Peatame Muraste looduskaitsealale lifti rajamise

Vabariigi Valitsus

Keskkonnaministeerium

Harku Vallavalitsus

Koopia: Rahandusministeerium

14.05.2021

Avalik pöördumine Harku Vallavalitsusele, Keskkonnaministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seoses planeeritava lifti ehitusega Murastesse, Kolmiku tänava lõppu Meriküla tee 2 kinnistule.

Pöördume Harku Vallavalitsuse, Keskkonnaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse poole palvega peatada meie koduküla, Muraste, rahu ja turvalisust hävitav, keskkonda häiriv ning kehtivate planeeringutega vastuolus olev plaan rajada Muraste looduskaitseala Natura 2000 alal asuvale Meriküla tee 2 kinnistule keset aktiivset rohekoridori turismivoo teenindamiseks vaateplatvormiga liftihoone. 

Hetkel asub Meriküla tee 2 kinnistul tehnorajatis, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks (pilt nr 1) ja mille maapinnale toetuva osa moodustavad üksnes kaks ehitusplokki (pilt nr 2). Trepp on projekteeritud trepi tüvest alla viidud kanalisatsioonitorustiku teenindamiseks. Tehnorajatise ehitusluba on väljastatud pärast selle püstitamist ning kasutusluba ei ole väljastatud. Vaatamata eelmainitule on trepp olnud avatud kasutamiseks nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Kuna tegemist ei ole olnud avalikuks kasutamiseks mõeldud trepiga, on rajatise külastatavus püsinud Kolmiku tn elanike taluvuspiiri lähedane. Tehnorajatiseni viivatel külavaheteedel kihutatakse, toimunud on mitmeid liiklusõnnetusi, sh lastega. Tehnorajatise ümbruses reostatakse loodust, jättes sinna prügi ning kõrvalolevaid krunte kasutatakse tualetina. Samuti rikutakse elanike rahu valju muusika ja lärmamisega. 

Meriküla tee 2 kinnistule (mis asub Natura 2000 looduskaitsealal) soovitakse püstitada uut, avalikuks kasutamiseks mõeldud valgustusega ehitist vaateplatvormi, trepi ja liftiga, millel on köetav eesruum. Harku Vallavalitsuse poolt arhitektile antud lähteülesandeks oli projekteerida lift turistide teenindamiseks (pilt nr 3). Planeeritaval vaateplatvormiga liftihoonel on kokku 4 korrust, millest kõige ülemisele korrusele on planeeritud rajada 80 m2 suurune vaateplatvorm turistidele merevaate nautimiseks ning samuti vaateplatvormina kasutataval kolmel alumisel korrusel on pinda 54 m2. Planeeritava ehitise maapinnale toetuva osa suurus on 54 m2, ehitusalune pind on 160,1 m2. 

Tuginedes eelnevale kogemusele tehnorajatise külastatavuse osas, on ette näha vaateplatvormiga liftihoone rajamise tulemusena Kolmiku ja Kolmikkaare tänava elanikele ja loodusele tekkivate häiringute hüppelist ja ulatuslikku kasvu, sest uus planeeritav lahendus on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja projekteeritud vastavalt Harku Vallavalitsuse poolt antud lähteülesandele turistide teenindamiseks, seega atraktiivse ehitisena. Harku Vallavalitsusel ei ole turistidele avalikuks kasutamiseks projekteeritud vaateplatvormiga liftihoone suurust ja vajalikkust tõendavat analüüsi, selle rajamisest loodusele ja elukeskkonnale tekkivate mõjude analüüsi ega häiringute maandamise tegevuskava. Samuti puuduvad planeeringud, mis lubaks kirjeldatud ehitise rajamist. 

Piirkonnale kehtiv detailplaneering näeb piirkonnas ette vaid kohalike elanike liikumise klindiservani (pilt nr 4). Avalikuks kasutuseks mõeldud ehitise juurdepääsuteedena ei ole piirkonna siseteed kavandatud, seepärast on ka tee laius minimaalne, 4 m. Eraomanikud on kinnistud kujundanud teadmisega, et kinnistuni viiv tee on vaid kohalikke elanikke teenindav, seega ei ole arvestatud suure liikluse ja avaliku ehitise teenindamise võimalikkusega oma kinnistut planeerides (piirdeaiast loobumine, maja asend kinnistul, avatud terrasside asend jms). 

Häiringutest kõige enam saavad puudutatud Kolmiku ja Kolmikkaare tänava inimesed, sest turiste teenindava lifti ligipääs on planeeritud mööda Kolmiku ja Kolmikkaare tänavat. Kolmiku ja Kolmikkaare tänava ääres asub 70 pere kodu. Kui arvestada igasse perre keskmiselt 3 inimest, elab üksnes Kolmiku ja Kolmikkaare tänava ääres 210 inimest, kui arvestada igasse perre 4 inimest, elab Kolmiku ja Kolmikkaare tänava ääres 280 inimest.

