Mõhküla elukeskkonna kaitseks

Põltsamaa Vallavalitsus on oma 11.01.2016. a korraldusega nr 16 algatanud Mõhküla küla Rehe katastriüksuse detailplaneeringu (edaspidi DP 69), mille eesmärk on maaüksuse jagamine ja osaline sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast (väga väärtuslik põllumaa) tootmismaaks ning tootmismaa krundile ehitusõiguse määramine õlikultuuride töötlemise tehase püstitamiseks, õlikultuuride, teravilja kuivatus- ja hoiustamiskompleksi rajamiseks ning õlikultuuride kasvatamist ja töötlemist tutvustava infopaviljoni püstitamiseks (detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad valla kodulehel). Lähteülesande järgi on  kinnistule planeeritud ehitada kuni 10 hoonet kõrgusega kuni 26 meetrit.

Detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku ajal (18.05.2016.a) esitasid Mõhküla elanikud oma vastuväited:

Seisukohad, vastuväited ja ettepanekud Rehe detailplaneeringu eskiisi menetlemisel.

Mõhküla elanike esindajana ja nende nimel esitan külaelanike seisukohad, vastuväited ja ettepanekud Rehe detailplaneeringu eskiisi kohta:

Seisukohad:

1.         Külaelanikele jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik algatada detailplaneering Rehe kinnistule tööstuspiirkonna rajamiseks (DP 69 alusel), kui tööstuspiirkonna rajamise kohta samale Rehe kinnistule (DP 44 alusel) on Riigikohus teinud 15.01.2009.a asjas nr 3-3-1-87-08 külaelanike kaebuse alusel eitava otsuse.

Riigikohus on muuseas leidnud:

Otsuse punkt 22:  Maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste valik tehakse üldplaneeringuga. Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.

Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine.

Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks.

Kolleegium leiab, et ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa.

(kohtumenetluste käigus kogusid külaelanikud advokaadibüroo arvete tasumiseks ca 42000.- EEK.)

2.         Külaelanike arvates võib detailplaneeringu algatamine olla vastuolus kehtiva õigusega:

PlanS § 128.  Detailplaneeringu algatamine

(2) Detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul, kui:

1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga;

4) planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmandate isikute õiguste riive;

3.         Külaelanike arvates ei tohiks tööstuskompleksi rajada väärtuslikule põllumajandusmaale:

Rehe kinnistu näol on tegemist väga väärtusliku põllumaaga (boniteet 51 hp).

Vastuväited:

4.         Mõhküla elanikud on jätkuvalt seisukohal, et tööstuskompleksi rajamine Rehe kinnistule (DP 69 eskiisi alusel) ei ole õige ning esitavad käeolevaga järgmised vastuväited, millistele sarnased vastuväited esitasid külaelanikud juba ka DP 44 menetlemise käigus:

500 m raadiuses Rehe kinnistust asub 18 elamukinnistut; kavandatava planeeringuga kujundatakse senine rohepiirkond ümber tööstuspiirkonnaks; kompleks ei sobi kokku Mõhküla senise miljööga; sellega rikutakse külaelanike omandiõigust ning õigust era- ja pereelu puutumatusele, samuti õigust puhtale elu- ja looduskeskkonnale; kompleksi tööga kaasnev õhu-, põhjavee- ja mürareostuse suurenemine hakkab külaelanike elu ja omandi kasutamist häirima isegi juhul, kui see jääb õigusaktidega kehtestatud normide piiridesse; Mõhküla senine liikluskoormus suureneb oluliselt; liiklusmüra ning mootorsõidukitest lähtuv õhureostus kahjustab külaelanike omandit ja elukvaliteeti; püstitatavad rajatised võivad hakata naaberkinnistutel valgust varjama: samuti võib külaelanike elukeskkonda mõjutada tehase valgustamisest tulenev valgusreostus; väheneb tehasega piirnevate kinnistute turuväärtus; valla territooriumil on olemas alternatiivsed võimalused kompleksi asukohaks.

Ettepanekud:

5.         Arvestades ülaltoodut, teevad külaelanikud ettepaneku tühistada Rehe kinnistu detailplaneeringu algatamise otsus ja mitte alustada detailplaneeringu koostamist.

