Muudame Eestimaa süsteeme ja seadusi

Kallid kaaskodanikud, sõbrad, tuttavad. Kas teie teate, et me elame ühiskonnas, kus sa võid inimese tuimalt ära tappa ja saada naeruväärselt väikse karistuse? Lapsed, keda tuleks hoida kõige rohkem, võivad saada kodus peksta, vägistatud, piinatud ja karistus selle eest on nii tühine, et sama hästi võiksid sa avalikus kohas urineerida.
(Loos esitatud juhtumite lingid leiad siis, kui vajutad allpool "loe täpsemalt")

Kui isa vägistab aastaid oma kolme tütart, on sellisele asjale määratud maksimumkaristus AINULT VIIS AASTAT. Aga palju määras Eesti kohtusüsteem? Kolm ja pool!

Kui kasuvanemad peksavad ja näljutavad last, filmivad lapse tapmist ja saavad sellest seksuaalset rahuldust. Isegi VIDEOTÕENDITEGA sai naine karistuseks 8-aastat.

Ema näljutab oma neljakuuse lapse surnuks ja saab karistuseks kaks aastat, neli kuud ja väikse rahatrahvi.

Mees seob oma naise rihmadega kinni, teibib ta suu kinni ja kui naine lämbub, ei saa ta karistust, sest tegemist oli ettevaatamatusega, mitte mõrvaga. Veel suri naine Tallinnas oma kodus, sest mehe löödud torkehaava järel tekkis tal äge verekaotus. Mees pääses karistuseta, sest väitis, et nägi peale kahe pudeli viina joomist toas musta kogu, keda ta siis pussitas, pidades teda vargaks.

Lapse tühermaale hüljanud inimesed saavad tingimisi karistuse. Inimesed, kes jätavad väikse vaese abitu tüdruku üksida maha, ei saa selle eest karistada!

Ema uputab oma lapse WC potti põhjendusega, et raha vähe ja last ei ole vaja. Omaenda lihase lapse. Seda ma hetkel ei suuda leida, palju ta karistada sai.

Ma arvan, et need näited avavad inimeste silmad. Karistused (kui neid üldse määratakse) on naeruväärsed. Aga miks? Miks ütleb seadus nii:
§ 116. Lapse tapmine Ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse tapmise eest - karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

Kuidas saab olla, et inimene tapab OMA LAPSE ja saab vähem karistada, kui inimene, kes tapab võõra lapse?

Miks võib olla sotsiaaltöötaja inimene, kellel ei ole sotsiaaltöötaja haridust?

Kuidas saab olla nii, et inimesed, kes pöörduvad politsei või lastekaitse poole, ei saa soovitud abi?

Miks ei ole lastekaitsel õigus viivitamatult last kodust eemaldada?

Miks ei ole määratud karistusi sotsiaaltöötajatele, kes oma tööd ei tee ja kelle tegemata jäetud töö kulmineerub piinatud, pekstud, vägistatud või surnud lapsega?

Miks ei ole sotsiaaltöötajal õigus eemaldada kodust laps ainult seetõttu, et tema sisetunne tal seda teha käsib, ilma, et ta peaks kartma bürokraatiat ja seetõttu lapse ohtlikku olukorda jätab?

Miks ei võiks kõik 101 riigikogu liiget elada samasuguste summadega, nagu enamus eestlasi? Et nad elaksid päris Eesti elu, tunneksid meiega päriselt samu probleeme? Ehk siis huvitaks meie mured neid natukene enam?

Kuidas peaksime meie sellises ühiskonnas kasvatama lapsi, kus ilmselgelt vaimselt haiged inimesed saavad lapsi, omavad õigust nendega teha, mida soovivad (kas siis piinata, vägistada, tappa jne). Millised lapsed neil endal kasvavad? Kas terved? Ei usu...Sellepärast tuleb muuta süsteemi, sest iga katkine inimene peab saama kohest abi ja iga laps katkisest ja ohtlikust perest koheselt eemaldatud!