Märgukiri valitsusele soolise palgalõhe vähendamiseks

MÄRGUKIRI

Vabariigi Valitsusele

Tallinn, 11. aprill 2013

Täna, mil „tähistame” Eesti võrdse palga päeva, tuletame Vabariigi Valitsusele
meelde, et sooline palgalõhe ei kao iseenesest, vaid selleks on vaja rakendada
jõulisi suunatud meetmeid. Me mööname, et 5. juulil 2012 valitsuse poolt heaks
kiidetud tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks on samm õiges
suunas. Samas ei sisalda see jõulisi ja suunatud meetmeid, et seda lõhet
reaalselt vähendada. Nimetatud tegevuskava aitab küll niigi teada olevat
paremini teadvustada, kuid meil on vaja minna kaugemale.

Täna, 11. aprillil, teenib Eesti naine välja möödunud aasta palga, mille Eesti mees
teenis välja juba mullu 31. detsembril. Täna on uue aasta 101. päev ehk
teisisõnu on uuest aastast möödas juba 27,7%. Soolise palgalõhega oleme Euroopa
Liidus häbiväärsel viimasel kohal. Euroopa nn „võrdse palga päev” langes tänavu
28. veebruarile, mis peegeldab tõsiasja, et Euroopa Liidus keskmiselt kulub
naisel mehega võrdse aastapalga väljateenimiseks 59 päeva kauem ehk 16,2%
rohkem päevi.

Palume tungivalt, et valitsus töötaks välja konkreetse arengukava soolise palgalõhe
vähendamiseks, leiaks ressursid selle elluviimiseks ning asuks seda
viivitamatult ellu rakendama. Arengukava peab sisaldama sisulisi meetmeid, mille
kaudu vähendada Eesti soolist palgalõhet vähemasti Euroopa Liidu keskmisele
tasemele. Ent me tahame enamat: lõppkokkuvõttes peaks see viima meeste ja
naiste vahelise palgalõhe kaotamiseni Eestis.

Ootame valitsuselt viie sammu astumist:

1) 1. mail 2004. a jõustunud
soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvi 11 täitmist, see tähendab valitsuse
määruse vastuvõtmist, mis kehtestaks soopõhiste tööalaste andmete kogumise
korra ja vajalike andmete loetelu. Ainult selliste andmete olemasolul on võimalik
jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise järgimist töösuhetes ehk siis sama või
samaväärse töö eest ka sama palga maksmist nii meestele kui naistele;

2) seadusandlikku algatust kõigi Eesti
palkade läbipaistvaks muutmiseks, sest ainult sel moel on võimalik palgalõhe
tõelisele olemusele jälile jõuda ning see lõppkokkuvõttes kaotada;

3) seadusandlikku algatust miinimumpalga
tõstmiseks, sest miinimumpalgaga töötavad peamiselt naised;

4) seadusandlikku algatust, mille eesmärk on kehtestada nõue, et kõigi börsi- ja riigiettevõtete nõukogudes peab olema
vähemalt 40% mõlema soo esindajaid, sest lisaks paremate juhtimisotsuste
langetamisele aitab see kaasa õiglasemale palgapoliitikale;

5) soolise võrdõiguslikkuse nõukogu
moodustamist, nagu näeb ette 2004. aastal vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse
seadus. On ilmne, et valitsus vajab spetsialistidest koosnevat nõukogu, kes
aitab teda soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, sealhulgas soolise palgalõhe
vähendamisel.