Taastame õppelaenu hüvitamise

allkirjade kogumine on lõppenud

21.06.2010 00:00 kuni 14.11.2010 23:59

8180 häält

16%
Loo ise aktsioon!
Loe täpsemalt

Riigikogu lõpetas 18. juunil 2009 riigi teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega õppelaenu hüvitamise avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini

Käesolevaga kutsume üles Riigikogu taastama õppelaenude hüvitamine kõigile avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes võtsid õppelaenu enne 30. juunit 2009. Õppelaenude hüvitamise lõpetamine kaheksa päevase etteteatamise ajaga rikkus õppelaenu võtnute õiguspärast ootust ning riivas nende õiglustunnet.


Lisainfot kampaania kohta leiad Facebookist: http://www.facebook.com/pages/Oppelaenu-huvitamist-tuleb-jatkata/339009171618?ref=ts.

Kui tahad toetada meid info levitamisel ning aktsioonides osalemises, siis saada oma e-posti aadress subjectiga Info aadressile oppelaen@eyl.ee. Kasutame aadressi ainult õppelaenu hüvitamise kampaaniaga seotud info edastamiseks.

Aktsiooni korraldaja

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab tudengite hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitseb nende õigusi.

EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, kõrgkoolide ja sotsiaalsete partnerite suunal.

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Sven: Pooldan

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 17:39

Usun kindlalt sellesse, et iga riigi otsus peab olema kantud vastutustundest ja suunatud kindlustunde loomisesse. Põhiseadus paneb riigile kohustuse austada kodanikuõigusi ning seista selle eest, et Eesti riik ja rahvas säiliks. Vanemapalk pole ainus imevits, millega iivet ja rahva usaldust oma riiki hoida. Kõik, kes panevad ennast mõttes vastsete vanemate seisu (omavad empaatiavõimet) ehk suudavad näha maailma ka läbi kellegi teise silmade ja vajaduste, ei saa eitada seda lihtsat fakti. Kui riik on kodanikule eelnevalt öelnud - üliõpilane, kui saad lapse, ei nõua me, et peaksid lapse kõrvalt endisel määral mõtlema ja muretsema ka õppelaenukulude maksmise pärast, sest Sul on peas muud mured ja rahakotis olulisemad kulud, mida katta - on ülimalt läbimõtlematu, kurb ja silmakirjalik muuta seda printsiipi tagasiulatuvalt ja olematu etteteatamisajaga.
Võttes arvesse paljude üliõpilaste rasket majanduslikku seisu, õigusriigi põhimõtteid ning Õiguskantsleri sõnavõttu Riigikogu ees vaid mõni aeg tagasi - toetan täielikult Riigikogu tähelepanu juhtimist puudustele ja läbimõtlemata ning vastutustundmatute otsuste tagasipööramist. Edu Eesti Üliõpilaskondade Liidule ja julgele lapsevanemale!
Vasta!
Tiina: Tiina

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 18:24

Riik peaks igati toetama hariduse omandamist.
Vasta!
Bärbel: Igati pooldan!

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 19:56

Viimane osa õppealenust sai võetud pärast pikka mõtlemist ja kaalumist. Seda seetõttu, et jäin rasedaks ja ei tahtnud otsida lisatööd, et kool omakorda kannataks. Võetud sai seepärast, et sel ajal kustutati noorel ülikooli lõpetanud lapsevanemal osaliselt õppelaen Nüüdseks olen lõpetanud kooli, kasvatanud üles tubli 1,5 aastase preili, kuid õppelaenu osalisest kustutamisest ei ole midagi kuulda! Seetõttu ei ole me saanud lubada ka omale teist last, kuigi mul on väga hea töökoht (pealegi riigiametnik!), kus ka õppelaenu ei kustutata, sest siis ei töötanud veel sel ajal ja enam ei ole mul võimalust seda ka nõuda.
Vasta!
Kitt: kena küll

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 20:01

aga maailm on hetkel sellises sügavas kriisis, et teile pannakse veel maksud otsa kui oma laene õigeaegselt tagasi ei maksa. Eestlastel ja ka teistel eurooplastel saab olema väga vähe(loe: mitte üldse) sõnaõigust Brüsseli ministrite koja otsuste langetamisel. Eestile on eurot vaid selleks vaja, et Euroopa Keskpank saaks tühja (loe: katteta) raha juurde trükkida, et seni veel lõhkevad mullid uute laenudega kinni katta:
http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3887&lang=est
Vasta!
Karmen: Pooldan

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 20:24

Kuna õpin õpetajaks ja tulevikus kindel plaan omal erialal ka töötada, siis võtsingi õppelaenu ainult seetõttu, et olin kindel, et see hüvitatakse.
Vasta!
Maret: Pooldan

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 20:57

Olen üks neist paljudest, kes nägi, et majandus hakkab kreeni kiskuma ja jäi rasedaks, sest see oli nii mõneski ettevõttes kõige lollikindlam viis koondamist vältida ja kui ajad paranevad - siis tagasi tööle. Arvestasin ka sellega, et emapalka saan 1,5 aastat, kuid kodus võib olla 3 aastat - seega pool emapalka läks hoiusele, et oleks ülejäänud poolteist aastat ka millestki elada. (Seda enam, et oli selge, et see kolm aastat ma võibolla peangi reaalselt kodus olema, sest tööd lihtsalt ei pruugi olla). Sisuliselt ma pean hetkel vähem kui miinimumpalgaga lapsega kahekesi hakkama saama...
Tõsiselt kurb ja vihastav oli maikuus kuulda, et seda arutati ja veel rohkem vihastas etteteatamistähtaja lühikesus. Ja ma olin selle rahaga arvestanud... Muide saatus tegi mulle erilise iroonia nalja - laps sündis 1. juuli. Pankades ka öeldi, et oleks sa sünnitanud päev varem, et siis oleks saanud midagigi ette võtta.
Ma ei pahanda sellepärast, et see ära kaotati, vaid sellepärast, et see tehti nii kiiresti. Ja see, et mina rahast ilma jäin...selle rahaga, mis ma oleks võitnud, ei ela ega sure.
Ma olen kuri sellepärast, et homset päeva ei või usaldada...
Vasta!
tiia: Pooldan

