Metsarahu: kehtestame pesitsusaegse raierahu metsades

[Allkirjastamise link allpool]

Pöördumine on suunatud keskkonnaministrile, kellelt nõuame seadusega ette nähtud võimalusega lindude pesitsusajaks raierahu kehtestamist.

2. aprillil saatsid Keskkonnaministeeriumile kevadsuvise raierahu kehtestamiseks pöördumise kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Vahepeal on pöördumisega ühinenud juhtivaid linnukaitseeksperte koondav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), samuti Eesti Metsloomaühing, Eestimaa Loomakaitse Liit, Climate Save Estonia, Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity (PFPI) ja Leedu metsakaitseühendus Gyvas Miškas. 15. aprillil Keskkonnaministeeriumiga peetud kohtumine tulemust ei andnud.

NB! Kel võimalik, palume pöördumisele allkiri anda ID-kaardiga, kuna see lisab allkirjale usaldusväärsust. Kellel tõesti digiallkirja võimalust ei ole, nende jaoks on lisatud e-posti teel tuvastamise variant.

Kevadsuviste raiete käigus hukkuvad linnupojad, lõhutakse pesi, hävitatakse mune ja häiritakse järglasi kasvatavaid loomi. Ka tekitavad sellised raied vastuolu seadustes, sest looduskaitseseaduse (LKS § 55: isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Metsaseaduse § 40 lõige 10: vastutava ministri määrusega võib piirata loomastiku kaitseks sigimisperioodil raieid mitme rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist 15. juunini.
Metsaelanikele sobiks, kui raierahu kestaks vähemalt 20. augustini, kuna paljud linnu- ja loomaliigid tegelevad poegade hooldamisega suve lõpuni ‒ selleks aga on vaja seadusemuudatust.

Lindude tahtlikku häirimist eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal keelab ka Euroopa Liidu loodusliku linnustiku kaitse direktiiv, kui selline häirimine on ELi direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Kuna Eesti metsalinnukuse arvukus on langustrendis, siis on linnustiku lisakaitsemeetmete vajadus igati õigustatud.


Pöördumise täistekst: http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/wp-content/uploads/2019/04/Palume_keskkonnaministeeriumilt_metsarahu-3.pdf

Vaata ka metsarahu.ee

aega veel 20 päeva

16.04.2019 00:00 kuni 16.07.2019 23:59

1453 häält

29%

Eestis pesitseb veebruarist augustini 229 linnuliiki, kellest üle saja liigi on metsalinnud: kokku üle kümne miljoni linnupaari. Kevadsuvisel ajal pole meil ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks. Asulates algab lindude pereelu juba märtsis, kuid pesitsevaid linde on raske märgata, sest “nähtamatuks” jäämine on vaenlaste vältimiseks eluliselt oluline. Hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt 3–4 paari linde, loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta. Linnametsades võib see arv olla veelgi suurem.


Kevadsuvisel ajal tehtavate raiete ja hooldustööde kohta on juba ette teada, et tööde käigus hukkuvad pesitsevad linnud. Sellegipoolest ei saa Keskkonnainspektsioon metsatöödesse enamasti sekkuda ega neid peatada. Kevadsuvised raied suurendavad ka seenhaiguste levikut, tuleohtu, kahju mullastikule ning muid kaasnevaid probleeme. On avalikuks saladuseks, et raiete käigus hukkuvad linnupojad, lõhutakse pesi, hävitatakse mune ja häiritakse poegi kasvatavaid loomi. Niimoodi kahjustatakse meie loodusrikkust ning eiratakse inimeste kultuurilisi ja moraalseid tõekspidamisi.


Lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavad raied on leidnud laialdast kriitikat nii Eesti ornitoloogide ja ökoloogide hulgas kui ka avalikkuses. Metsateadlane Ivar Etverk on nimetanud kevadsuvisel ajal tehtavaid raieid metsamajanduslikust seisukohast üheks ohtlikumaks töövõtteks. Ka tekitavad sellised raied vastuolu seadustes, sest looduskaitseseaduse § 55 (isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.