Kehtiv Muraste looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määrusega 220, võimaldab Keskkonnaametil lubada uute ehitiste püstitamist üksnes kaitseala tarbeks. Suur ja mastaapne valgustuse ja vaateplatvormiga liftihoone, mis erineb oluliselt olemasolevast, olles sellest kordades suurem ja funktsionaalselt erinev, ei ole ehitis kaitseala tarbeks. 

Kahjuks kohalike elanike vastuväidetest hoolimata on Keskkonnaamet koostanud Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse väljatöötamiskavatsuse, eesmärgiga muuta kaitse-eeskirja selliselt, et võimaldada Harku Vallavalitsuse soovitud turiste teenindava vaateplatvormiga lifti püstitamine aktiivsesse rohekoridori Natura 2000 alale. 

Ühtlasi on Keskkonnaamet kehtiva kaitse-eeskirjaga vastuolus olevalt andnud juba Harku Vallavalitsusele tingimusliku kooskõlastuse vaateplatvormiga liftihoone ehitusloa taotlusele ning kooskõlastanud keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmise otsuse (viited kirjadele nr 6 ja nr 7). Keskkonnaamet on loonud looduskaitsealade väärtust devalveeriva pretsedendi kaitse-eeskirjaga keelatud tegevuse lubamiseks, luues õigustatud ootuse tulevikus ka teistel looduskaitsealadel ilma mõjude hindamiseta kaitse-eeskirjaga vastuolus olevate tegevuste jaoks loa saamiseks.

Lisaks on Keskkonnaameti algatatud Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse väljatöötamiskavatsuses tehtud olulise kaaluga vale mõjuhinnang, et turistide teenindamiseks projekteeritud vaateplatvormiga liftihoone rajamisel Kolmiku tänava lõppu Meriküla tee 2 kinnistule Muraste looduskaitseala Natura 2000 alale ei ole negatiivset mõju elukeskkonnale. Väljatöötamiskavatsuses on kirjas: „Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, elukeskkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.“ 

Valele mõjuhinnangule on elanikud juhtinud korduvalt tähelepanu, kuid seda ei ole arvestatud ja hinnangut ei ole muudetud.

Elurajooni lõpus asuvasse tupikusse turistide teenindamiseks objekti rajamisel on ulatuslik negatiivne mõju elukeskkonnale. Elukeskkonna mõjust omakorda tuleneb mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule ning kohalikule turvalisusele. Turistide teenindamiseks projekteeritud hoone rajamisega kaasneb hulgaliselt lisareostust ning koormust eelkõige vahetus läheduses paiknevale eraomandile, millega ei ole eraomanikud saanud eelnevalt arvestada. Järgnevalt nimetame mõned arvesse võtmata elukeskkonnale kaasnevad mõjud:

• suureneb autode, mootorrataste ning turismibusside liiklus kitsal, 4 m laiusel, selleks mitte projekteeritud Kolmiku ja Kolmikkaare tänaval;

• väheneb liiklusturvalisus ning suureneb müra- ja õhureostus tulenevalt oluliselt suurenevast liiklusvoost elurajooni siseteedel;

• suureneb prügireostus elurajoonis turismi edendamise tagajärjel;

• elurajooni sees tekib turistide ja teiste külastajate parkimisprobleem, kuna planeeritud ei ole vastavat taristut, mille tagajärjel hakatakse rikkuma elurajooni siseseid haljasalasid;

• kahaneb elurajooni turvalisus tulenevalt määramata ja piiramata hulga võõraste liikumisest elurajooni siseteedel piiramata ajal;

• langeb kinnisvara väärtus ja likviidsus tulenevalt eelnimetatud häiringute suurenemisest;

• suureneb pangalaenuga kodu soetanud elanike majandusliku toimetuleku risk laenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtuse ja likviidsuse languse tõttu. 

Järgnevalt nimetame mõned looduskeskkonnale kaasnevad mõjud:

• külastajate parkimisprobleem - kuna planeeritud ei ole vastavat taristut, hakatakse parkima looduskaitsealal rikkudes kaitsealust taimestikku;

• looduskaitsealal puuduvad selleks ettenähtud vaba aja veetmise ja lõkketegemise kohad, mille tõttu suureneb tallamiskoormus; 

• looduskaitsealal suureneb isetekkelistest lõkkekohtadest tekkiv tulekahjuoht;

• tulenevalt atraktiivsest turiste meelitava rajatise püstitamisest otse looduskaitsealale rohekoridori keskele, suureneb piirkonna külastatavus, mille tagajärjel suureneb inimtegevuse mõju, mis häirib rohekoridori;