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 21:30

Üks õige asi. Saan ise varsti emaks ja lapse peale läheb ju palju raha. Riik võiks nii paljugi hinnata õppijaid ja nende saavutusi. Eesti iivet paeb ju tõstma ja lapse saame on nii ilus asi. Kuid kui tahta õppida siis peab ka selle eest maksma, aga kui maksta selle eest siis pole ju millegi eest last kasvatada.
Vasta!
Tiia: Pooldan

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 22:08

Läksin õppima sellepärast, et mulle meeldib minu töö ja olin kindel, et Eesti riik toetab nagu ta oli lubanud.
Vasta!
Anu: Anu: pooldan täiesti

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 22:13

Võtsin dok-õppes kaks korda laenu teadmises, et saan jätkata tööd avalik-õiguslikus ülikoolis ja seega ka laen hüvitatakse. Olen kõvasti pettunud, et lepingupartner osutus mitteusaldatavaks
Vasta!
Aivar: Sajaga poolt!

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 22:57

Ei tea, mis teised valdav enamus sellest teemast arvab,
aga pakun, et enim saavad aru teema olulisusest ikkagi üliõpilased ise, eriti need, keda teema otseselt puudutab. Valitsus oleks pidanud tookord otsuse tegemisel rakendama pikemat ülemineku aega... nii, et need, kes olid seni õppelaenu võtnud, saavad veel vastavalt hüvitatud (ja edaspidi nt. uuest algavast aastast ehk kuupäevast 1.jaanuar 2010.a. õppelaenu võtvad üliõpilastest lapsevanemad ei saa hüvitatud laenu).

Lühidalt: pikem ülemineku aeg ja juba võetud laenude osalise hüvitamisega arvestamine!
Mitte nii, et õppelaen on võetud ning need, kes seda võtsid (olude sunnil või mitte), et nüüd makse ka ise, taganeme oma (loe: valitsuse poolt antud) lubadustest. Järsk teki alt tõmbamine... võiks öelda.
Vasta!
Peeter: Martin

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 23:00

Ei tea, mis teised valdav enamus sellest teemast arvab,
aga pakun, et enim saavad aru teema olulisusest ikkagi üliõpilased ise, eriti need, keda teema otseselt puudutab. Valitsus oleks pidanud tookord otsuse tegemisel rakendama pikemat ülemineku aega... nii, et need, kes olid seni õppelaenu võtnud, saavad veel vastavalt hüvitatud (ja edaspidi nt. uuest algavast aastast ehk kuupäevast 1.jaanuar 2010.a. õppelaenu võtvad üliõpilastest lapsevanemad ei saa hüvitatud laenu).

Lühidalt: pikem ülemineku aeg kui 8 päeva ja juba võetud laenude osalise hüvitamisega arvestamine!
Mitte nii, et õppelaen on võetud ning need, kes seda võtsid (olude sunnil või mitte), et nüüd makse ka ise, taganeme oma (loe: valitsuse poolt antud) lubadustest. Järsk teki alt tõmbamine... võiks öelda.
Vasta!
Aivar: poolt

Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 23:37

seaduse muudatuse tõttu jäi endal 0.5 kuud puudu et oleks õppelaen hüvitatud
Vasta!
Priit: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 02:25

See peaks ikka kehtima sellistele üliõpilastele, kes etteantud ajal+1 aasta ikka selle hariduse ka omandavad.
Vasta!
Maili: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 09:48

Pooldan
Vasta!
Eleri: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 11:16

Olen poolt!
Vasta!
Anu: Poolt!

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 12:04

Eesti riik võiks tõesti toetada seda, et noored läheksid edasi õppima (-> rohkem ettevõtteid -> uute töökohtade tekkimine -> rahva heaolu ja majanduse parenemine) ning suurendaksid ka iivet.
Vasta!
Kerli: Poolt

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 12:07

Kindlasti poolt.
Vasta!
Kristi: Absoluutselt kahe käega poolt!!!

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 14:11

Riik ise tõmbab sedasi ju jalad alt ära noortel. Lapsed jäävad ka tulemata... Olen ise elav näide!
Vasta!
Siim: Täiesti nõus, ja väga tähtis.

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 14:31

ma andsin 1000 hääle :)
Vasta!
Pille: Õpilane

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 16:19

Mina ka pooldan. Enne õppelaenu võtmist (pidin igal aastal võtma, kuna muud moodi polnud võimalik õppima minna) mõtlesin hoolikalt järele mis ja kuidas kõik saama hakkab. Plaanid olid paigas, et kohe kui kool läbi hakkaks lapse peale mõtlema. See andis veelgi julgust see õppelaen ikkagi ära võtta. Arvestasin sellega, et poole aitab tagastada riik. Ja nüüd siis lihtsalt teatatakse, et nemad muutsid seadust selle koha pealt! Ja mis sai minu plaanidest? Kui riik mind maksmisel ei aita, siis ei saa kas last enne planeerida kui kõik õppelaen on tagastatud! Selleks ajaks olen aga juba 29-aastane... Hilja juba... Minu jaoks. Last üleval pidada ja laenu maksta on korraga liiga suureks koormuseks!


