Linnamäe paisjärve säilimise kaitseks!

allkirjade kogumine on lõppenud

22.11.2018 00:00 kuni 19.12.2018 23:59

147 häält

29%

Palun toetage paisjärve säilimist, kultuuripärandi ja looduskeskkonna koostoimimist

Aktsiooni korraldaja

Linnamäe paisjärve MTÜ, kontakt: margus.teemant@gmail.com ja kalevtulits@hot.ee

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Erki: Jõed on loodud voolama
Õige ning muistne kultuuripärand on antud piirkonnas Linnamägi, koos (peale paisu avamist) all oleva kärestikulise ja kalarikka jõega. Paisjärv on väga kitsa ringkonna huvi ning ei arvesta kohalike elanikega soovidega. Osad inimesed, kes elavad vahetult paisu lähedal kannatavad täna ka normatiive ületava mürareostuse all. Millegipärast ei arvestata ka majandusliku negatiivse mõjuga kohalikule rannakalandusele, kes kaotab iga aasta saamatajäänud tulu all tänu lõhede paljunemisvõimaluste äralõikamisega paisu pooldajate poolt.

Oma olemuselt on pais nagu tromb veresoones, mis takistab normaalset tsirkulatsiooni. Paisjärv takistab loomulike looduslike koosluste eksisteerimist ning koostoimimist.

Jõelähtme vallas on täna vastuoluline olukord, kus valla territooriumil on NATURA2000 võrgustikku kuuluv kaitseala, kus peaks kudema suured kalad, kuid kalade nägemiseks tehakse kooliõpilastele väljasõite Keila-Joale.

Mis on siis olulisem, kas vallaelanike soov ja looduse harmooniline toimimine või kitsa ringkonna äriline huvi (mis on halvasti varjatud esteetika ja kultuuriväärtuste võltsi loori taha)?
Vasta!
Taavi: Linnamäe paisjärv tuleb säilitada
Kalade probleemi Linnamäe tammi taga lahendaks suurepäraselt kalatrepp. Aastal 2011. tegi Eesti Energia isegi kalatrepi eelprojekti. See sumbus hiljem bürokraatiasse. Kalatrepp tuleks lihtsalt valmis teha.

Linnamäe paisjärv on ca. 100 aastat vana. Selle ajaga on seal kujunenud uus toimiv ökosüsteem.
Vasta!
Liivia: Liivia: Lõhede populatsioon tuleb päästa. Valla eelarve tuleb päästa.
Petitsioonis on väidetud, et paisjärv on muinsuskaitse all. Tegelikult ta ei ole muinsuskaitse all. Paisjärve kaitseb ainult kitsas kildkond inimesi.Paisjärve likvideerimist ja jõe taastamist nõuavad ka EL direktiivid. Uuringud näitavad, et kalatrepp ei päästa lõhede populatsiooni hävimisest. Lõhed vajavad kudemiseks kärestikulist jõge. Paisjärv on selle 18 aasta jooksul enda alla matnud. Keskkonnamin. teatel on Jägala jões paisutamise tõttu lõhe ja meriforelli looduslikud asurkonnad sisuliselt hävinenud. Teadlased hindavad, et kui avada kogu Jägala jõe 4,6 kilomeetri pikkune elupaik, on jõe tegelik lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal ligi 12 600 noorkala aastas.
Ainuüksi Jägala jõgi võiks anda rohkem lõhet kui terve Eesti aastane kvoot kokku.

Käesoleval ajal on võimalik vallavalitsusel Natura 2000 alal ökoloogilise keskkonna taastamiseks küsida EL rahalist toetust (analoog Sindi, Jändja jt ). Kui vald seda võimalust ei kasuta, siis peab ta jõe ökoloogilise keskkonna taastamiseks raha eraldama valla eelarvest. See on Jõelähtme vallale väga suur rahaline koormus ja pärsib valla muude valdkondade arengut. Linnamäe paisjärve likvideerimise edasilükkamine on kahjulik kõigile.

Vasta!
Jüri: Jüri
Kui paisjärv säilib siis ei säili kultuuripärand ja looduskeskkond, fakt. Paisjärve allalaskmisega päästad rohkem kui kalad - päästad ka kultuuri, turismi, looduskeskkonna, valla eelarve ja kohalike närvid.
Vasta!
Fred: Fred
Olen vastu selle säilimisele.
Vasta!
Erik: Looduse arvelt Pool miljonit € puhaskasu AASTAS ärimeestele? EI!
Eesti hüdroenergia potentsiaal on meie lameda pinna tõttu nii madal, et ainus kelle huve see pais täidab, on omanikud kes lisaks müügihinnale riigilt taastuvenergia totatsiooni saavad
Kas te teate, kui palju saab omanikfirma lihtsalt selle eest, seal generaator töötab? Arvutame:
Taastuvenergia toetus on 5,37 s/kWh
Viimasel aastal kui jaam EE oma oli, tootis ta 5 MWh (5000000 kWh) elektrit.
Lihtne arvutus 5,37 * 5000000 = 268 500€ ehk üle veerand miljoni euro toetust. Ca teist samapalju saab elektri müügist (5-6 senti kWh).

Ehk kokku saab omanikfirma Wooluvabrik lihtsalt selle eest, et vesi voolab, ca 540 000 € aastas.

