Märka haridusliku erivajadusega last!

MEMORANDUM

erivajadustega laste hariduskorralduse ja varajase märkamise küsimustes

27. veebruaril 2014 toimus Kadrina Keskkoolis hariduskonverents, millest võttis osa üle kahesaja viiekümne koolijuhi, õpetaja, omavalitsusjuhi, tugispetsialisti ja lapsevanema üle Eesti. Inimesi tõi kokku sügav mure erivajadustega laste hariduskorralduses toimuva pärast. Juba tänasel päeval kahjustab see meie laste arengut ja raiskab tulevikus vastutustundetult riigi niigi nappe ressursse suurenevatele sotsiaaltoetustele.

Konverentsi korraldustoimkonna poolt saadame välja käesoleva memorandumi, et juhtida riigiesindajate ja avalikkuse tähelepanu alljärgnevatele probleemidele, mis vajavad tähelepanu ning vastutustundlikke ja põhimõttelisi lahendusi.

Haridus-, sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi ühise jõupingutusena tuleb Eestis kõige kiiremas korras luua väikelaste arenguhäirete varajase märkamise ja sekkumise süsteem, mis tagaks kõikide laste ja nende perede õigeaegse abistamise. See on ühtlasi võti riigieelarve kulude säästmiseks tulevikus erivajadustega laste hariduse korraldamisel. Kuigi spetsialistid on juba aastakümneid sellise süsteemi vajalikkusele tähelepanu juhtinud, on riigi kõrvad seni jäänud selle teema suhtes kurdiks.

Kaasava hariduse suunas liikudes tuleb välistada võimalus, et erivajadustega lapsed võivad sattuda õppima tavakoolidesse, kus veel ei ole nende arengu toetamiseks vajalikku oskusteavet, tugistruktuure või õppekeskkonda. Tuleb välja töötada kriteeriumid, millele kool peab vastama, et saada õigus hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks lihtsustatud või toimetuleku õppekava alusel. Hea tahe hüpata pea ees vette tundmatus kohas, mida riik näib tavakoolidelt ootavat, võib kahjustada nii erivajadustega laste kui kõigi teiste õpilaste hariduse kvaliteeti ja vaimset tervist.

Lapsevanematele tuleb seada kohustus lähtuda erivajadustega lapsele kooli ja õppekava valikul „lapsele parim“ põhimõttest. Nii peredele/eestkostjatele kui koolipidajatele tuleb teha kättesaadavaks teadusuuringutel põhinev ja erialaspetsialistide ekspertiisi läbinud teave kaalutletud ja kompetentsete valikute tegemiseks. Hariduskorraldust puudutavates regulatsioonides tuleks muuta vastavaid sätteid. Praegu on koolidel kohustus aktsepteerida vanemate soovi panna oma laps õppima tavakooli isegi siis, kui nad teavad, et pole suutelised erivajadusega õpilase õpet korraldama või finantseerima. Lapse heaolu ja võimetekohane areng peab olema riiklikult reguleeritud.

Juba teist aastat kestvate vaidluste lõpetamiseks tuleb haridusse kaasatavate tugispetsialistide küsimus lahendada seadusandlikul tasandil nii alus-, üld- kui kutseharidussüsteemis. Tugispetsialistide osalemisele erivajadustega laste/noorte haridusprotsessis tuleb seada kõikidele üheselt mõistetavad kriteeriumid. Riik peab võtma vastutuse tugispetsialistide töö rahastamise eest kas riigieelarvelistest vahenditest või omavalitsuste kaudu. Viimasel juhul tuleb saavutada omavalitsustega kokkulepe, mida mõlemad pooled aktsepteerivad.