Vasta!
AIVAR: AIVAR

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 17:18

Riik täitku oma lubadus!
Vasta!
Pärja: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 18:18

Õppelaen sai võetud lootusega, et riik ka selle hüvitaks nagu oli ettenähtud!
Dokumentide esitamise ajaks ei olnud mul aastat riigiteenistus kuskilt võtta, kuid nüüdseks olen igati ausalt riigi teeninud usalusväärse riigiametnikuna!
Vasta!
Jaana: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 20:39

Asusin õppima ülikooli aastal 2007. Kuna minu laps oli tollel ajal 9-kuune, valisin Avatud Ülikooli. Arvestasin õppelaenu võttes sellega, et riik kustutab osa minu õppelaenust. Olen pettunud ning tuleviku pärast mures.
Vasta!
kätlin: Poolt

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 21:11

Olime elukaalasega plaaninud lapse saamist peale kooli. Oluliseks hüveks oli see juures õppelaenu osaline kustutamine. Kuna riik tegi sellise otsuse, siis nüüd tuleb ka unustada lapse saamine seni kuni laen on tagastatud. Tekib mõte et milleks ma sünnitan lapse riiki kus teda ei vajata ja ei taheta. Pole noortele koolilõpetajatele soodustust laenu kustutamise näol, lasteaia kohtadest ei maksa üldse rääkidagi ja lapse toetusest samuti.
Vasta!
Ave: Ave

Kommentaar lisatud: 22. juuni 2010 kell 22:36

Riigi poolt oli väga mõtlematu tagasiulatuvalt õppelaenu mitte hüvitada, kuna mina leian, et mul oli tekkinud õigustatud ootus õppelaenu hüvitamiseks.
Vasta!
Elmira: Pooldan

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 00:54

Mul õnneks pole siiani olnud vajadust õppelaenu võtta, kuid saan aru teema olulisusest. Inimesed, kes on näinud vaeva hariduse ja tulevase karjääri nimel, on väärt riigipoolset toetust õppelaenu hüvitamise näol.
Vasta!
Merlin:

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 08:23

Kui riik ei toeta oma noori, õppimis- ja teotahtelisi tudengeid, siis ei saa ta oodata tarku ja lootustandvaid teadlasi ning inimesi, kes viiksid Eesti riiki edasi ka tuelviku suunas.
Tudengid on Eesti jätkusuutlikkuse aluseks!
Vasta!
Silver: Pooldan

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 10:43

Õppelaenu kustutamise protsess mis MASU ajal algas on oma olemuselt äärmiselt tagurlik.
Vasta!
Ruslan: Testos

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 13:36

!!!
Vasta!
Eve: Poolt

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 13:48

Iga riigi huvides on, et tal oleks tasemel spetsialistid - arstid, õpetajad, juristid. Samas tahab iga arst, õpetaja ja jurist olla ka hea abikaasa ja lapsevanem. Pärast ülikooli lõpetamist tuleb aga esmalt asuda tagastama õppelaenu ja soetada kodu (jällegi aastakümnete pikkuse laenuga). Sellise koormuse kõrvalt käib pere loomine ja laste soetamine mõistagi üle jõu ja seepärast ei saa mingist iibe tõstmisest juttugi olla. Seega oleks täiesti loomulik, et riik, kuna tema huvides on nii üks kui teine, ulataks siin oma abistava käe, et ei tekiks olukorda, kus noor inimene peab valima karjääri ja pere vahel, vaid saaks teostada end nii oma teenistuslikus kutsumuses kui ka pereelus. Parim lahendus sellises olukorras oleks just laste sünniga seotud õppelaenu kustutamine nii nagu see mõnda aega tagasi ka oli. Selle seaduse tühistamine oli väga suur ja vastutustundetu viga.
Vasta!
Aivar: Pooldan

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 14:13

Võtsin samuti õppelaenu teadmises, et Eesti riik võib selle hüvitada.
Vasta!
Aivar: Poolt

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 14:14

Loodan, et riik taastab oma lubaduse ja hüvitab taas õppelaene.
Vasta!
Anna: Anna

Kommentaar lisatud: 23. juuni 2010 kell 17:12

Mina ka pooldan!
Vasta!
Maive: Pooldan üliväga, kuna oleme selle ära teeninud

Kommentaar lisatud: 24. juuni 2010 kell 06:49

Soovisin minna edasi õppima magistriõppesse, kuna eriala oli mulle väga sobiv ja ka tööalaselt olin sellega vaiksetviisi seotud. Soovisin samaaegselt ka pereelu aktiivselt elada (sain just vahetult enne edasiõppima asumist emaks) ja võtsin ka õppelaenu, kuna usaldasin riiki ja arvestasin õppeleanu hüvitamisega. Paraku riik pettis räigelt ning olin nii pettunud, et soovisin kooli pooleli jätta. Siiski leidsin, mis on tähtsam- kas joosta riigi nõmeduste järgi või elada oma elu. Praegu tagasi vaadates imestan isegi, kust ma nii palju tahtejõudu ja energiat leidsin, kuna pühendusin samaaegselt 100%-liselt ka oma lapsele ja perele, lisaks veel projektitööle. Aga peale lapse sündi oli mu õppimisvõime hämmastavalt hea, pealegi tugev motivatsioon sellest, et sain juba ka oma erialal tööd ja mulle väga meeldis ja sobis valitud eriala. Ja õppisingi edasi ja lõpetasin õigeaegselt kooli ja olen nüüd veel kohe-kohe teise lapse emaks saamas. Ühesõnaga, ON VÕIMALIK elada sisutihedat elu nagu paljud Eesti tublid tudengid seda ka teevad. Paraku ei täitnud riik oma antud sõna ja seetõttu ootan selle lubaduse täitmist.
Vasta!
Epp: Kindlasti pooldan!

Kommentaar lisatud: 24. juuni 2010 kell 14:08

Kahe käega olen selle poolt!
Vasta!
sille: Olen poolt!

