega, viisil mis sobituks konkreetsesse keskkonda ja arvestaks kohaliku tasandi huve.

Vaadake edasi "Loe täpsemalt!"

allkirjade kogumine on lõppenud

21.04.2019 00:00 kuni 22.05.2019 23:59

359 häält

71%
Loo ise aktsioon!
Loe täpsemalt

Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Tambira OÜ taotluse geoloogiliste uuringute tegemiseks Lavassaare uuringuruumis (vt kaarti), millega piirneb hulgaliselt eluasemeid ja majapidamisi. Kõige lähemal asuvad majad jäävad karjäärist vaid paarikümne meetri kaugusele. Karjääril puudub riiklik tähtsus.

Meie seisukohad:

1. Oleme vastu, et Tambira OÜ-le väljastatakse geoloogilise uuringu luba Lavassaare uuringuruumis. Küsimus ei ole vaid selles, kas plaanitav uuring iseenesest mõjutab negatiivselt keskkonda või mitte, vaid kust maalt läheb mõistlik piir maavarade kaevandamise ning kogukonna vahetu elukeskkonna ja huvidega arvestamise vahel. Leiame, et antud juhul on nn kriitiline punane joon juba maas ning kogu uuringuruum tuleb lugeda ammendunuks.

2. Lavassaare alevi territooriumil ei saa lubada liiva-kruusa varude osas täiendavaid uuringuid ega võimalikke kaevandamisi (kaevanduse taas-avamist, laiendamist). Igasugune kaevandamine on suure keskkonnamõjuga ja toob endaga kaasa pikaaegsed häiringud elu- ja looduskeskkonnale, millele ei saa keegi vastu väita. Lavassaare on ligi 70 aastat olnud erinevate kaevandamiste keskel ning selle juures ei saa jätta kõrvale pikaajaliste kaevandamiste sotsiaal-kultuurilist mõju ja inimestele loodud kitsendusi.

3. Väga suur mõju kogukonnale ja keskkonnale on olnud just kruusa- ja liiva kaevandamisel, kus kohalikud inimesed on pidanud mitmeid põlvkondi kaevandmisest tulenevat riivet taluma (müra, tolm, raskeveo liikluskoormus, kasutatava maa ja liigirikkuse vähenemine, esteetilise väärtusega maastiku rikkumine). Ka varasemate kaevanduslubadega seotud uuringutega, oli kohalik kogukond selgelt kaevandatava ala suurendamise vastu. Lavassaare alev on rajatud keset rabasid kõrguvale 80 hektarilise suuruse pindalaga soosaarele – Lavassaare mägi. See eripärane maastikuvorm on ära märgitud ka Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud 2018 dokumendis. Sellel mäel on nii kultuurilis-ajalooline, looduslik kui ka oluline identiteediväärtus. Ajalooliselt asusid tänaseks ära kaevandatud mäe osas talude rohumaad, veskid ja Hiiemägi (märgitud Ahto Kaasiku raamatus “Põlised pühapaigad”) ning ala oli kogukonna poolt aktiivses kasutuses. Suure kaevandamise tuhinas veeti kunagi ära isegi talude kiviaiad. 

4. Lavassaare kogukonnal on halb kogemus, kus keset elutsooni asuv mahajäetud kruusa-liiva karjääriala (osaliselt käesolev uuringuruum) on pikka aega kohalike elanike jaoks suures osas kasutuseta seisnud. Kaevandamisjärgne karjääri korrastamisprojekt nägi ette miinimumi (tehniline korrastamine), millesse kohalike arvamust ei kaasatud ja mis jäi osaliselt ka täitmata. Tänasel päeval puudub korrastamisprojektiga ette nähtud kasutussõbralik terviseradadega puhkeala, samuti on karjääri loodud (märgistuseta) kõrede kaitseala jäänud nende eesmärkidega selgelt integreerimata. Nimetatud alal on aastatega süvenenud ka illegaalse prügistamise probleem, osa jäätmeid pärineb veel kaevanduse ajast ning maade valitseja ei ole sellele tähelepanu pööranud. See viitab selgelt asjaolule, et keskmine inimene ei taju seda ligi 20-l hektaril laiuvat ala täna puhkemaana. Viimasest liiva ja kruusa kaevandamise lõppemisest, on kohalikul kogukonnal õiguspärane ootus, et rikutud maa-ala saab taas kasutusse võetud ja väärindatud puhkealana, mis on fikseeritud ka Lavassaare valla 2011.a kinnitatud üldplaneeringus ning mida nägid ette karjääri korrastamistingimused. 