Kaasava hariduse ja vastava maailmavaate teket soodustava pinnase loomiseks tuleb hakata pika visiooniga ja süsteemselt arendama koostööd erikoolide ja tavakoolide, nõustamiskeskuste ja häid tulemusi saavutanud haridusasutuste vahel. Haridussüsteemis toimuv peab toetama laste ja noorte inimeste integreerumist ühiskonda. Selleks peab süsteem muutuma avatuks, süsteemisisene liikumine tava- ja erikoolide vahel paindlikuks ja lihtsaks. Vältimatult vajalik on ületada tõkked haridus- ja sotsiaalsfääri vahel ning „klaasist“ sein riigi ja omavalitsuste kohustuste vahel.

Et olukorda muuta, palume Teie abi konkreetsete sammude astumiseks hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava hariduse korraldamisel.

Oleme valmis koostööks ja täiendavateks konsultatsioonideks igas küsimuses, mida käesoleva memorandumi formaat ei võimaldanud piisava põhjalikkusega selgitada ja lahata.

Memorandumile on alla kirjutanud:

Arvo Pani, Kadrina Keskkooli direktor

Ingrid Vaikmaa, Kadrina Keskkooli õppealajuhataja

Terje Sander, Kadrina Keskkooli sotsiaalpedagoog

Tiiu Kerm, Kadrina Keskkooli psühholoog

Rita Rammo, Keskkooli õpetaja

Hannely Piiskoppel, Kadrina Keskkooli kantseleijuhataja

Tiina Miilpalu, Kadrina Keskkooli meditsiiniõde

Mai Fäelmann, Kadrina Keskkooli õpetaja

Rea Ritsik, Kadrina Keskkooli õpetaja

Merle Kärdla, Kadrina Keskkooli õpilaskodu kasvataja

Renata Rohtaas, Kadrina Keskkooli õpetaja

Anneli Sild, Kadrina Keskkooli raamatukoguhoidja

Erich Petrovits, Kadrina vallavanem

Tiina Kangro, ajakirjanik, Kadrina Keskkooli hariduskonverentsi moderaator

Mari Viik Virumaa Nõustamiskeskused psühhiaater

Ülle Kuusik, Hariduse Tugiteenuste Keskuse logopeed-nõustaja

Ruuda Lind Ristiku Põhikooli arendusjuht metoodilise töö alal, HEV koordinaator

Tiina Kallavus Tartu Herbert Masingu Kooli direktor, eripedagoog

Kersti Aasmets, Vaeküla Kooli direktor, eripedagoog

Janne Vilms, Vaeküla Kooli õppealajuhataja

Anu Kukk, Vaeküla Kooli juhiabi

Ly Kivistik, Vaeküla Kooli huvijuht

Maia Kärdla-Kandala, Vaeküla kooli sotsiaalpedagoog

Raido Sune, Vaeküla Kooli IT-haldusspetsialist

Kristel Floren, Vaeküla Kooli eripedagoog

Leelo Veski, Vaeküla Kooli õpetaja

Diana Martinson, Vaeküla Kooli õpetaja

Riina Türkel, Vaeküla Kooli psühholoog, Lääne-Viru õppenõustamiskeskuse psühholoog

Svetlana Johanson, Vaeküla Kooli õpetaja

Andres Lillemägi, Vaeküla Kooli õpetaja

Heinar Gusev, Vaeküla Kooli õpetaja

Tiia Lappard, Vaeküla Kooli õpetaja

Iris Kullamägi, Vaeküla Kooli õpetaja

Liivi Pajula, Vaeküla Kooli õpetaja

Johan Utt, Vaeküla Kooli õpetaja

Ruth Veidenberg, Vaeküla Kooli õpetaja

Marina Kondoja, Vaeküla Kooli õpetaja

Diana Kuntor, Rakvere lasteaia "Triin" juhataja

Svetlana Kalda, Sõmeru Perearst OÜ pereõde

Vello Saliste, Kosejõe kooli direktor

Eevi Tüüna, Nurme Kooli direktor

Eedi Lelov, Kaelase Kooli direktor

Eili Rohtla, Ämmuste kooli direktor

Kristi Kivipuur, Keila-Joa Sanatoorne Internaatkooli direktor

Tiina Rahkemaa, Raikküla Kooli direktor

Aet Urbas, Pirita Sotsiaalabikeskuse eripedagoog

Kersti Mellik, Tallinna Nõmme Erakooli õpetaja

Helle Torim, Saue lasteaed Midrimaa logopeed-eripedagoog

Ingrid Part, Lääne-Viru õppenõustamiskeskuse eripedagoog, Mäetaguse lasteaia logopeed