Eesti energia poolse enampakkumise hind oli ca 600 000 € millega Wooluvabrik jaama ostis. Loomulikult on nüüd vaja _vähemalt_ 2 aastat seda käigus hoida, esimese selleks et oma raha tagasi saada, edasi juba tiksub puhaskasum.

Arvate, et seal taga kuskilt otsast loodus- või miljööhoidu on? Nalja teete, money talks!
Vasta!
Erik: Kalatrepp Linnamäel ei tööta
sest:
a) selle mõistliku hinnaga ehitamiseks ei ole ruumi (ja Wooluvabrik ei taha ju sinna niikuinii mingit raha kulutada)
b) suur osa kudealast on paisjärve all kinni hetkel
c) isegi KUI saaks toimiva trepi, ja kalad saaks ülesvoolu jõelähtme jõkke kudele, kaotaks valdav enamus noorkalu vastavalt maailma teadusuuringutele oma elu siiski turbiinilabade vahel
Vasta!
Janek: Ärme uju vastuvoolu, laseme seda teha kaladel, kes on selleks loodud!
Pooldan kaladele rändetee avamist, et siiad, forellid ja lõhed saaksid paisjärve all olevad kudealad kasutusele võtta. Teeme Eestist taas mereriigi, kus ka kalur oleks täisväärtuslik ühiskonna ja majanduse osa.
Vasta!
Janek: Tradistiooniline rannakalandus on samuti säilitamist vääriv
Eestimaa randades on rannakalandusega tegeletud aastasadu, seda iga riigikorra ajal. Nüüd, vabas Eestis on sel aastasadu püsinud tegevusel oht hääbuda, hääletades Linnamäe paisu säilimise poolt annad maksahaagi rannakalanduse säilimisele ja tema jätkusuutlikkusele.

Antud teema kontekstis on palju räägitud energiajulgeoluekust. Toidujulgeolek on täiesti unustatud, kriisiaegadel toidab rahvast mets, põld ja meri. Kui laseme rannakalandusel hääbuda, kaotame osa oma toidulauast ja võimalikest toitjatest. -Kriise pole vaja kaugelt otsida, ilmselt mäletame kõik möödunud suve, kus vili suurelt osalt ikaldus ja põllumehed olid mures et on sunnitud osa karja hävitama. Kliimamuutustest tingituna on oht, et selliseid aastaid kordub tulevikus üha tihedamalt ja need võivad olla ka järjestikulised.
Vasta!
Janno: Pooldan jõe taastamist
Pooldan jõe taastamist
Vasta!
Veljo: KOHALIK
Lp. vastased
Esiteks parandus - kulla Liivia , paisjärv on eksisteerinud 100 a , mitte 18 aastat.
Esimest korda kuulsid seda juttu Jõelähtme inimesed detsembris 2013 a kui Keskkonnaministeeriumi
Kalavarude osakonna juhtaja Kaire Märtin oma kaaskonnaga tuli vallale nii öelda "appi", Jägala jõe
avamiseks,paisjärve likvideerimiseks.Hirmutati,et laskujaid 14000 ja kui te ei ole nõus siis tuleb sunniraha 32000 eurot
Kohe leidus ka kõlava nimega MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus,kelle kotis projekt Linnamäe paisu avamine kaladele. 20.01.2014 a esitas see sama MTÜ taotluse projekti KIK "kala rändetee avamine Linnamäe paisu juures", taotluse summa 2288508,00 eurot. Seekord võitis terve mõistus ja KIK jättis taotluse rahuldamata.
Ärme unusta et aastal 2002 taastas Eesti Energia Linnamäe HEJ-i ja tegi seda sadade annetajate toel.
Need nimed on jaama juures sildil tänase päevani üleval,minge vaadake. Kui keegi üritab väita et
paisjärve säilimise toetajad kaitsevad kitsa ringkonna ärihuvi siis see on ikka väga küüniline.
Ilmselt on õigus neil,kes on öelnud,et kui kunagi peks Brüsselist tulema raha paisjärvede taastamiseks siis samad tegelased leiaks uue MTÜ,kes raha saamise eesmärgil pasunat puhks .
Vasta!
Raido: Olen paisjärve säilitamise vastu
Tuleks avada rändetõke kaladele
Vasta!
Margus: Jägala linnamäge täiendab Linnamäe paisjärv
Linnamäe paisjärv täiendab positiivselt ka Jägala linnamäe arheoloogiamälestist ning on oluline puhkemajanduslikust seisukohast.
Linnamäe paisjärv on inimtegevuse tagajärjel tekkinud maastik, millel on huvitav ajalooline taust ja põhjendus. Sajand vana paisjärv ilmestab selgelt Linnamäe hüdroelektrijaama ja võimaldab sellel töötada. Kindlasti lisab see muinsuskaitseobjekti kultuuriväärtuse taset.
Tuginedes eelnevale ja Euroopa Maastikukonventsioonile, on sellise terviku säilimine oluline ja see on kultuuriväärtusliku tasemega unikaalne keskkond. Võimalik ümberkujundamine peab tuginema väga kaalutletud otsusele.
Antud juhul oleks parim lahendus jätkata elektrijaama tegevust ja paisjärve mitte puutuda vaid säilitada tulevastele põlvkondadele. Paisutuse likvideerimine avaldab ajaloo, kultuuri- ja arheoloogiaväärtustele pigem ebasoodsat mõju.
Vähem oluline ei ole ka tänane, väljakujunenud looduskooslus – kalad, linnud ja loomad. Linnamäe paisjärvel ja ümbruses elavad ja toituvad Põhja-Eesti seisukohast ainulaadsed nahkhiirte asurkonnad. Kõik 8 liiki on kaitsekategooria liigid. Neist olulisem - tiigilendlane on lisaks ka Euroopa Loodusdirektiivi21 II lisa liik ehk oma asurkonna piirimail eriti haruldane ning Linnamäe paisjärve veepeegel on tiigilendlase jaoks võtmetähtsusega. Eesti on liitunud EU nahkhiirte elupaikade kaitsekokkuleppega.
Siirdekalade kudealade kaitsmine on oluline teema, kui selline tegevus peaks toimuma kaasajal mõttestatult ja kaalutletult, et eesmärkide saavutamisel ei kahjustataks muud väärtuslikku!
Vasta!
Jüri: Jüri
Ettevaatust-Tähelepanu - allkirja andmine tähendab poolt olekut. Väga eksitav ning suunatud petitsioon. Ausa ja adekvaatse ülevaate tarvis võiks lugupeetud Härradel olla julgust, et panna ka vastuolijatele variant. Saaksite parema ülevaate ise ka, ausalt.
Vasta!
Tõnis: Kultuuripärandi kaitseks
Linnamäe paisjärv on tekkinud rohkem kui 3 inimpõlve tagasi Jägala jõe paisutamisel elektrijaama ehitamiseks. Linnamäe hüdroelektrijaam (HEJ) tunnistati 1924.aastal Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.
2016 a detsembris võttis kultuuriminister Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitse alla ja kinnitas, et kõige paremini säilib meie lastele-ja lastelastele töötav elektrijaam. Muinsuskaitse all on ka elektrijaama kõrval asuv muistne linnamägi. Muinsuskaitseseaduse § 5 keelab mälestise hävitamise või rikkumise ja paisust vee möödajuhtimine ilma paisu rikkumata on võimatu. Üleskutse mälestise rikkumiseks või hävitamiseks on kuriteole kihutamine ja ühe kuriteo toimepanemise viisina keelatud.
Jägala juga, Linnamäe paisjärv ja HEJ on olulised vaatamisväärsused nii kohalike kui külaliste jaoks, sinna juurde saab arendada erinevaid teenuseid ja tooteid.
Rahvusvahelise kaitse all olevad nahkhiired kasutavad Linnamäe paisjärve oma toidulauana ja lõhed elavad paisust mereni ning see on nii välja kujunenud viimase 100 aasta jooksul.
Väärtustame Eesti kultuuripärandit ja elusloodust tervikuna ning austame inimeste kodukanti. Ükski kalaliik ei ole sellest eraldivõetuna tähtsam.

