Lõpetage eestkostjate alandamine!

EV Presidendile

EV Peaministrile

EV Justiitsministrile

EV Sotsiaalministrile

EV Riigikohtu esimehele

EV Riigikogu liikmetele

EV Riigikogu sotsiaalkomisjonile

EV Õiguskantslerile

27. 02. 2012.a.

Pöördumine eestkostjate järelevalve uue korra asjus

2010. aasta juulist jõustunud perekonnaseaduse uus redaktsioon kehtestas uue korra eestkostjate järelvalves ja aruandluses. Oma täisealiste vaimupuuete ja psüühikahäirete tõttu teovõimetute laste vanemate ja eestkostjatena leiame, et see uus kord ei arvesta Eesti olusid, on täis küsitavusi ja vastuolusid.

Uue korra ellurakendamine on toimunud rutakalt ja vajaliku ettevalmistuseta. Eestkostjaid ei ole uuest korrast teavitatud, mistõttu nad saavad sellest valdavalt teada alles siis, kui leiavad postkastist kohtu kirja tulla aru andma. Eestkostjaid ei ole varustatud üksikasjaliku juhendiga uue aruandluse korra kohta. Kohtutel puuduvad ühtsed juhtnöörid eestkostet puudutavate seadusesätete tõlgendamiseks, mistõttu esineb eestkoste järelvalve osas väga erinevaid ja segadust tekitavaid tõlgendusi.

Kõik see on kaasa toonud suuri arusaamatusi ning asjatuid pingeid ja stressi eestkostjatele, mis ei saa olla kuidagi kooskõlas uue seaduse eesmärgiga kaitsta paremini abitute teovõimetute puuetega inimeste huve. Kui meie oma laste vanematena, sh eestkostjatena  kaotame asjatute pingete tõttu oma tervise, kahjustab see kõige otsemas tähenduses ka meie eestkostetavate huve.

Eelnevast lähtuvalt pöördume Teie poole järgmiste ettepanekutega.

·        Lisada seaduse par 193. (Kohtu järelevalve) rakendusmäärus, mis varustaks kohtud ühtsete juhtnööridega eestkostet puudutavate seadusesätete tõlgendamiseks, sealhulgas eristaks järelevalve rangust vastavalt sellele, kes on eestkostja.

Lapsevanematest, eestkostetavaga ühtse perekonnana elavate eestkostjate järelevalve võiks kohus meie hinnangul delegeerida kohalikule omavalitsusele. Ka praeguse korra tingimustes ju kohus tegelikult eestkostja aruande taha ei näe ning teavet selle kohta, kas eestkostetav on söönud ja hästi hoitud, saadakse järelpärimise teel KOV sotsiaalosakonnast.  Oleme seisukohal, et aastakümneid kõigi raskuste kiuste oma puudega lapsi kasvatanud ja hooldanud vanemaid ei peaks hakkama kohtu korras kontrollima. Oleme igasuguste kohtumäärusteta rahuldanud oma puudega lapse vajadused alati esmajärjekorras. Seda kas või iseenda ja kahjuks sageli ka pere teiste laste huvide ning vajaduste arvelt. Kahtlemata võib ka mõni lihane ema kuritarvitada oma lapse vara, kuid need on kindlasti harvad üksikjuhtumid. Kohus peaks juba eestkoste määramisel need juhtumid välja selekteerima. Seadus aga ei tohiks kindlasti lähtuda kuritegelikest kavatsustest.

Lapsevanematest ja pereliikmetest eestkostjate aruandlus peaks olema lihtsam. Praegune kuludokumentidega kulude tõestamise kord on ülearu keerukas ja tegelikult sisutühi. Me ei mõista, miks peame oma niigi ränga hoolduskoormuse kõrvalt kulutama aega formaalse raamatupidamise peale. Paljud eakamad lapsevanemad ei tule sellega toimegi.

·        Leida lahendus par.183 (Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara lg 3 Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides) täitmisel tekkivad olukordadele, kus 25-eorosest hooldajatoetuses elatuv ema ja tema 244-eurosest töövõimetuspensionist elatuv laps ei tohiks seaduse mõttes justkui funktsioneerida ühtse perekonnana. Samas loetakse toimetulekuseaduse järgi see pere üheks leibkonnaks ja toimetulekutoetust seadus niisugusele emale maksta ei luba.

Oma puudega järeltulijat 24t/7 hooldama jäänud ema ei ole isikliku sissetulekuta kindlasti mitte soovimatusest tööle minna, vaid talle meie riigi arengutasemest osaks langenud sundseisu tõttu, sest päevahoiu- jt teenused ei ole meil veel vajalikul määral kättesaadavad. Riik peaks ju siiski nägema ette võimaluse ka nendel emadel ellu jääda.

·        Koostada kiiremas korras üksikasjalikud juhendid eestkostjatele, kus oleks lihtsalt ja selgelt kirjas kogu vajalik teave eestkostjale: mida ja kuidas ta tohib ja ei tohi teha eestkostetava rahaga. Missuguseid kulusid tõendavaid dokumente ja mis puhul tuleb koguda jne. Eeldame ka, et seadusandja vabandab eestkostjate ees neile riigi poolt tegemata jäänu tõttu põhjustatud moraalse kahju pärast.

·        Vaadata kriitilise meelega üle seaduse par 206 (Eestkostja kohustused), mis hetkel kohustab eestkostjat hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi ja sotsiaalteenuseid.  Kahjuks ei sõltu sotsiaalteenuste kättesaadavus eestkostja või lapsevanema heast tahtest või hoolitsusest. Teenused jäävad saamata sel põhjusel, et neid kas polegi, need pole puudega inimese elukohas kättesaadavad või tuleb nende eest nii palju maksta, et see ületab perekonna võimalused. Sama tuleb kahjuks öelda ka paljude raviteenuste kohta (taastusravi, hambaravi jne).

Nõuame, et ootamatult avaldunud ebakõladele ja arusaamatustele eestkoste aruandluses ja järelvalves leitakse kõige kiiremas korras lahendused ning seadusandlusesse tehakse vajalikud parandused ja täiendused, ning et me seejärel võime jätkata oma tegevust eestkostjate ja oma puuetega laste hooldajatena, kulutamata aega sisutühja aruandluse peale ning närve kunstlikult tekitatud pingetele. Praeguse korra tingimustes või selle jätkumisel peame õigemaks loobuda eestkostja kohustuste täitmisest ja anda need üle kohalikele omavalitsustele.

Eeldame, et seadusandja vabandab eestkostjate ees neile riigi poolt tegemata jäänu tõttu põhjustatud moraalse kahju pärast. Paljud neist on paraku juba maksnud selle riikliku „näpuvea“ kinni oma vaimse ja füüsilise tervisega.

Lugupidamisega,

Päevakeskuse Käo Täiskasvanute Keskuse puuetega noorte vanemad

Tallinna Tugikeskuse Juks puuetega noorte vanemad