Sirje Hänni, Mäetaguse Põhikooli eripedagoog

Lena Jaago, Lääne-Viru õppenõustamiskeskus, Haljala lasteaia tasandusrühma logopeed

Mare Oselin, Keila Kooli logopeed

Helgi Nööp Vana-Vigala TTK

Liina Kikas Vana-Vigala TTK

Enn Roosi Vana-Vigala TTK..

Anna-Maria Ülviste Viimsi Keskkooli Randvere õppehoone HEV koordinaator

Anli Soosaar, Viimsi Keskkooli õpetaja

Heli Piirmann, Viimsi Keskkooli õpetaja

Hille Eek, Viimsi Keskkooli õpetaja

Tiia Põldmets, Viimsi Keskkooli õpetaja

Ülle Pinnonen, Viimsi Keskkooli õpetaja

Kadi Ird, Viimsi Keskkooli logopeed

Eve Ott, Viimsi Keskkooli sotsiaalpedagoog

Kadri Pohlak, Viimsi Keskkooli psühholoog

Kai Konsap, Viimsi Keskkooli psühholoog

Merle Ameljušenko, Viimsi Keskkooli sotsiaalpedagoog

Jane Sisask, Viimsi Keskkooli eripedagoog

Eve Kirmjõe, Viimsi Keskkooli eripedagoog

Triin Raud, Viimsi Keskkooli psühholoog

Mariana Liiv, Viimsi Keskkooli eripedagoog

Mari Kauber, Viimsi Keskkooli õpetaja

Mari Täht, Viimsi Keskkooli õpetaja

Veronika Mitting, Viimsi Keskkooli abiõpetaja

Tea Reinberk, Viimsi Keskkooli õpetaja

Marika Seppor, Viimsi Keskkooli õpetaja

Jane Sisask, Viimsi Keskkooli eripedagoog

Eve Kirmjõe, Viimsi Keskkooli eripedagoog

Triin Raud, Viimsi Keskkooli psühholoog

Mariana Liiv, Viimsi Keskkooli eripedagoog

Mari Kauber, Viimsi Keskkooli õpetaja

Mari Täht, Viimsi Keskkooli õpetaja

Veronika Mitting, Viimsi Keskkooli abiõpetaja

Tea Reinberk, Viimsi Keskkooli õpetaja

Marika Seppor, Viimsi Keskkooli õpetaja

Merike Sepp, Viimsi Keskkooli õpetaja

Kristiina Leppi, Viimsi Keskkooli õpetaja

Mirjam Mätlik, Viimsi Keskkooli õpetaja

Leelo Tiisvelt, Viimsi Keskkooli Randvere õppehoone tegevjuht

Memorandumi allkirjastamine jätkub alates 5.märtsist petitsioon.ee veebikeskkonnas

Memorandum edastatakse:

President Toomas Hendrik Ilvesele

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole

Sotsiaalminister Taavi Rõivasele

Õiguskantsler Indrek Tederile

Riigikontrolör Alar Karisele

Riigikogu kultuurikomisjonile

Riigikogu sotsiaalkomisjonile

Eesti Linnade Liidule

Eesti Maaomavalitsuste Liidule

Eesti avalikkusele pressi kaudu

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Ene: poolt

Kommentaar lisatud: 29. mai 2014 kell 11:31

Kaasav haridus peab olema kaasav ent tuleb arvestada ka iga üksiku lapse eripära ning erivajadusi. Seda ei tohi aga teha kogu rühma/klassi arvelt. Enam tuleb rahastada HTMi poolt erispetsialiste kohtadel.

Vasta!