Vasta!
Jan: Toetusest vaba
Linnamäe HEJ taastati aastal 2002. Kui nüüd veidi asjaga kurssi viia, siis taastuvenergia toetust antakse 12 aastat. Miks seda tehti? Eesmärk oligi tuua turule rohkem taastuvenergia ressurssi ning peale toetusperioodi oligi eeldatud, et edaspidi on selle energia hind ilma toetuseta. Seega kas Linnamäe HEJ saab tõesti taastuvenergia toetust? Arvutus 2002 + 12 = 2014 näitab, et toetus on lõppenud juba tänaseks 4 aastat tagasi.

Seega oleks äärmiselt narr võtta nüüd ja likvideerida Linnamäe HEJ, millele jaoks esmalt on antud signaal, et see tuleks taastada. Taastamine on ellu viidud ning kui täna see töö likvideeritakse, siis taastuvenergia eesmärkide täitmiseks tuleks ikkagi midagi uut rajada (tuulik, päikesepark vms) ja siis osaleb see uus üksus taas toetuse taotlemiselt.

No mitu korda tuleb ühte ja sama asja kinni maksta?
Vasta!
Aivar: Aivar:
110 aastat tagasi algatas seltskond rahamehi suurema raha lootuses Jägala jõele Linnamäe tammi rajamise. Tammi valmimisel tekkis paratamatult Linnamäe paisjärv. Algusest peale jagati (projekteeriti) lubadusi ehitada toimiv kalatrepp, aga lubaduseks on see jäänudki. Elektrit toodeti 20 aastat, 70 aastat seisis niisama (vahepealne võim ei pidanud majanduslikult otstarbekaks taastamist). Eurorahade toel toimetanud Eesti Energia üritas 10 aastat, aga müüs maha. Toimiva kalatrepi ehitus ja ülalpidamine liiga kulukas. Uus seltskond argumenteerib ja põhjendab "mitmekesiselt" v.a. alguset peale tingimuseks olnud kaladele toimiva ligipääsu rajamine kudealadele. LÕPETAME LOODUSE VÄGISTAMISE!
Vasta!
Timo: Säilimise poolt!
Igati õige säilitada.Toetan eestvedajaid sellel ettevõtmisel. Tore kui keegi rumalatele ja veel rumalamatele vastu hakkab.
Vasta!
Anne: Säilimise poolt!
Mulle meeldib nii ja olen säilimise poolt. Kes poolt ei ole võiksid mõtiskleda suure pildi üle. Kes garanteerib, et kõik läheb likvideerimisel nii nagu plaanitud? 100 uhket aastat on ta olnud las olla edasi.
Vasta!
Kalev: Linnamäe paisjärve säilimise Poolt
Kus olid lõhekaitsjad siis, kui 2002 elektrijaam, muide keskkonnaameti positiivse arvamuse ja keskkonnamõju uuringu toel, taastati ? Meenutame, et jaama taastamiseks kulutati miljoneid eurosid meie ühist, maksumaksjate raha, lisaks annetajad, kelle nimed on tänagi Linnamäel mälestustahvlil huvilistele näha. Veel 2003 kinnitas keskkonnaminister oma allkirjaga määruse seletuskirjas, et lõhejõgede nimekiri, kuhu segastel asjaoludel kanti ka Linnamäe paisjärve lõik, ei puuduta olemasolevaid töötavaid vesiehitisi. Ministeeriumi sammud, kus esmalt toetati miljoneid maksnud jaama taastamist, seejärel kinnitati vesiehituse säilitamist ja lõpuks, nähes võimalust saada miljoneid eurorahasid, et rahva raha eest loodud väärtused maha lõhkuda, on olnud vastuolulised ja segadust tekitavad.
Vasta!
Georg: Suurema eesmärgi nimel!
Olen aru saanud, et selle kaotamine aitaks märkimisväärselt tõsta lõheliste populatsiooni meie koduvetes ning tegelikult säiliksid Keskkonnaameti vastava kava järgi ka tammi ning elektrijaama rajatised vaatamisväärsustena (tammile tehakse jõesängi mõõdus ava). Kaob hooletusse jäetud paisjärv (prügised kaldad ning järvepõhi) ning üht-teist mõne järveäärse kinnistu väärtusest, sedapuhku suurema eesmärgi nimel.
Vasta!
Matti: RAHAL põhinev maailm ...