On kahetsusväärne, et Eestis pole veel üleriigilist raierahu välja kuulutatud, ehkki alates 2007. aastast on vastav volitus keskkonnaministrile metsaseadusega antud. Siinkohal viitame metsaseaduse § 40 lõige 10-le, mis ütleb, et vastutava ministri määrusega võib piirata loomastiku kaitseks sigimisperioodil raieid mitme rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist 15. juunini. Seepärast palume, et Keskkonnaministeerium kasutaks oma kohast õigust meie metsalindude ja -loomade abiks, hoides sellega kogu maailma loodust, aga ka eestlaste südamerahu. Metsaelanikele sobiks, kui raierahu kestaks vähemalt 20. augustini, kuna paljud linnu- ja loomaliigid tegelevad poegade hooldamisega suve lõpuni.

Aktsiooni korraldaja

Eesti Metsa Abiks
http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/
https://www.facebook.com/groups/321102291623006/

Vali sobiv allkirjastamismeetod:

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Pilvi:
Lindude tahtlikku häirimist eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal keelab ka Euroopa Liidu loodusliku linnustiku kaitse direktiiv, kui selline häirimine on ELi direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Kuna Eesti metsalinnukuse arvukus on langustrendis, siis on linnustiku lisakaitsemeetmete vajadus igati õigustatud.
Vasta!
Merike: tuhat korda poolt !
Lisaks peaks olema ka järelevalve !
Vasta!
Katrin: metsarahu
Minu jaoks on arusaamatu, millistel kaalutlustel eelistatakse metsatöösturite erahuvisid eesti eluslooduse säilimisele. Toorainega pideva varustamise vajadus ei päde-selleks mõneks kuuks on võimalik puitmaterjali ette varuda. Talv oleks nagu see kõige õigem aeg metsatöödeks. Ja Harvesterid huugavad nii, et vähe pole.
Vasta!
Riina:
Paar kuud aastas tehtav loodusele vajalik paus metsaraies ei takista metsaäri nagu metsaärimehed protestivad ja looduskaitseseadus keelab tegelikult linnupesi, linnupoegi hävitada. RMK on saanud raierahu ka seni pidada, miks siis erametsa raiumist ei saa kevadel piirata?
Ehituspuiduks raiutud kevadine puit pole sama kvaliteetne võrreldes talvel raiutuga, kevadine metsaraie teeb kahju sel ajal niiskemale pinnasele ... Raierahu ajal on metsamajanduses sobiv aeg metsaistutustöödeks. Enamuse huvidega arvestav säästev metsamajandus on jätkusuutlikum kui praegune ülisuurte raiemahtudega lageraie, mida õigustatakse meie metsavarude ja metsa juurdekasvu arve ühekülgselt, ärihuvidele sobivalt tõlgendades.
Vasta!
Merje: Merje
Hoiame ja kaitseme metsa!
Vasta!
Tiiu:
Raierahu 20.augustini poolt.
Vasta!
Katrin: Metsarahu lindude pesitsusajal!
See peaks olema iseenesesmõistetav, et loomadele ja lindudele antakse poegimis- ja pesitsemisajal rahu. Metsad on meile läbi aegade andnud nii palju, metsad ja nende asukad väärivad meie austust, mitte hävitamist.
Vasta!
Õnnela:
Toetan!
Vasta!
Eva: Metsarahu Eva Loskit
Lisaks metsarahu häirimisele jäävad röövmetsamajandajatest maha lõhutud metsateed.sügavad pori
kraavid. Üks metskits juba hukkus savisse vajunununa Soku surmapiinad ei huvita kedagi.Vaid raha,kasum. Ometi õpetatakse Luua metsandukoolis eurosertifikaadi saamiseks,et metsakoosluse üheks
osaks on metsloomad.MIks ei korrastata koheselt metsaväljaveo teid. Metsatulekahju korral jäävad
päästemasinad porisse kinni. Röövamajandajatele pole see oluline.Et seda kõike kontrollida.on ju keskonnnaminister ja amet. Jääb vaid loota,et mõni selline ka tuleb,et ma ei peaks enam pisaraid valama hukkunud lindude loomade pärast.Milline hämmastav saagiahnus ja häbitunde puudumine
Vasta!
Angelika: Metsarahu poolt!
Toetan
Vasta!
Maarika: Maarika Illi Metsarahu poolt !
Toetan!
Vasta!
Katrin: Peaks olema iseenesestmõistetav
Kiiremas korras tuleb kehtestada/jõustada selgesõnaline keeld, ilma eranditeta!
Vasta!
Kristi: Kristi
Raierahu poolt!
Vasta!