Kommentaar lisatud: 24. juuni 2010 kell 18:50

Olen poolt!
Vasta!
Elen: Elen

Kommentaar lisatud: 25. juuni 2010 kell 08:39

Olen poolt! olen praegu lapseootel ja loodan, et Ringkonna kohus tühistab MK otsuse. Õigustatud ootuspärasus tekib ikka laenuvõtmisega, mitte sellest kui mul tekib võimalus. Kui öeldakse, et on võimalus, et riik tasub õppelaenu nende eest, kes töötavad riigiasutuses või kes saavad lapse, siis mul tekkis sel hetkel ootuspärasus. Kuna töötan ka riigitööl, siis mul on topelt ootus.
Vasta!
Madis: Pooldan

Kommentaar lisatud: 25. juuni 2010 kell 10:19

Pole küll õppelaenudega tegemist olnud aga see oleks järjekordne lollus Eesti valitsuse poolt...
Nõustun Tiinaga, et Eesti riik peaks toetama hariduse omastamist selle asemel, et panna raha mingite sammaste alla veel masu ajal ja siis kurta et raha on vähe ja et töö on sitasti tehtud...
Vasta!
Kadri: Kindlasti poolt!

Kommentaar lisatud: 25. juuni 2010 kell 13:10

õppelaenu sai ikka võetud, kuna selliseid suuri summasid ei ole kohe käepärast võtta. Aasta on veel käia jäänud, aga nüüd saan lapse. Pean hakkama õppealaenu tagastama, kui olen lapsega kodus. Emapalk on väike ja kõigest poolteist aastat. Ma ei kujuta ette, mille eest ma seda tagasi maksma hakkan, kuna kogu see raha kuluks niigi lapsele ja söögile. Või pooldab riik pigem seda, et kui käin veel ennast harimas, siis tuleb lapsesaamise mõtted maha matta veel pikkadeks aastateks, kuni laen on hüvitatud. Siis on veel vaja töötada ka ja lõppude lõpuks olen nii vana, et enam pole mõtet last saada. See ei ole õige, et peab valima, kas olla haritud või mitte. Või tuleks rasestumise teadasaamisel minna ja aborti teha? Ja siis imestatakse, et suremus ületab sündimuse. Riik võiks ikka aidata abivajajaid.
Vasta!
Triin: Triin:kindlalt poolt

Kommentaar lisatud: 27. juuni 2010 kell 06:52

Riik andis lubadusi siis, kui majandus oli tõusu teel ja tõmbab tooli alt ära siis, kui jama käes. Hüvitamine peaks ikkagi kehtima kõigile neile, kes sõlmisid laenulepingu endistel tingimustel. See, mida riik praegu teeb on: nuga selga.
Vasta!
Epp: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 28. juuni 2010 kell 16:40

Edu Eesti Üliõpilaskondade Liidule!!!
Vasta!
Priit: Pooldan

Kommentaar lisatud: 28. juuni 2010 kell 17:49

Riik tõmbas lihtsalt vee peale meile ....
Vasta!
Jaana: Jaana: pooldan

Kommentaar lisatud: 29. juuni 2010 kell 23:19

olen kunagi õppelaenu ju vaid sel tingimusel võtnudki, et osa sellest kompenseeritakse.
Vasta!
Elin: No ei mõista teps, miks ...

Kommentaar lisatud: 01. juuli 2010 kell 12:32

...riigiisad liivakastist välja ei saa!
Kui laenu võtmisel olid ühed tingimused, siis neid ikka muuta ei tohiks! Aga ju tugevama (rikkama) õigus maksab- võtame sealt, kust võtta ei anna.
Kui riik on rahvas, siis see tegu on lausa riigirööv!
Ja imestama paneb veel, et ühe viimase algatusena oodatakse õppimise poolelijätnuid tagasi õppima! Olge ettevaatlikud, küll ka see heategu kord karistatud saab!
Olen meie riigis väga pettunud.
Järjekindlust EÜE-le!
Vasta!
rait: poolt

Kommentaar lisatud: 01. juuli 2010 kell 12:43

Miks ei peaks
Vasta!
Ange: Poolt!

Kommentaar lisatud: 03. juuli 2010 kell 20:38

Kui olla riigi tööl, siis on päris kindel, et noorena on väga raske rahadega hakkama saada (palgad on ju väikesed). Nüüd võeti veel see viimanegi asi ära, mis tegi elu vähekenegi kergemaks.
Vasta!
Triin: Pooldan

Kommentaar lisatud: 05. juuli 2010 kell 12:53

Kõige jaburam selle õppelaenuga on see, et kui ma õppima läksin pidi riik riigitöölistele õppelaenu hüvitama. Seadus näeb ette, et tagasiulatuvalt midagi muuta ei saa aga ei, nad said sellega ikkagi hakkama. Kui ma oleks seda teadnud, et mulle seda ei hüvitata ei oleks ma ennast võlaorjaks teinud!!
Vasta!
Janne: Pooldan

Kommentaar lisatud: 06. juuli 2010 kell 15:19

See on ülimalt ebaaus, et niimoodi lepingut muudetakse. Kui õppelaenu võtsin olin arvestanud sellega, et peale kooli hakkan pereelu elama ja muudan oma unistuse lapsest tõelisuseks. Nüüd ei jää muud üle kui kuni oodata laenu tagasimaksmiseni ja seni välismaal töötada. Siin ju tööd pole. Olen Eesti riigis väga pettunud.
Vasta!
Rauno: Poolt!

Kommentaar lisatud: 06. juuli 2010 kell 17:37

Ikka tuleb poolt olla sellisele asjale:)
Vasta!
Jelena: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 07. juuli 2010 kell 09:21

Ohhhhh, see Eesti riik.....
Vasta!
Guido: guido@signaal.ee

Kommentaar lisatud: 07. juuli 2010 kell 10:38

pooldan
Vasta!
Anu: Poolt

Kommentaar lisatud: 07. juuli 2010 kell 20:43

Olen poolt!!
Vasta!
Margot: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 08. juuli 2010 kell 10:52

Riigipoolne hüvitamine annaks noortele õppuritele kindlustunde ning võimaluse keskenduda õpingute ajal vaid õppimisele, mitte muretsemisele, kuidas toime tulla!!
Vasta!
Marko: Pooldan

Kommentaar lisatud: 08. juuli 2010 kell 18:07

Riik peab kinni pidama oma lubadustest! Me tegime liivakastis selliseid liigutusi, kus poole mängu pealt muutsime reegleid. Riik peab oma liivakastis reeglid jätma kehtima nii nagu need mängu alguses olid.
Vasta!
jaanus.lehtsaar: Jaanus: Poolt!