Märka haridusliku erivajadusega last! 27. veebruaril 2014 toimus Kadrina Keskkoolis hariduskonverents, millest võttis osa üle kahesaja viiekümne koolijuhi, õpetaja, omavalitsusjuhi, tugispetsialisti ja lapsevanema üle Eesti. Inimesi tõi kokku sügav mure erivajadustega laste hariduskorralduses toimuva pärast. Juba tänasel päeval kahjustab see meie laste arengut ja raiskab tulevikus vastutustundetult riigi niigi nappe ressursse suurenevatele sotsiaaltoetustele.	Facebook Twitter allkirjade kogumine on lõppenud 05.03.2014 00:00 kuni 30.04.2014 23:59 745 häält 74% Loo ise aktsioon!
Loe täpsemalt
MEMORANDUM erivajadustega laste hariduskorralduse ja varajase märkamise küsimustes 27. veebruaril 2014 toimus Kadrina Keskkoolis hariduskonverents, millest võttis osa üle kahesaja viiekümne koolijuhi, õpetaja, omavalitsusjuhi, tugispetsialisti ja lapsevanema üle Eesti. Inimesi tõi kokku sügav mure erivajadustega laste hariduskorralduses toimuva pärast. Juba tänasel päeval kahjustab see meie laste arengut ja raiskab tulevikus vastutustundetult riigi niigi nappe ressursse suurenevatele sotsiaaltoetustele. Konverentsi korraldustoimkonna poolt saadame välja käesoleva memorandumi, et juhtida riigiesindajate ja avalikkuse tähelepanu alljärgnevatele probleemidele, mis vajavad tähelepanu ning vastutustundlikke ja põhimõttelisi lahendusi. Haridus-, sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi ühise jõupingutusena tuleb Eestis kõige kiiremas korras luua väikelaste arenguhäirete varajase märkamise ja sekkumise süsteem, mis tagaks kõikide laste ja nende perede õigeaegse abistamise. See on ühtlasi võti riigieelarve kulude säästmiseks tulevikus erivajadustega laste hariduse korraldamisel. Kuigi spetsialistid on juba aastakümneid sellise süsteemi vajalikkusele tähelepanu juhtinud, on riigi kõrvad seni jäänud selle teema suhtes kurdiks. Kaasava hariduse suunas liikudes tuleb välistada võimalus, et erivajadustega lapsed võivad sattuda õppima tavakoolidesse, kus veel ei ole nende arengu toetamiseks vajalikku oskusteavet, tugistruktuure või õppekeskkonda. Tuleb välja töötada kriteeriumid, millele kool peab vastama, et saada õigus hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks lihtsustatud või toimetuleku õppekava alusel. Hea tahe hüpata pea ees vette tundmatus kohas, mida riik näib tavakoolidelt ootavat, võib kahjustada nii erivajadustega laste kui kõigi teiste õpilaste hariduse kvaliteeti ja vaimset tervist. Lapsevanematele tuleb seada kohustus lähtuda erivajadustega lapsele kooli ja õppekava valikul „lapsele parim“ põhimõttest. Nii peredele/eestkostjatele kui koolipidajatele tuleb teha kättesaadavaks teadusuuringutel põhinev ja erialaspetsialistide ekspertiisi läbinud teave kaalutletud ja kompetentsete valikute tegemiseks. Hariduskorraldust puudutavates regulatsioonides tuleks muuta vastavaid sätteid. Praegu on koolidel kohustus aktsepteerida vanemate soovi panna oma laps õppima tavakooli isegi siis, kui nad teavad, et pole suutelised erivajadusega õpilase