5. Taotletaval uuringumaal, Lavassaare kruusakarjääri ja Audru mestkonna kinnistul asub korrastusprojekti raames kohendatud I kaitsekategooria liigi kõrede (juttselg kärnkonn) püsielupaik ja kaitseala. Isegi juhul, kui planeeritav kaevandamine kõrede elulemist otseselt ei mõjuta, tuleb arvestada, et antud asjaolu välistab või oluliselt piirab karjääri laienduse osas kaevandatud maa-ala bioloogilist taastumist või taastamist, kuna taimestumine ja ala rohestamine kõrede kudemistiikide läheduses ei ole liigile sobilik. 

Keskkonnaameti kaitsekorraldusspetsialistid on kinnitanud, et kõre kaitse on kogu kaevandatud ala peal väga oluline eesmärk. Kõre on liik, kes vajab suuri avatud alasid, mistõttu kogu karjäär peaks jääma avatuks. Puu- ja põõsarinne, aga ka kõrge rohttaimestik ei ole kõrele sobiv. Sisuliselt tähendab see seda, et keset elutsooni laiuvat tehislikku, vähese elurikkusega ja olemasolevasse keskkonda mittesobituvat maa-ala tekib võimaliku kaevandamisega juurde ning kogukonnale jääb kasutatavat looduslikku rohemaad veelgi vähemaks.

6. Lavassaare alevis puuduvad korralikud kergliiklusteed ja suured pargialad,  täiendava nõlva kaevandamisega (Kalda ja Tööstuse kinnistud) võetakse veelgi tükk maast, kus kohalikud inimesed turvaliselt liikuda saavad ning mis tagab olulise rohebarjääri sõidukite liiklustee ja olemasoleva tehisliku karjääriala vahel.

7. Lavassaare karjääriga külgneva Mäe tänava äärse 15 põlistalukohaga küla (esmamainimine 1624 aastal) mitmel kinnistul on salvkaevud, mida uuringute ja võimaliku kaevadamise tulemusel ähvardab kuivaks jäämine. Kusjuures tuleb arvesse võtta, et puurkaevud ei ole senise kogemuse põhjal olnud piisavalt hea alternatiiv kvaliteetse veevarustuse tagamiseks, kuna nende vesi on turbasette tõttu oluliselt kehvem. Olulist veetase langemist võib ette tulla ka Lavassaare veehoidlas, mis on aktiivselt kasutusel küla ainsa ujumiskohana. Me ei saa nõustuda, et selle olulise küsimusega tegeletakse vajadusel alles siis kui käib kaevandusloa taotluse menetlus. 

8. Taotletaval uuringumaal, Tööstuse kinnistul, asub märgistatud säilmete ümbermatmise asukoht. “Kalmete pealne“ veeti ära kruusa kaevandamise tõttu 1966. aastal Lavassaare-Maima teele, kuhu sattus ka säilmeid, mis pärinevad arvatavalt perioodist 1700-1720. 2007. aasta jaanipäeval toimus säilmete ümbermatmine kalmistu asukohast ca 100 meetri kaugusele lõuna poole. Koht tähistati kahe suure kiviga ja istutati pihlakas. 