Kommentaar lisatud: 11. juuli 2010 kell 12:37

Tarkus tarviline vara!
Juba teist aastat lükkan oma plaane edasi tulevikku.
Vasta!
Carmelina: Liina: Poolt!

Kommentaar lisatud: 11. juuli 2010 kell 13:22

Õpetajatel tuleks õppelaen hüvitada, sest palgad ei ole nii suured et seda ise kinni maksta.
Vasta!
Janar:

Kommentaar lisatud: 11. juuli 2010 kell 15:50

Täielikult pooldan!!!
Vasta!
Raul: Taastame õppelaenu hüvitamise

Kommentaar lisatud: 12. juuli 2010 kell 10:47

Kogu asi tehti tagasiulatuva jõuga, et hoida kokku riigi rahalisi vahendeid. See on lepingutingimuste ühepoolne muutmine /VÕS/ kliendi kahjuks. Riik annab seadusi välja, ise neid rikkudes - ei saa aru.
Kuid sic! kas riigikogujate töötasude tõstmine MaSu ajal oli kokkuhoid ja kui, siis kelle arvelt ja kuidas see kokkuhoiumehhanism töötab. Kokkuhoid on rahaliselt väljendatav suurus. Miks maksta riigikogujatele palka EUR-ides kui kroon on riiklik maksevahend veel?
Õppelaenu hüvitamisest keeldumine toimus kokkuhoiu nimel. Miks praktika näitab riigipoolset vastupidist tegevust(näited ei mahu ära).
Kui oleks lepinu sõlmimisel selliseid tingimusi teadnud, poleks ma õppelaenu võtnud. Antud olukorras on riik mind kui heauskset klienti rängalt eksitanud, põhjustades mulle nii materiaalset kui moraalset kahju.
Vasta!
Meelika: Igati poolt!

Kommentaar lisatud: 13. juuli 2010 kell 19:22

Oleksin peaaegu hüvitise saanud, aga kuna otsustasin õpinguid jätkata ning seadus muutus (ei töötanud piisavalt kaua peale õpinguid), ei ole mul enam hüvitamist loota.
Vasta!
Ain: Pooldan

Kommentaar lisatud: 13. juuli 2010 kell 21:58

Lootes riigi heaks tööd teha võiks nemad toeatada oma töötajaid!
Vasta!
Marika: Õppelaenuhyvitamine

Kommentaar lisatud: 13. juuli 2010 kell 22:44

Täiesti uskumatu oli valitsuse poolt vastu võetud otsus, mitte hüvitada riiklikes haridusasutustes töötavate õpetajate edasiõppimist Tallinna Ülikoolis. On ju iseenesest mõistetav, et perekonda mitteomav õpetaja ei ole võimeline valitsuse poolt määratud töötasust maksma õppelaene.
Ebaõiglane on ka see, et haridusasutuste juhid propageerisid kõigest jõust õpetajate edasiõppimist ning kui viimased siis asusid õppima,võttes õppelaenu, muutis valitsus tagasiulatuvalt iseenese poolt vastuvõetud seadust, jättes laenukohustused kõige väiksemapalgaliste vastutusele.
Vasta!
Külli: Loomulikult poolt

Kommentaar lisatud: 18. juuli 2010 kell 15:58

Ikka taastada.
Vasta!
Katri: Katri

Kommentaar lisatud: 19. juuli 2010 kell 13:45

Pooldan täielikult. Valisin oma eriala ka sellise, mis meeldib, aga millega Eestis normaalselt ära elada oleks suhteliselt keeruline, kuna palgad on väikesed, kuid samas eelistasin seda eriala paljudele teistele, mis oleksid tasuvamad, kuna sellist tööd peab ka keegi tegema ja kuna see on meie riigis alles sukkpükstes, siis nõuab see roppu aega ja tahtmist. Võtsin õppelaenu, kuna see oli riigipoolt lubatud tagasi maksta, sest asun päris kindlasti riigitööle ja rohkemaks kui neljaks aastaks! See oleks olnud justkui tasaarveldus minu ja riigi vahel, et teen tööd, mis riigile on väga vajalik ja kogu ühiskonnale, kuid mis minule ei ole majanduslikus mõttes mitte kuidagi kasulik, seega olen äärmiselt pettunud kogu meie poliitilises süsteemis, eriti Eesti Vabariigi Valitsuses! Pole siis ime, et lapsi minnakse juba Soome sünnitama, sest sealsed ametnikud on võimelised inimeste ja kogu ühiskonna tulevikule ja heaolule ka mõtlema ja vastavaid otsuseid langetama. Peale selliseid häbematusi tekib igasugune tahtmine oma riigi heaks midagi teha, veel vähem siia lapsi sünnitada!
Vasta!
Kadri: Poolt

Kommentaar lisatud: 21. juuli 2010 kell 08:40

Kõigil õppelaenud võtnud tudengitel, kes täitsid laenu võtmise hetkel hüvitamiseks vajalikud nõuded on õiguspärane ootus, et riik täidab oma kohustused.
Vasta!
Kadi: Poolt

Kommentaar lisatud: 21. juuli 2010 kell 11:27

Sai ka koolis käidud ja laen võetud. Teadsin kindlalt, et kool tuleb lõpetada õigeaegselt, sest siis saan ühe lapse pealt pool kustutust. Sündis veel üks laps kooli ajal ja lootus, et saab veel tema pealt ka kustutust. Aga ebaõnn oli kuna kool kestis 3,5a siis see lõppes 2010 veeb. Muidu oleks veel enne 1. juulit saanud kasutada ühe lapse kustutust. Ma tunnen, et on tehtud ülekohut, kuna õppelaen sai võetud nii, et ma teadsin, et riigi poolt saan osalise kustutuse.
Vasta!
Ülle: Poolt! Suur ämber taas