• prügistamise, müra tekitamise, reostamise suurenev mõju seoses hulgaliselt suureneva kontrollimatu inimtegevusega looduskaitsealal (puudub ettenähtud külastusaeg, puuduvad selleks ettenähtud rajad, prügikastid ja tualetid)

Elanikele, kes on oma kodu rajanud looduskaitseala kõrvale rahu, vaikuse ning loodusläheduse tõttu, lähtudes detailplaneeringus kajastatud infost, et piirkonnas liiguvad kohalikud elanikud ja tupiku lõpus asub tehnorajatis, jääb arusaamatuks vajadus rajada rahulikku elurajooni tupiku lõppu turistide teenindamiseks projekteeritud ehitis. Harku valda läbib Põhja-Eesti klint, seega on klindiastangu näol Harku valla erinevates mereäärsetes piirkondades inimeste liikumine klindi erinevate tasapindade vahel piiratud. Inimeste liikumise tagamiseks on Harku vallas läbivalt rajatud lihtsad loodusesse sobituvad trepid. On arusaamatu, miks ainult Kolmiku tee lõppu Meriküla tee 2 kinnistule väljakujunenud elukeskkonda ja looduskaitsealale on vajalik rajada väljakujunenud infrastruktuurist oluliselt erinev turistide teenindamiseks projekteeritud Eestis ja Euroopas ainulaadne liftiga vaatetorn. Harku vallas on kauni merevaate nautimine turistidele tagatud Türisalu ja Tabasalu pangal.

Planeeritava lifti perspektiivset kasutusmahtu hinnates puudub ka klindipealses elurajoonis taristuline võimalus lahendada sobivas mahus külastajate parkimine. Samuti puudub sobiv parkimisala klindi all looduskaitsealal. Käsitlemata ja analüüsimata on ka mõju rohevõrgustikule ning Natura 2000 looduskaitsealale arvestades perspektiivset lifti kasutusmahtu.

Oleme seisukohal, et looduskaitsealale kehtivat kaitse-eeskirja ei tohi muutmiseks avada kergekäeliselt, et lihtsalt tulla vastu kohaliku omavalitsuse planeeringutega vastuolus olevate ja läbi analüüsimata soovide realiseerimisele looduskaitseala ja elanike arvelt. 

Muraste Külaselts viis elanike seas läbi küsitluse, et välja selgitada, millist allapääsu lahendust elanikud eelistaksid. Küsitlusele vastas 275 inimest ja kõige enam sooviti Kolmiku tänava lõpus allapääsuna näha treppi ilma vaateplatvormita.

Tulenevalt eeltoodust ja seetõttu, et:

• analüüsimata on vaateplatvormiga liftihoone reaalne vajadus projekteeritud ulatuses;

• analüüsimata on vaateplatvormiga liftihoone korrashoiuks, hooldamiseks ja heakorra tagamiseks vajaminevate meetmete ja nende ellurakendamiseks kuluvate vahendite maht;

• analüüsimata on alternatiivsed vähemkoormavad lahendused (rekonstrueerimine, lihtne trepp, teised asukohad);

• analüüsimata on mõju elukeskkonnale;

• analüüsimata on mõju looduskaitse Natura 2000 alale;

• analüüsimata on mõju rohekoridorile;

• korraldamata on õiguspärane planeerimine,

palume Keskkonnaministeeriumil jätta algatamata ja Vabariigi Valitsusel jätta kinnitamata Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine ning

Harku Vallavalitsusel kavandada klindivahelise liikumisvõimaluse kiireimaks taastamiseks endise tehnorajatise rekonstrueerimine turistidele mittesuunatud minimalistlikuks ja loodusesse sobituvaks trepiks (kaldteega) nagu mujal Harku vallas ja terves Eestis.

Allakirjutanud (vastavalt lisale)

Illustreeriv materjal allpool

1. Pilt olemasolevast tehnorajatisest

2. Pildid olemasoleva tehnorajatise vundamendina kasutuses olevatest plokkidest

3. Pilt Harku Vallavalitsuse poolt arhitektidele antud lähteülesandest

4. Pilt kehtivast Kolmiku detailplaneeringu seletuskirjast

5. Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumile saadetud Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse väljatöötamiskavatsuse ebaõige mõjuhinnang

Link dokumendile: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=50c78ce4-a941-4341-866c-cb333f85c732

6. Keskkonnaameti tingimuslik kooskõlastus uue lifti ehitusloa taotlusele

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8dc3bc9b-72bd-44b7-9dbc-e4f9bb1306fd

7. Keskkonnaameti nõusolek keskkonnamõjude hindamisest loobumise kohta

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=93a49239-9d95-447d-b42f-62b02b6fce69