9. Uuritava ega kaevandatava ala piir ei tohi tulla praegusest karjäärikaldast lähemale, mis on niigi juba elutsoonis. Maapõueseadus näeb ette, et kaevandusjärgne maa-ala peab sobituma vahetusse elukeskkonda. Oleme seisukohal, et kaevanduse laiendamisega ei ole võimalik seda nõuet tagada. Mäe looduslike nõlvade kui väga olulise rohebarjääri säilitamisel on pika ajalooga küla ja alevi terviklikkust silmas pidades suur miljööväärtus ning seda igast ilmakaarest vaadatuna. Ainuüksi sügavate puuraukude ja uuringuõõnete (kokku plaanitud 18) rajamine oleks juba liigne sekkumine. Meenutame siinjuures, et Mäe tänava äärne karjääri nõlv pidi Mäe tänava elanikele antud lubaduste järgi säilima selle originaalkõrguses (ligi 30 m), kuid see tehti madalamaks ning Mäe tänava lõpus, küla viimase talu vahetus läheduses võeti nõlv üldse maha, mis avas ilmetu vaate karjääri augule. Tervet karjääriala ja elukeskkonda tuleb aga vaadelda terviklikult.

10. Senine kaevandamispraktika Eestis on kahetsusväärselt näidanud, et rakendatakse lihtsamaid ja odavamaid korrastusviise, minnakse mööda kokkulepetest ja jäetakse arvestamata kohaliku kogukonna huvid. Korrastatud kaevandamisala kvaliteedi näitajateks on muuhulgas ala kasutamise mitmekülgsed võimalused, maastiku mitmekesisus, elukeskkonna liigirikkus (vt “Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat”, Keskkonnaministeerium 2017), mis ei välista ka integreeritud projekte kaitsealuste liikide kaitse ja muu kogukondliku kasutusotstarbe osas. Leiame, et antud juhul on see jäänud ootuspärase lahenduseta ning võimalikud uuringud ning kaevandamise taas-avamine ja laiendamine lükkab selle veelgi määramata ajaks edasi, rääkimata kaevandustegevusest tulenevast olulisest riivest. Lavassaare kogukond on saanud piisavalt kaua oodata ning oleks aeg anda meile võimalus oma vahetu elukeskkonna kujundamises rohkem kaasa rääkida ja sellesse aktiivsemalt panustada.

11. Lavassaares asub riikliku tähtsusega ja suure keskkonnakoormusega turbamaardla, mille varud ei ole veel niipea lõppemas ja mis muuhulgas paneb kohalikele mitterahuldavas seisukorras teedele väga suure surve. Alevis on kaks turbatootmisega tegelevat ettevõtet AS Tootsi Turvas ja OÜ Biolan Baltic. OÜ Biolan Baltic plaanib tootmismahte suurendada, mistõttu on koormus (turba vedu sadamasse) Lavassaare teedel järjest kasvav. Raskeveo liiklus toimub läbi elutsooni ehk läbi alevi, millele paremad alternatiivid puuduvad. Siinjuures pöörame tähelepanu asjaolule, et teelõik Lavassaare-Vahenurme suunal ei ole teehoiukavas 2018-2022 sees.

Oma allkirjaga toetad Lavassaare kogukonda ja kohaliku elukeskkonna terviku säilimist. Samuti toetad mõtet, et vajalik on avalik arutelu seoses kaevandatud maa-alade korrastamise ja taas kasutusele võtmise praktikate ning visioonide osas.

Kogutud allkirjad anname üle Pärnu Linnavalitsusele, Keskkonnaametile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile.

------------

Eesti Vabariigis puudub täna hea tava ja praktika seoses kaevandatud alade korrastamise ja taastamisega, viisil, mis sobituks konkreetsesse keskkonda ja arvestaks kohaliku tasandi huve. 

Aktsiooni korraldaja

MTÜ Lavassaare Külaselts

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Harri: Ei Lavassaare kruusakarjääri uuringutele ja taasavamisele

Kommentaar lisatud: 10. mai 2019 kell 12:36

Ei soovi oma elukeskonnas kruusakarjääri uuringuid ega taasavamist.
Vasta!
Egle: Ei

Kommentaar lisatud: 13. mai 2019 kell 23:47

Olen vastu Lavasaare kruusakarjääri uuringutele ja taasavamisele
Vasta!
Gunnar:

Kommentaar lisatud: 21. mai 2019 kell 20:53

Olen vastu Lavasaare kruusakarjääri uuringutele ja taasavamisele
Vasta!