õpet korraldama või finantseerima. Lapse heaolu ja võimetekohane areng peab olema riiklikult reguleeritud. Juba teist aastat kestvate vaidluste lõpetamiseks tuleb haridusse kaasatavate tugispetsialistide küsimus lahendada seadusandlikul tasandil nii alus-, üld- kui kutseharidussüsteemis. Tugispetsialistide osalemisele erivajadustega laste/noorte haridusprotsessis tuleb seada kõikidele üheselt mõistetavad kriteeriumid. Riik peab võtma vastutuse tugispetsialistide töö rahastamise eest kas riigieelarvelistest vahenditest või omavalitsuste kaudu. Viimasel juhul tuleb saavutada omavalitsustega kokkulepe, mida mõlemad pooled aktsepteerivad. Kaasava hariduse ja vastava maailmavaate teket soodustava pinnase loomiseks tuleb hakata pika visiooniga ja süsteemselt arendama koostööd erikoolide ja tavakoolide, nõustamiskeskuste ja häid tulemusi saavutanud haridusasutuste vahel. Haridussüsteemis toimuv peab toetama laste ja noorte inimeste integreerumist ühiskonda. Selleks peab süsteem muutuma avatuks, süsteemisisene liikumine tava- ja erikoolide vahel paindlikuks ja lihtsaks. Vältimatult vajalik on ületada tõkked haridus- ja sotsiaalsfääri vahel ning „klaasist“ sein riigi ja omavalitsuste kohustuste vahel. Et olukorda muuta, palume Teie abi konkreetsete sammude astumiseks hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava hariduse korraldamisel. Oleme valmis koostööks ja täiendavateks konsultatsioonideks igas küsimuses, mida käesoleva memorandumi formaat ei võimaldanud piisava põhjalikkusega selgitada ja lahata. Memorandumile on alla kirjutanud: Arvo Pani, Kadrina Keskkooli direktor Ingrid Vaikmaa, Kadrina Keskkooli õppealajuhataja Terje Sander, Kadrina Keskkooli sotsiaalpedagoog Tiiu Kerm, Kadrina Keskkooli psühholoog Rita Rammo, Keskkooli õpetaja Hannely Piiskoppel, Kadrina Keskkooli kantseleijuhataja Tiina Miilpalu, Kadrina Keskkooli meditsiiniõde Mai Fäelmann, Kadrina Keskkooli õpetaja Rea Ritsik, Kadrina Keskkooli õpetaja Merle Kärdla, Kadrina Keskkooli õpilaskodu kasvataja Renata Rohtaas, Kadrina Keskkooli õpetaja Anneli Sild, Kadrina Keskkooli raamatukoguhoidja Erich Petrovits, Kadrina vallavanem Tiina Kangro, ajakirjanik, Kadrina Keskkooli hariduskonverentsi moderaator Mari Viik Virumaa Nõustamiskeskused psühhiaater Ülle Kuusik, Hariduse Tugiteenuste Keskuse logopeed-nõustaja Ruuda Lind Ristiku Põhikooli arendusjuht metoodilise töö alal, HEV koordinaator Tiina Kallavus Tartu Herbert Masingu Kooli direktor, eripedagoog Kersti Aasmets, Vaeküla Kooli direktor, eripedagoog Janne Vilms, Vaeküla Kooli õppealajuhataja Anu Kukk, Vaeküla Kooli juhiabi Ly Kivistik, Vaeküla Kooli huvijuht Maia Kärdla-Kandala, Vaeküla kooli sotsiaalpedagoog Raido Sune, Vaeküla Kooli IT-haldusspetsialist Kristel Floren, Vaeküla Kooli eripedagoog Leelo Veski, Vaeküla Kooli õpetaja Diana Martinson, Vaeküla Kooli õpetaja Riina Türkel, Vaeküla Kooli psühholoog, Lääne-Viru õppenõustamiskeskuse psühholoog Svetlana Johanson, Vaeküla Kooli õpetaja Andres Lillemägi, Vaeküla