Kommentaar Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja ja keskkonnaminister Siim Kiisleri erinevatele seisukohtadele
(24.10.2018 ajalehest Postimees saadud kirjade põhjal)

Tere!
Tänavu 24. oktoobril küsis Postimehe ajakirjanik minult lühikest kommentaari Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja ja keskkonnaminister Siim Kiisleri erinevatele seisukohtadele? Need seisukohad on Postimees nüüdseks vist avaldanud.
Vastasin mitte kõige lühemalt oma teadmiste põhjal. See jutt on järgmine, minu poolt kirja pandud ja Postimehele saadetud 24.10.2018. Selle jutu lugemise eel on soovitatav end teemaga kurssi viia, sh lugeda eelnimetatud autorite seisukohti Postimehes vm.

Ilmselgelt on Jõelähtme vallavanemal ja kohalike valla elanikel soov säilitada olemas olev loodus nagu see on praeguseks kujunenud. Kui Linnamäe paisjärv tühjaks lasta, siis kannatavad paljud olendid, kes on kohanenud selles piirkonnas elama, sh ka inimene.
Inimese poolt kujundatud maastik on tänapäeval ka Eestis selline, kus pole võimalik taastada saja või mitmesaja aasta tagust olukorda. LENDORAV kui range kaitse all olev loomaliik on enam-vähem ära hävitatud, paljud muud loomaliigid on sattunud hävimisohtu.
Erinevate inimestega vesteldes võib saada väga erinevaid arvamusi siinse teema kohta. Paljud on seisukohal, et paisjärve tühjaks laskmine ei paranda kalade elu. Kui kalad on saanud Eestis elada viimased 100 aastat, siis miks peaks nüüd muutma maastikku, et nad jätkuvalt saaksid siin elada?
Kas on vaja suurendada kalade arvu Eestis? Milleks? Kui inimeste söögi jaoks, siis selleks on kalakasvatused.
Ministeeriumist tulevad kirjad sel teemal on selgelt ühesuunalised, seal on kokku lepitud (ja ka Riigikogu saalis välja öeldud), et Linnamäe paisjärv tuleb hävitada. Paraku kohalikud inimesed ja kodumaa looduse väärtustajad mujalgi ei soovi seda hävitada. Siin on selge vastuolu, mille ümber see looduskaitse-sõda käib. Alati on võimalik leida neid, kes soovivad loodusväärtusi säilitada kui ka teisi, kes soovivad neid hävitada. Need viimased on sageli kinni makstud. Kuuldavasti olevat paisjärve hävitamise puhul võimalik saada Euroopast suurt raha, ja selle nimel siis rabeletakse. Kui pärast paisjärve tühjaks laskmist mõne aja pärast antaks raha selle taastamiseks, siis kahtlemata leidub neid, kes sedagi raha soovivad. Jne, – niisugune ONGI rahal põhinev maailm! Looduskaitsest, samuti inimese kaitsest on siin asi ülimalt kaugel!
Sarnased teemad on Rail Baltic ja paljud muudki, millest väga sageli ei ole eesti inimestele ega ka loodusele tervikuna kasu. Siin tasuks märgata tervikpilti ning teada, et sajandite tagust olukorda tagasi tuua pole praegu võimalik mitte kusagil Euroopas. Kui seda püüet nimetatakse looduskaitseks, siis on see inimeste lollitamine. Ja selle varjus omale raha tasku toppimine.
Teadjaile on teada, et loomastiku kaitse (toona õhukesevõitu) teaduslik alus hävitati Eestis juba 1990-ndate algul. Niisuguse teabe valguses on ministri ja tema kolleegide jutt mingist teadmisel põhinevast tegevusest looduskaitses ebamoraalne, küüniline ja olemuselt kuritegelik.
Olen seisukohal, et Linnamäe paisjärv koos ümbritseva loodusega on omaette väärtus kogu Põhja-Eesti jaoks, mille sarnast teist ei leidu. On hea, et kohalikud elanikud on hakanud seda väärtust rohkem märkama ja on valmis selle kaitsmiseks ning tutvustamiseks olulisi samme astuma.

