Oht Eesti tervishoiuteenuste jätkusuutlikkusele

Lp Vabariigi President, Lp Riigikogu liikmed,

Pöördumine seoses ohuga tervishoiuteenuste jätkusuutlikkusele Eesti Vabariigis

Eesti Perearstide Selts, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Hambaarstide Liit, Eesti Logopeedide Ühing ja teised Eesti tervishoiuteenuste osutajad pöörduvad teie poole seoses ilmnenud tõsiste ohtudega tervishoiuteenuste osutamise jätkusuutlikkusele Eesti Vabariigis.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) võeti vastu 13.04.2022. Algselt 01.07.2024 jõustuma pidanud seadus jõustus 01.11.2024, kuid edasilükkamisesthoolimata on selge, et seadus võeti vastu ja jõustati kiirustades, pööramata tähelepanu selle mõjudele tervishoiuteenuste pakkumisele Eesti Vabariigis.  

Patsiendikindlustuse vajalikkuse osas on tervishoiuteenuse osutajad ühel meelel - see on oluline samm edasi patsiendikeskse tervishoiusüsteemi suunas ning tervishoiuteenuste osutajad (TTO) toetavad antud instrumendi loomist – on selle seadustamine ja rakendamine Eestis vastuolus põhiseadusega ja hea õigusloome tavaga. Tõsiseim probleem, mida seadusandja pidanuks ette nägema, on seotud seaduse rakendumisega seotud kulude hüvitamisega. 

Kooskõlastamise ja riigikogus vastuvõtmise ajal oli nii allakirjutanud ühendustel, Riigikogul ja presidendil seletuskirja alusel teadmine, et seaduse rakendamisega seotud või selle alusel tekkivad kulud hüvitatakse tervishoiuteenuste osutajatele täielikult. Lisaks seletuskirjas selgelt välja toodud kinnitusele lubasid seda allakirjutanud ühendustele Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa korduvalt.

Seaduse seletuskirja kohaselt kinnitati, et TTO kindlustussüsteem on rahastatud Tervisekassa eelarvest, mis põhineb riigieelarvel ja maksumaksjate panustel. Uus süsteem nõuab kõigilt TTO-delt kindlustuse ostmist, tagades kindla rahastuse nendele, kellel on Tervisekassaga leping ning hüvitiste süsteemi. Majanduslik mõju leiti olevat piiratud, kuna enamik TTO-sid omab juba kindlustust, kuid muudatus toob kaasa täiendavaid kulusid nendele, kes seni kindlustust ei kasutanud. Seletuskiri sedastas, et kulude kasv kompenseeritakse osaliselt teenuste hinnatõusuga. Mõju tervishoiu eelarvele olevat hinnanguliselt väike, ulatudes ligikaudu 0,5%-ni.

Vahetult enne jõustumist jõudis Sotsiaalministeerium tõdemusele, et mõju tervishoiu eelarvele on seni arvatust oluliselt suurem ning taganes lubadusest hüvitada vastutuskindlustusega kaasnevad kulutused tervikuna. Selle tagajärjel on seatud ohtu tervishoiuteenuste osutamise jätkusuutlikkus eriti väiksemate TTO-de poolt, kes ei suuda katta suurenevaid kulusid ka Tervisekassa rahastamise väliselt osutatavate teenuste abil. 

On arusaamatu, kuidas jäi riigil tähelepanuta see, et Eesti kindlustusturul pakub nõutavat kindlustusteenust vaid üks kindlustuspakkuja ning turule sisenemist piiravad tugevalt kindlustusvaldkonna eriregulatsioonid. Sellega on loodud turutõrge, kus seadus tekitab massilise nõudluse kindlustusteenuse järele, millele pakkujaid ei ole. On ilmselge, et selliselt kindlustusandjale loodud monopoolne seisund toob kaasa ebamõistlikult kõrged kindlustusmaksed. Puudulik planeerimine ja ülevaade seadusega kaasnevatest mõjudest on põhjuseks, miks riik on loobunud oma lubadusest kindlustuskulud katta.

Seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega ega hea õigusloome tavaga. Tekkinud olukord seab ohtu tervishoiuteenuste jätkusuutliku osutamise.

Palume seetõttu kiireloomuliselt seada prioriteediks:

1.Leida täiendav rahastus kindlustuskulude katmiseks. 

2. Üle vaadata TOKVS §-s 11 sätestatud kindlustussummad ning kohandada need erinevate tervishoiuteenuse osutajate profiilist, osutatavate tervishoiuteenuste sisust ja kahjujuhtumi tekkimise tõenäosusest lähtuvaks. 

3.Üle vaadata käesoleva seadusega seatud piirangud, mille tõttu ei saa teised kindlustusfirmad Eesti turule tulla.