Kooli õpetaja Heinar Gusev, Vaeküla Kooli õpetaja Tiia Lappard, Vaeküla Kooli õpetaja Iris Kullamägi, Vaeküla Kooli õpetaja Liivi Pajula, Vaeküla Kooli õpetaja Johan Utt, Vaeküla Kooli õpetaja Ruth Veidenberg, Vaeküla Kooli õpetaja Marina Kondoja, Vaeküla Kooli õpetaja Diana Kuntor, Rakvere lasteaia "Triin" juhataja Svetlana Kalda, Sõmeru Perearst OÜ pereõde Vello Saliste, Kosejõe kooli direktor Eevi Tüüna, Nurme Kooli direktor Eedi Lelov, Kaelase Kooli direktor Eili Rohtla, Ämmuste kooli direktor Kristi Kivipuur, Keila-Joa Sanatoorne Internaatkooli direktor Tiina Rahkemaa, Raikküla Kooli direktor Aet Urbas, Pirita Sotsiaalabikeskuse eripedagoog Kersti Mellik, Tallinna Nõmme Erakooli õpetaja Helle Torim, Saue lasteaed Midrimaa logopeed-eripedagoog Ingrid Part, Lääne-Viru õppenõustamiskeskuse eripedagoog, Mäetaguse lasteaia logopeed Sirje Hänni, Mäetaguse Põhikooli eripedagoog Lena Jaago, Lääne-Viru õppenõustamiskeskus, Haljala lasteaia tasandusrühma logopeed Mare Oselin, Keila Kooli logopeed Helgi Nööp Vana-Vigala TTK Liina Kikas Vana-Vigala TTK Enn Roosi Vana-Vigala TTK.. Anna-Maria Ülviste Viimsi Keskkooli Randvere õppehoone HEV koordinaator Anli Soosaar, Viimsi Keskkooli õpetaja Heli Piirmann, Viimsi Keskkooli õpetaja Hille Eek, Viimsi Keskkooli õpetaja Tiia Põldmets, Viimsi Keskkooli õpetaja Ülle Pinnonen, Viimsi Keskkooli õpetaja Kadi Ird, Viimsi Keskkooli logopeed Eve Ott, Viimsi Keskkooli sotsiaalpedagoog Kadri Pohlak, Viimsi Keskkooli psühholoog Kai Konsap, Viimsi Keskkooli psühholoog Merle Ameljušenko, Viimsi Keskkooli sotsiaalpedagoog Jane Sisask, Viimsi Keskkooli eripedagoog Eve Kirmjõe, Viimsi Keskkooli eripedagoog Triin Raud, Viimsi Keskkooli psühholoog Mariana Liiv, Viimsi Keskkooli eripedagoog Mari Kauber, Viimsi Keskkooli õpetaja Mari Täht, Viimsi Keskkooli õpetaja Veronika Mitting, Viimsi Keskkooli abiõpetaja Tea Reinberk, Viimsi Keskkooli õpetaja Marika Seppor, Viimsi Keskkooli õpetaja Jane Sisask, Viimsi Keskkooli eripedagoog Eve Kirmjõe, Viimsi Keskkooli eripedagoog Triin Raud, Viimsi Keskkooli psühholoog Mariana Liiv, Viimsi Keskkooli eripedagoog Mari Kauber, Viimsi Keskkooli õpetaja Mari Täht, Viimsi Keskkooli õpetaja Veronika Mitting, Viimsi Keskkooli abiõpetaja Tea Reinberk, Viimsi Keskkooli õpetaja Marika Seppor, Viimsi Keskkooli õpetaja Merike Sepp, Viimsi Keskkooli õpetaja Kristiina Leppi, Viimsi Keskkooli õpetaja Mirjam Mätlik, Viimsi Keskkooli õpetaja Leelo Tiisvelt, Viimsi Keskkooli Randvere õppehoone tegevjuht Memorandumi allkirjastamine jätkub alates 5.märtsist petitsioon.ee veebikeskkonnas Memorandum edastatakse: President Toomas Hendrik Ilvesele Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole Sotsiaalminister Taavi Rõivasele Õiguskantsler Indrek Tederile Riigikontrolör Alar Karisele Riigikogu kultuurikomisjonile Riigikogu sotsiaalkomisjonile Eesti Linnade Liidule Eesti Maaomavalitsuste Liidule Eesti avalikkusele pressi kaudu	Aktsiooni korraldaja

Märka haridusliku erivajadusega last!

Aktsiooni korraldaja