Teemakohased allikad

Masing, M. 1985. Faunistika päevaprobleeme. – Edasi, 08.8.
Masing, M. 1990. Eesti zooloogia – kas maailmatasemel? – Horisont, 4, 15–16.
https://www.google.es/search?q=Masing,+M.+1980.+Eesti+zooloogia,&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwj8-42L0Z_eAhWqDMAKHXifBjgQ_AUIDigB&biw=1517&bih=641#imgrc=iwssm5jb6dLXmM:
Masing, M. 1996. Loomastiku uurimise perspektiivid ja praegune „Eesti Asi“. – Rannikupäev, Haapsalu, 28.–29. juuni 1996. Teesid, 1 lk.
Masing, M. 1999. Taxonomy and status of wild mammals in Estonia, 1945–1994. Sicista, Tartu, 120 pp.
Masing, M. 2002. Pisiimetajate uurimisest Eestis. Pisiimetajate uurimise perspektiividest Eestis. – Sicista voldik nr 23. Sicista Arenduskeskus, Tartu, 6 lk. [mida teha, kuidas saada vajalikke tulemusi pisiimetajate uurimises ja kaitses?]
Masing, M. 2018. EW 100 ja nahkhiired. – Facebook, Matti Masing, 11.10.2018.
Valdmann, S. 2018. Maailmas ainulaadne eluvorm: nahkhiired. Jõelähtme valla leht, nr 254, august 2018.
http://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/18534457/08.2018+J%C3%B5el%C3%A4htme+vallaleht+august.pdf/8781dcea-3c83-4f3a-a6e1-d8968253bf70?version=1.0

24.10.2018

Matti Masing, PhD
(Eesti käsitiivalised: asurkondade kaasaegne seisund ja kaitse ökoloogilised alused, 1990)
Vasta!
Alo: RAHAL PÕHINEV PAISJÄRV
Ainus põhjus miks seda elutut ja surnud, prügistatud kallaste ja mudapõhjaga järve võiks õigustada, ongi see rahva harjumus,et see maastik olnud nende mälupildis põlvkonna, kaks. Kuid tegelikult on see paisutus suurema osa ajast,kui seal on asunud elektrijaama tamm,olnud ju maas. Seega keegi ei taasta mingit ülivana asja, 60 aastatel sai loodus veel omamoodi käituda ja kohaliku rannarahva räästaalused olid täis lõhesid. Nagu kevadisi särgi. Jõe taastamise poolt räägib looduslikust aspektist kõik, 100% kõik. Silmud, forellid, lõhed jm kalad, karbid, vähid, ka nahkhiired elaksid jõe naabruses õnnelikult. Looduslikku lõhet toodavad Eestis vaid mõned jõed ja see on üks suurimaid maavarasid kogu maailmas. Lisaks sellele on kaunis kärestikuline jõgi vähemalt sama ilus kui järv, kuid palju põnevam. Maailmas on kinnisvara selliste jõgede ääres väga hinnatud. Turism toimib, hoitakse puhtust ja korda. Kohalikud elanikud andsid nädalaga rohkem hääli vana olukorra taastamiseks, kui see petitsioon vast kokku saab. Ja see on kogukond! Täna on selle surnujärve aktiivsed kaitse aktiviste nii umbes tosina jagu punt. Aga rammu neil on, sest raha vajab tegemist. Nendega on asi lihtne. Elektritootjad. Kinnisvara arendajad. Kinnisvara omanikud. Ja siis Jõelähtme poliitikud kes saavad sealt hääli ja raha. Avalik huvi ja terve mõistus taastada seal ökoloogiline taskaal on kordades suurem. LOODUSE RAHA NIMEL VÄGISTAMINE TULEB LÕPETADA JA SOOME LAHTE SUUBUV NR2 LÕHEJÕGI EESTIS TULEB TAASTADA!
Vasta!
Timo: Loodsue kaitseks paisjärve vastu
Olen vabalt voolava jõe poolt, kus seal varem looduslikult elanud liigid saaksid uuesti ligipääsu oma elupaikadele. Seega annan petitsioonile vastuhääle.
Vasta!
Markus: Aga lapsed?
Lugedes Härra Masing-u kirjutist, siis selgub, et härra kes võiks loodusest nii mõndagi teada - soovitab meie lastel pestitsiididest ja antibiootikumidest läbi imbunud kalu süüa. Kui Teie laps kunagi küsib, et tahaks kalale minna, siis te peate vastama, et kala saab poest. Kui sellise suhtumisega inimesed meil on siis pole kaugel ka aeg mil Seenele minemine tähendab Nõmme turult šampinjonide ostmist! Kui konkreetsest paisjärvest rääkida, siis mina küll ei julge last viia sinna äärde jalutama enam...viimane kord leidsime surnud kassipojad kaldalt. Keila Joal käisime jalutamas, väga kena koht ning mis peamine, puhas ja jõgi on tegelikult lummav- kui võrrelda seisuveega. Lisaks ma kuulsin sellist asja, et kui jõgi lahti tehakse, kaovad kalamehed sealt ära. Jõgi pidi kaitse alla minema nagu Keila ja mõned teised, et aasta ringi keelatud seal püük. See tähendab ju seda, et pole risustajaid ja pole eramaadel ülbeid tallajaid enam, mulle SOBIB!
Vasta!
Merle: Tule taevas appi!
Kus kohast Masing võtab seda, et looduskaitsjad saavad mingit raha? Mismõttes soovivad nad loodust hävitada, kuidas te suudate sellist jama toota? Pigem paistab, et Masing koos mõne kohaliku asjapulgaga on ära ostetud, rääkimata valla-peadest. Nii labaselt annab hirmu külvata, häbi võiks teil olla! Vaadates seda tralli, ei ole kaugel kui Masing leiab kusagilt puuõõnsusest Lendorava "kakat" ja hakkab varsti uut hirmu külvama. Veelkord, häbi võiks teil olla, asju aetakse konstruktiivselt mitte labaselt lahmides! Olen kohalik.
Vasta!
Erik: Loodusliku looduse poolt! Vallainimestele tööd ja raha!
Härra Masing ja ülejäänud paisjärve pooldajad üritavad jätta muljet, justkui oleks tegemist nahkhiir vs lõhe vaidlusega - ent "unustavad" peenelt ära, et Jägala (ja Jõelähtme) jões sooviksid kudeda ka:

* Siig
* Harjus (looduskaitsealune liik)
* Tint
* Haug
* Teib
* Turb
* Lepamaim
Postita
Kustuta

* Rünt
* Viidikas
* Tippviidikas
* Vimb
* Trulling
* Hink
* Luts
* Võldas (kaitsealune liik)
* Jõesilm

Ehk siis kogu piirkonna liigirikkus paraneks OLULISELT (paisjärv on uuringute kohaselt väga kalavaene, peamiselt pisike latikas, särg ja kiisk). Samuti paraneks rannikumere kalastiku seis ja rannakalurite sissetulek. Kohalikel avaneks peale kalastiku taastumist võimalus teenida raha loodus- ja kalaturismiga. See lisaks lisaks ohtratele arheoloogia- jms mälestistele väga olulise tõmbenumbri vallale turistide meelitamiseks.

Lisaks on (subjektiivsel arvamusel) kaunis sängis kiirelt mäslev jõgi (veeseaduse kohaselt muide on kohustuslik paisjärve alla laskmisel kaldad tasandada, kindlustada ja haljastada, ehk siis FB jõelähtme teataja lehel venelanna kartus tekkivast "soost" on alusetu) märgatavalt ilusam kui prügiste kallastega seisev mudase põhjaga järv kaldal istuvate "viinaninadega"
Vasta!
Lembit: Pooldan paisu avamist
Eesti hüdroenergia võimalused on sama suured nagu tehti elektrit auru jõul 100 aastat tagasi. Siis oli see innovatsioon. Täna on innovatsioon päikesepaneelid ja tuul. Paras oleks seal muuseum avada. Alla lastud jõgi voolab aga nii. Youtube link: https://www.youtube.com/watch?v=M50cbIgflfI&t=262s
Vasta!
Tõnis: Seadust tuleb austada
Kahjuks on kõik Linnamäe paisu vastased eksiteel kui unistavad paisu sisse aukude tegemisest. Muinsuskaitseseadus ei anna absoluutselt mingit võimalust mälestise rikkumiseks, veel vähem hävitamiseks. Muinsuskaitseamet on seda Keskkonnaametile selgesõnaliselt kirjutanud. Paisu rikkuda ega hävitada ei tohi, sest tegemist on kultuuriväärtusega.

Erinevalt muinsuskaitseseadusest aga veeseadus lubab minna kompromissile ehk siis leevendada lõheliste elupaiga taastamise nõudeid või loobuda neist hoopis. Nii tulebki teha, Jägala jõel tuleb loobuda lõheliste elupaiga taastamisest Linnamäe tammist ülesvoolu ja ongi korras. Seadus lubab seda teha.

Palun lõpetame üleskutsed seaduse rikkumiseks (paisu rikkumiseks, sinna aukude tegemiseks) ja austame seadust!
Vasta!
Erik: Tõnu, olete eksiarvamusel
Nagu allpool välja toodud, ei loe see, et _muinsuskaitseseaduses_ pole kirjas, midagi, eestis on seaduste kompleks, kus tuleb arvestada mitmeid erinevaid seaduseid. Arvata, et kui näitleja pehmeks räägiti ja ta kiirustades linnamäe mälestiseks kuulutas siis see on jääv nüüd ja edaspidi, on pisut rumal. Selge, et sellega väljendati kultuuriministeeriumi tahet säilitada mälestis, ent see polegi kellelegi jalgu jäänud ja seda täielikult lõhkuma hakata oleks ülim lollus. Küll aga on samamoodi lollus ühe betoonmüraka taha pugedes (peamiselt) kitsa ringkonna ärihuve kaitstes loodust jätkuvalt edasi vägistada.

Muinsuskaitseseadus:
§ 1 (2) Käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlus toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

Haldusmenetluse seadus:
§ 4. Kaalutlusõigus
(1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.