Kommentaar lisatud: 21. juuli 2010 kell 12:49

Õiguspärane ootus tekib laenuga seonduva osas tekib, kui võtad õppelaenu! Muudetud seadus võinuks kehtima hakata alles neile, kes polnud selle vastuvõtmise hetkeks veel laenu võtnud. Siililegi selge, et Riik on ülekohut teinud kõigile, kes enne uut seadust laenu võtsid.
Vasta!
Maarika: Pooldan

Kommentaar lisatud: 26. juuli 2010 kell 09:27

Soovisin juba ammu ülikooli minna aga rahalised ressureid seda ei võimaldanud, kui sain tööle riigiasutusse siis tekkis ka võimalus ja nimelt just sellepärast, et õppelaen makstakse riigiasutuses töötavatele inimestele tagasi.Nii siis see otsus sai ka tehtud, et uuesti õppima minna. Kui kooli sisse astusime, siis öeldi, et oleme viimased, kellele laenud hüvitatakse, kui olime juba 2 aastat käidud ja kolmas alustatud, teavitati, et ka tagasiülatuvalt ei hüvitata midagi. Kuidas saab siis nii teha? Kuidas saab inimene oma plaane teha, kui ühel hetkel kõik nullitakse, seda enam, kui tegemist on noore perega, kellel on tulevik niigi segane. Kindlustunne, ei tea mis see küll praegusel ajal on?
Vasta!
Maarika: pooldan

Kommentaar lisatud: 26. juuli 2010 kell 10:00

Võtsin laenu just sellepärast, et meile lubati veel laenud hüvitada aga edasi järgmistega ei tea, kui 2,5 aastat õpitud öeldi, et ka tagasiulatuvalt ei hüvitata midagi. Ma polek siis ehk laenu võtnud ja ega ka edasi õppinud vist siis mitte.
Vasta!
Kristina: Pooldan

Kommentaar lisatud: 02. august 2010 kell 12:04

Õppisin ülikoolis vene keele õpetajaks ja soovin oma erialal ka tööd leida. Pooldan seda, et Eesti riik mõtleks õppelaenu hüvitamisele, kuna olgem ausad, laenu võttes meist väga paljud arvestasid sellega, et pool laenust hüvitatakse!
Vasta!
Kristjan: Õppelaen

Kommentaar lisatud: 03. august 2010 kell 18:21

EV toetused õppijatele on väga väiksed ning kui riik ei taasta õppelaenu, siis sellest võib järeldada, et riik ei soovi spetsialiseerunud tööjõudu
Vasta!
Eve: Eve

Kommentaar lisatud: 05. august 2010 kell 10:52

Poolt. sest olen ise saanud kasutada seda hüve ning see on väga abiks olnud.
Vasta!
Kirill: Pooldan

Kommentaar lisatud: 16. august 2010 kell 16:43

Pooldan
Vasta!
mailis: Igati poolt

Kommentaar lisatud: 17. august 2010 kell 19:34

Seda toetust on õpilastel vaja
Vasta!
Mati: Mati

Kommentaar lisatud: 18. august 2010 kell 13:02

Pooldan
Vasta!
Andrei: Poolt

Kommentaar lisatud: 19. august 2010 kell 15:22

Noored ajud, me oleme Eesti tulevik, aga tuleviku eest vaja hoolitseda!
Vasta!
Tatjana: Tatjana

Kommentaar lisatud: 23. august 2010 kell 14:15

Pooldan!
Vasta!
??????: Muidugi pooldan

Kommentaar lisatud: 24. august 2010 kell 08:16

Iga tahab kindlustust oma elus. Pole kindlustust - pole usaldust
Vasta!
Marju: Poolt!

Kommentaar lisatud: 24. august 2010 kell 19:31

Astusin ülikooli kindlas teadmises, et panga kodulehel väljareklaamitud riigipoolsed GARANTIID kehtivad. Kooli astudes olid mul täidetud mõlemad tagastamist võimaldavad tingimused (olin/olen tööl riiklikus asutuses ning mul on ka laps, kes kooli lõpetamisel on alla 5 aastane). Seega arvestasin, et kui juhtumisi ka töökoha kaotan, siis pean maksimaalseslt tagasi maksma oma õppelaenust pool summat. Nüüd on aga palka vähendatud ja tagasiulatuvalt lõpetati ka õppelaenu tagasimaksmine.
Kui oleksin kooli astudes teadnud, et õppelaenu ei tagastata, siis poleks ma õppima mineku kasuks kindlasti otsustanud. Pole õige, et euro tuleku maksavad kinni kõige vaesemad ja kaitsetumad elanikkonna grupid.
Võibolla leidub mõni ettevõtlik majandustudeng, kes kirjutab vastavasisulise artikli nt mõnesse Euroopa juhtivasse majandusajakirja - Eurole üleminek Eesti moodi vmt. Selleks, et täita eurole üleminekuks vajalikke kriteeriume ja inflatsiooni madalal hoida, vähendatakse kõigi väikesepalgaliste sissetulekuid. Parlamendiliikmed külmutavad vähenemise kartuses oma sissetulekud ning emapalga ülempiiri hoopis tõstetakse, sest ülirikastel emadel on selleks ju "õigustatud ootus"!
Vasta!
Marju: Marju:Poolt!