6.         Kui Põltsamaa vald siiski otsustab, meie seisukohti ja vastuväiteid arvestamata, jätkata detailplaneeringu eskiisi menetlemist, siis tulenevalt ohust, et detailplaneeringuga plaanitud tegevus võib omada keskkonnariski kaitsmata põhjaveega ala tõttu ja  võimalikku häiringut Mõhküla elanikele, teeme alternatiivse ettepaneku:

Algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Meie ettepaneku aluseks on muuseas PlanS-s sätestatu: 

§ 142.  (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.  ja  § 74. (4) Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Lugupidamisega

Malle Jaanikesing

Koopiad:  Jõgeva maavanem, Maaeluministeerium, Põllumajandusamet, Keskkonnaamet.  

Vallavalitsus vastas oma 17.06.2016.a kirjaga külaelanike vastuväidetele ja ettepanekutele eitavalt ning võttis oma 05.07.2016.a korraldusega nr 236 detailplaneeringu vastu.

Mõhküla elanike hämmastuseks on väärtuslikule põllumaale tööstuskompleksi rajamise heaks kiitnud nii Maaelu- kui ka Keskkonna Ministeerium (vastavalt läbi Põlluameti ja Keskkonnaameti).

Mõhküla elanikud on jätkuvalt seisukohal, et olemasoleva roheala muutmine tööstusalaks halvendab järsult küla senist elukeskkonda:

Planeeritavalt tööstusalalt  võivad levida  mitmed elukeskkonda mõjutavad reostused:

Liiklusmüra suurenemine:  toorme kohale veoks ja toodangu ära veoks on planeeritud lisakoormus 4 sõidukit tunnis, s t ca 100 raske koormaga sõidukit ööpäevas; mürareostus saab olema tunduvalt suurem tavalisest maanteelt tulevast liiklusmürast (Põltsamaa-Võhma maanteel on mõõdetud müra tasemeks ca 60 dB), kuna tegemist on sõidukite (autod, aga ka traktorid) manööverdamisega: aeglustamine, kiirendamine, täiskoormaga kohalt võtt, jne.

Tööstusala müra lisandumine:  ilmselt kõige suuremaks müraallikaks saaksid olema ventilaatorid (80 dB ja rohkem).

Õhureostuse suurenemine: teravilja ja rapsiseemnete töötlemisel tekkiv tolmu reostus; sõidukite heitgaasidest tekkiv reostus; katlamaja korstnast tekkiv reostus; rapsitööstusest tekkiv lõhna reostus (n n „praeõli lõhn“).

Pinnase ja selle kaudu põhjavee reostuse suurenemine: suur osa õhku reostavatest ainetest (tolm, heitgaasid ja katlamaja korstnast paiskuvad jääkained) langeb varem või hiljem maapinnale; lumesulamise- ja sadeveed on aegade jooksul voolanud planeeritava tööstusala maaalalt Kuke, Jalaka, Sõbra, Lepiku jne elamute suunas, seda on eriti selgelt palja silmaga näha olnud kevadise lumesulamise ajal kui maapind ei ole veel sulanud.

Müra- ja õhureostuse levik:  reostuste leviku kiirus, suund ja tugevus ei ole ettearvatavad, kuna see oleneb väga paljudest asjaoludest: tuule kiirus, suund ja tugevus; õhurõhk; müra puhul peegeldamine (kaja); jne jne. Ajaliselt saab reostus kõrghooajal toimuma ilmselt ööpäeva ringselt.

Detailplaneeringu algatamine on ilmselt vastuolus ka PlanS § 8-s sätestatuga:

§ 8.  Elukeskkonna parendamise põhimõte

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Absurdne on eelhindaja väide, et tööstushooned sobivad olemasolevasse miljöösse, külaelanikud on absoluutselt vastupidisel seisukohal.

Külaelanikele ei ole vastuvõetav eelhinnangu andja, aga ka Vallavalitsuse seisukoht, et kehtiv valla üldplaneering on vana ja detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga ei peaks selle tõttu nagu arvestama.

Külaelanikel on kahtlus, et tööstusala rajamise lubamisega 5 hektaril „otsa lahti tegemine“, võib järgmiste detailplaneeringutega (ettekäändeks äriühingu juba olemasoleva tööstusala laiendamise vajadus) kogu tulevikus äriühingule kuuluva kinnistu (ca 21 ha) muuta täies ulatuses tööstusalaks.

Malle Jaanikesing

külaelanike esindaja

mallejaani@gmail.com

a/a  EE432200001104667623

„Mõhküla elukeskkonna kaitseks“