(2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Vasta!
Martti: Säilitamise poolt
Pooldan säilitamist
Vasta!
Veljo: Rahal põhinev .......
Kui siin mõni väidab,et kõik käib ainult raha pärast siis vaatame täpsemalt,kessiis on raha saanud ja kellelt ?
Muinsuskaitse nõukogu tegi ettepaneku Linnamäe pais võtta kaitse alla.Siin saab olla vaid üks järeldus-raha eest ehk kinni makstud .
Nõukokku kuuluvad :Lilian Hansar(Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise dotsent ),Jaak Huimerind(Eesti Aritektide Liidu aseesimees), Sven Saar(Riigi KinnisvaraAS esindaja ),Tiit Oidjärv( Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhtaja ), Toomas Tamla( arheoloogia ekspert),Viljar Vissel (kunstimälestiste ekspert),Priidu Pärna(õigusvaldkonna ekspert),Riina Alatalu(ICOMOS Eesti esimees),Anton Pärn(Muuseuminõukogu esimees),Maris Mändel
( Eesti Kunstiakadeemia teadur),Hanno Zingel( Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik),Peep Pillak( Muinsuskaitse Seltsi esimees).
Kultuuriminister Indrek Saar võttis Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut kuulda ja tunnistas paisu ehitusmälestiseks. Loomulikult raha eest,kuidas siis muidu .
Eesti riik ehk EE on kindlasti kõigile neile ja Jõelähtme poliitikutele alates 2013 kuini 2017 maksnud , et nad Linnamäe paisjärve kaitseksid ja ka veel hääled taganud .
Vasta!
Markus: @Veljo
Kitsas maailmavaade teil vist. Vaadake parem JõelähtmeVV toimetusi ja arendusi, kus tegelikutl rahad liiguvad ja mis taustal tegelikult toimub. Vallavalitsus tahab pargi hävitada, et saaks kortermajad asemele...ma ei ütle konkreetselt, et seal miski susserdamine aga no andke andeks - progressiga kaasa minek on üks asi, et inmestel vaja kusagi elada ja seal head krundid aga siis teisalt jääda jalgu progressile, et linnamäe HEJ on tuleviku roheeneriga, vallavalitsuse huvid jooksevad omavahel peadpidi kokku. Õnnetu vallvalitsus, kus ei valitse üksmeel ning pidev jama. Kokkuvõtvalt võib ju öelda, et see vallavalitsus ei räägi oma kohalike eest vaid toimetab enda huvides ja kui mõni kohalik vastu hakkab, püüa pärast vaid saada mingit kooskõlastust vallast - see on kohalike üks suurim hirm.
Vasta!
Tõnis: Erkile
Eksite. Seaduse lugemisest on siis abi kui on omandatud elementaarsed oskused seaduse mõistmiseks. Muinsuskaitseseaduse § 4 ütleb, et mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud.
Seadusandja ei ole andnud mingit kaalutlusruumi Muinsuskaitseseaduse § 4 järgimiseks.
Küll on aga Veeseadusse paar aastat tagasi lisatud kaalutlusõigus Keskkonnaametile. Ehk siis KeA-l on õigus kaaluda lõhejoe taastamise eesmärgi leevendamist või lausa sellest loobumist.
Kui seda normi ei olnud siis juhtis õiguskantsler tähelepanu vastuolule, et kui Muinsuskaitseseadus keelab lõhkuda ja Veeseadus käseb lõhkuda siis ju mõlemat seadust korraga täita ei saagi. Riigikogu tegi selle peale otsuse ja muutis Veeseadust.
Järelikult Muinsuskaitseseaduses jätkuvalt ei ole võimalust kaaluda, et natuke ju lõhkuda võib. Ei või.
Vasta!
Janek: Rikkumine ja Hävitamine
Sama seaduse § 24 ei välista objektile täienduste tegemist. Avade tegemise kavlifikatsioon: kas ta on rikkumine ja hävitamine, või lihtsalt ehitus ja täiendamine, on iseküsimus mille üle ilmselt saab ka vaielda.
Vasta!
Märt: Erik: Looduse arvelt Pool miljonit € puhaskasu AASTAS ärimeestele? EI!
Kui ei tea, siis ära räägi. Taastuvenergia tasu saamise periood Eestis on 12 aastat - Linnamäel sai see periood läbi 4 aastat tagasi (allikas Vikipeedia ja Riigi Teataja). Kui keegi ostab elektrit hinnaga 0,05-0,06 €/kWh, siis on ta tüssu saanud ja peaks mõtlema elektrimüüja vahetamisele. No ja selge on see, et kui keegi selle hinnaga püsivalt ei osta, siis ei saa keegi selle hinnaga ka müüa...
Vasta!
Talumees: Poolt
Kohalik peab otsustama, mitte mingid linnavurledest kalaturistid või lõhepaugutajatest vabatahtlikud. See mida kohalik kogukond + tammi omanik otsustavad, nii tulebki teha..
Vasta!
Janek: Ajaloost
Üsna palju on olnud antud teemas juttu sellest, et mida see paar km ikka annab. "ajalooürikud" räägivad, et omal ajal oli Jägala kalarikkuselt Põhja-Eestis Narva jõe järel vaat, 2-l kohal ja terve riigi peal 3-s.
1934:
"löhesaak tõusis 1928. aasta 57.500 kilolt 141.000 kiloni 1933. aastal. Selle juures peab arwesse võtma, et kaks parema: lõhejõge Jägala jõgi tselluloosi wabriku roiskwete ning tammi tagajärjel ja Purtse jõgi põlewkiwitööstuse roiskwete tõttu kalade kaswatamiseks kõlbmatuks on muutunud."