Kommentaar lisatud: 24. august 2010 kell 19:53

Õppelaenu hüvitamine tuleb taastada! Otsuseid ei saa teha tagasiulatuvalt. Õppima asudes olid mul täidetud nii riigi töökoha kui alla 5 aastase lapse tingimus.Panga kodulehel oli tagasimakse välja reklaamitud riigipoolse GARANTIINA! Kui riik tühistab ühepoolselt ja tagasiulatuvalt omapoolsed garantiid, kas siis minul kodanikuna on õigus nt ühepoolselt keelduda tulumaksu tasumisest riigile vmt???
Mõni ettevõtlik majandustudeng võiks kirjutada vastavasisulise artikli nt mõnesse Euroopa juhtivasse majandusajakirja - Eurole üleminek Eesti moodi vmt. Võiks valgustada, kuidas majanduslanguse saabudes riigikogu liikmed kabuhirmus oma hüvitise suurused vähenemise kartuses külmutasid, emapalga ülempiiri riigi raske majandusseisu kiuste tõsteti (sest ülirikastel emadel on sellesk ju "õigustatud ootus"), aga eurole ülemineku kriteeriumite täitmiseks (madal inflatsioon) võeti viimasedki tagatised ära just ühiskonnas niigi kõige ebakindlamal positsioonil olevatelt õppivatelt noortelt.
Endiselt on õppelaen aga riigi poolt tagatud st kel võimalik, jätke see lihtsalt tagasi maksmata! ise otsin samuti mõneks ajaks võimalust hoopis välismaale tööle asuda ja laen riigi kanda jätta!
Vasta!
Marju: Poolt

Kommentaar lisatud: 24. august 2010 kell 19:57

Õppelaenu hüvitamine tuleb taastada! Otsuseid ei saa teha tagasiulatuvalt. Õppima asudes olid mul täidetud nii riigi töökoha kui alla 5 aastase lapse tingimus.Panga kodulehel oli tagasimakse välja reklaamitud riigipoolse GARANTIINA! Kui riik tühistab ühepoolselt ja tagasiulatuvalt omapoolsed garantiid, kas siis minul kodanikuna on õigus nt ühepoolselt keelduda tulumaksu tasumisest riigile vmt???
Mõni ettevõtlik majandustudeng võiks kirjutada vastavasisulise artikli nt mõnesse Euroopa juhtivasse majandusajakirja - Eurole üleminek Eesti moodi vmt. Võiks valgustada, kuidas majanduslanguse saabudes riigikogu liikmed kabuhirmus oma hüvitise suurused vähenemise kartuses külmutasid, emapalga ülempiiri riigi raske majandusseisu kiuste tõsteti (sest ülirikastel emadel on sellesk ju "õigustatud ootus"), aga eurole ülemineku kriteeriumite täitmiseks (madal inflatsioon) võeti viimasedki tagatised ära just ühiskonnas niigi kõige ebakindlamal positsioonil olevatelt õppivatelt noortelt.
Endiselt on õppelaen aga riigi poolt tagatud st kel võimalik, jätke see lihtsalt tagasi maksmata! ise otsin samuti mõneks ajaks võimalust hoopis välismaale tööle asuda ja laen riigi kanda jätta!
Vasta!
Natalja: Pooldan

Kommentaar lisatud: 26. august 2010 kell 10:23

Ei ole õige lubadusi anda, kui ei ole võimalik neid täita. Kurb on.
Vasta!
Väino: Väino: Täiesti pooldan

Kommentaar lisatud: 26. august 2010 kell 13:51

Pooldan õppelaenu kustutamise taastamist, sest selline teguviis riigipoolt ei vasta õigusriigi eetikale. Seadus kehtestatakse tagasi ulatuvalt.Tegelikult pidanuks see seadus hakkama kehtima neile tudengitele, kes läksid õppima alates 01. sept. 2010 ja teistele tudengitel kes alustasid õppimist varem, kui seadus välja kuulutati peaks säilima eelmise seaduse õigused õppelaenu kustutamisele
Vasta!
Mari: poolt

Kommentaar lisatud: 26. august 2010 kell 19:47

See on minu arvates täiesti loomulik asjade toimimise viis, eriti nende üliõpilaste jaoks, kes olid sellega juba arvestanud ja nüüd on ninapidi veetud.
Vasta!
Reginleif: Asi ei ole rahas, vaid selles, et ülikoolis käimiseks peavad kõik tegema ohverdusi. Õppelaenu võtavad need, kes ei saa vanematelt piisavalt toetust või ei jaksa maksta tasulise õppe eest, mille summa on õppelaenust veelgi suurem.

Kommentaar lisatud: 27. august 2010 kell 02:05

See on absurd. Majanduskriis ei ole vabandus. Kärpimine hariduselt peaks olema viimane kaalutlus. Kui tahame, et majandus püsiks ja muud eluvaldkonnad samuti, kui soovime oma riiki inimesi, kes suudavad seda juhtida ja KUI ME EI TAHA, ET NAD LÄHEKSID VÄLISMAALE õppima (kus on palju paremad õppelaenu tingimused, vaatamata majanduskriisi jutule), siis peaksime arvestama tulevase põlvkonnaga. Kas õppejõud üldse saaks nii palju palka, et jaksaks maksta tagasi õppelaenu. Kas kõik rumalad inimesed on vaesed, et neile mitte luua õppimisvõimalusi? Kas tulevased tudengid, kellel üldse puudub perekond, peaksid 5 aastat enne töötama ettekandja, kelneri, garderoobi hoidja, valvuri või REISISAATJANA, et saaks kokku piisava hulga raha ülikooli astumiseks ning hariduse omandamiseks. Miks meil on puudus õppejõududest, arstidest, kes lähevad parema meelega mujale või ei alustagi oma karjääri, teades, et see ei tasu ära? Las nad lähevad? Loobume avalikult tulevastest potensiaalsetest teadlastest, arstidest, õppejõududest, tarkadest riigijuhtidest... loobume kohe üldisest loomulikust intelligentsist. Las lähevadki kaugele-kaugele ära. Ja minagi ei ole enam kindel.
Vasta!
Loore: Maria

Kommentaar lisatud: 27. august 2010 kell 02:15

Kui see nõndanimetatud riik soovib enda tulevikule päriselt head, selle kõige juures ka rohkem järelkasvu, siis miks võtta õppivatelt noortelt ära julgus ja õigus luua peret ja omada sealjuures reaalseid ja kindlaid väljavaateid!
Vasta!
Cornelia: Poolt