Hetkel püütakse ca 10x vähem

Või siis 1933:
"Narva jõgi, suurem Kodumaa jõgedest, on ka ainus, Kust igal aastal suurel armul LõheKala püütakse. /--/Möödunud aastal saadeti wälismaale üldse 30.000 kilogrammi lõheKala, kõik peaasjalikult Narwa jõest püütud. Teistes suuremates kodumaa jõgedes, kus lõhe kudemas Käib, on lõhekala viimasel ajal peaaegu kadunud, nii Pärnu jões ja ka Jägala jões."

Ehk ajalooliselt on see väike lõik olnud piisav, et olla jõena esikolmiku hulgas oma juveniilsete liikide rikkuse poolest. Kehra vabriku mõju: oma suurimad havid võtsin ise allpool vabrikut juba 15-20 aastat tagasi, kui tehase puhastusseadmed ja ka keskkonnanõuded/teadlikkus veel miski muu oli.
Vasta!
Tõnis: Aitäh ajaloolane!
Aitäh ajaloolane, et tõid välja vana uudise. Paneme selle nüüd konteksti. Linnamäe HEJ-i hakati ehitama 1922 ja valmis sai ta 1924. Ehk siis ütleb uudis, et hoolimata toimivast Linnamäe HEJ-ist kasvas lõhesaak pea kolmekordseks.
Tore uudis, aga õnneks või kahjuks ei näita seoses Jägala jõega küll mitte halligi. Kui siis ainult seda, et lõhede väljapüük kasvas 57 500-lt kilolt 141 000 kiloni aastatel 1928-1933, kusjuures Linnamäe HEJ hakkas tööle 1924.
Aga ei ole mõtet kirjutada ainult kaladest, see on liiga kitsas grupihuvi. Kirjutame ikka kultuuripärandist, see on Eesti rahva huvi, et siin maal säiliks meie kultuur, et me seda kaitseks ja arendaks ning järgmistele põlvedele edasi annaks.
Kala võime me poest ka osta...
Vasta!
Janek:
Tegelikult näitab ikka, 1922-1924 löödi teekond kinni, kalad, kes enne 1924 seal olid sündinud käisid tammi taga umbes 33-nda kuni 34-nda aastani, võimalik et isegi pisut kauem. Kala, kes jääb tõkke taha on kordades lihtsam püüda, seda nii meres, kui jõgedes ja saakide suurenemine on loogiline. Samasse ajajärku jäi Purtse mürgitamine, ka Nõmmeveski tammi töölevõtmine Valgejõel, ehk kalade kudemisvõimalused halvenesid järsult ja üle terve põhjaranniku.

Peamine osa sellest lõigust jäi sul märkamata, seal, kus on mainitud Narva rekordilised saagid on ka välja toodud, et varasemalt peeti Narva ja Pärnu järel Jägalat parimaks lõhejõeks, ehk potentsiaali on seal enam kui küll. Ja saagid olid tol ajal 5-15x suuremad, kui tänasel päeval, ka siis kui elektrijaam alles oli valmis saanud püüdsid kalurid merest veel 5x enam kalu, kui käesoleval sajandil aastas püütakse.

Kultuurist tuleks tõesti rohkem rääkida, rannakalandust on praktiseeritud põhjarannikul üle 300 aasta ja rannakalanduse kui pärandkultuuri jätkusuutliku säilitamise peamine piiraja/oht on kalade nigelad kudemisvõimalused. Küsimus pole vaid kultuuri säilitamises, miks mitte ka toidujulgeolekus.
Vasta!
Janek: Poekala
Kala võib poest osta küll, ostan isegi vahel, kuigi kulinaarsed omadused loodusliku kalaga võrreldes on olematud ja vahel tekib tõsiseid küsimus, kui enda äsja merest püütud kala säilib ca 3x vähem, kui poest ostetud kala, põnel oleks teada mis seal on, aga las ta olla... Eks sel on omad plussid ja miinused.
Tegelikult on vaja kalureid ka selleks, et kasvanduse kala poodi saaks, väga suur osa kasvanduse kala toidust tuleb jätkuvalt merest ja seda püüavad samuti kalurid, seda seniks, kuni on võimalik ka pisut hinnalisemat ja otse inimtoiduks kasutatavat meresaadusi nõudmas käia.
Kasvandus pole maailma päästja, tänaseks püütakse meredest kasvanduste toitmiseks pea samapalju kalu, kui püütakse inimtoiduks, perspektiiv pole hea, kuskil on lagi ees ja viimased aastad näitavad, et arenenud riikides on hakatud selle valkonna keskkonnamõju eraldi maksustama (näiteks Norra seadis kasvatajatele täiendavad keskkonnamaksud hiljuti).

Päris aus olla siis see väide, et kala saab poest, on üks jaburamaid, mida üldse paisjärve säilitamise kaitseks on välja öeldud. Täitsa üllatav, et seda väidet kasutavad isegi poliitikud... Seeni ja marju saab ka poest, isegi vegeliha saab juba.
Vasta!
Tõnis: Kultuurne
Olen kultuuripärandi säilitamise poolt ja järve säilitamise poolt.
Vasta!
Jaan: Jaan
Olen Linnamäe paisjärve säilimise poolt.
Vasta!
Rannakalur: Paisjärv maha.
Kes peab 100 aasta jooksul loodusele tekitatud kahju korvama ? Rannakaluritele tuleb kahju hüvitata.
Vasta!