Kommentaar lisatud: 27. august 2010 kell 14:57

Eestis oleks justkui käivitunud mingi hariduse ja eestlaskonna iibe vastane pogromm.
Noorte hariduse omandamine peaks olema riigi prioriteet nr.1 nagu ka kaduva eestlase arvukuse säilitamine. Noorte puhul toimub pere loomine (laste sündimine) ja hariduse omandamine iseenesestmõistetavalt samaaegselt ning peaks olema loomulik, et riik seda toetab, mitte ei takista.
Hüvitise tagamise lubadusest tagasiastumine, praktiliselt etteteatamata – 8 päeva ei ole arvestatav aeg, eksole, aga isegi mitte selles lühikeses etteteatamisajas pole asi vaid selles, et 8 päeva pole piisav, et mõelda ümber terve oma ELU korraldus – kogu plaanitud tulevik.
Kõnealuse otsuse sõnum kõlab, et mingil seletamatul põhjusel (näit. masu) pole rahva heaolu – haridustase ega selle arvukuse säilitamine enam olulised. Masendav.
Pole küll sama teema kuid üliõpilasi tõsiselt puudutav siiski, et väljastpoolt Tallinnasse õppimatulnute jaoks ühistransport 3-kordselt kallines – kolme kuu ID-pilet maksab Tallinnas "kohalikule" õpilasele ja üliõpilasele 300 ja ülejäänud Eestist Tallinna saabunud õppuritele 825! krooni – arusaamatu vahetegemine Eesti riigi pealinna elanike ja ülejäänud Eesti riigi elanike vahel! Miks?
Vasta!
Janika: Pooldan

Kommentaar lisatud: 27. august 2010 kell 15:56

Ennem seaduse jõustumist, olin kindel, et minu õppelan kustutatakse osalselt, kuna vahepeal oli sündinud mul kaks last ning olin akadeemilisel, mis lükkas kooli lõpetamise ka edasi.
Vasta!
Aleksei: Pooldan

Kommentaar lisatud: 27. august 2010 kell 22:28

Pooldan
Vasta!
Egerta: Ema ja üliõpilane

Kommentaar lisatud: 30. august 2010 kell 10:54

Igati poolt! Riik peaks eelkõige toetama noori peresid ning kui lapse kõrvalt käiakse veel ülikoolis on see minu meelest ainult teretulnud nähtus. Aga tekib siinkohal küsimus, kui sain lapse detsember 2009 ning kui nüüd see seadus peaks uuesti jõustuma ning ma lõpetan ülikooli 2012 siis kas see õppelaenu osaline kustutamine kehtib ka mulle?
Vasta!
Ceilin: Loomulikult pooldan

Kommentaar lisatud: 30. august 2010 kell 12:12

Ma läksin õppima seetõttu, et mulle on tähtis haridus ja kui mul on võimalik rohkem teada saada asjadest, millest ma teada tahaksin saada, siis miks-mitte. Aga ma ei poolda tasulist haridust- siiski eestis on veel haridus tasuline- pidin võtma õppelaenu, kuna tahtsin ka tööl edasi käija. Mulle oleks küll väga meeltmööda, kui mu õppelaen kustutataks, sest kardan, et millalgi, kui lapse saan, läheb mul selle õppelaenuga raskeks.
Vasta!
Veera: pooldan!

Kommentaar lisatud: 30. august 2010 kell 13:51

muidugi poolt!!!
Vasta!
Jana: Arvamus

Kommentaar lisatud: 31. august 2010 kell 10:58

Riik peaks absoluutselt toetama hariduse saamist Eestis. Kuigi selline lüke oli mõningal määrav mõistetav, jääb mõistetamatuks ikkagi see, kuidas üldse oli võimalik muuta õppelaenu kustutamise korda tagasiulatuvalt??? St, et igati loogiline oleks säilitada nendele tudengiteleõppelaenu kustutamise õigus, kes asusid õppima veel selle seaduse kehtimise ajal - nt 2008 aastal õppurite nominaaltähtaeg oli 2010? Ja mida siis teha, jätta poole pealt õpingud pooleli või neelata see ebaõiglane otsus? Rääkimata nendest noortest inimestest, kes sünnitasid pärast õpinguid riigile uusi lapsi.. ja oma titade kõrvalt maksavad kuus tuhandeid kroone? IGALJUHUL TULEB SEADUS TAGASI MUUTA, või vähemalt taastada lapsevanema õppelaenu kustutamine ning nende inimeste õigused, kes ebaõiglaselt aastakese õppimisega hiljaks jäid. Sotsiaalriik!
Vasta!
kristiina: Kristiina

Kommentaar lisatud: 31. august 2010 kell 16:49

Poolt
Vasta!
Ranno:

Kommentaar lisatud: 31. august 2010 kell 21:30

Kindlasti poolt !!!
Vasta!
Ele: kindlasti poolt!!

Kommentaar lisatud: 31. august 2010 kell 22:57

Kuna õppisin õpetajaks, siis võtsin samuti õppelaenu teadmisega, et mulle tulevikus see hüvitatakse. Kurb, et riik oma lubadust ei täida...
Vasta!
Annika: POOLT!!

Kommentaar lisatud: 01. september 2010 kell 16:10

Kallis Eesti RIIK! Palun ole mees ja täida oma lubadused. Mina olen oma laste kõrvalt varastanud aega, et koolis käia, selleks kasutasin ka Sinu poolt pakutud abi ja ootan ka Sinu poolseid lubaduste täitmist - vastasel juhul tuleb Sul tegemist kunagi minu lastega, kellel on meeles lapsepõlvest koolis ja tööl käiv ema, kes on oma Riigis pettunud...
Vasta!
Liina: Kõik ühiselt.

Kommentaar lisatud: 02. september 2010 kell 13:04

Ühiselt saavutame rohkem. Eestlased on liiga vaikne rahvas. Liiga lihtsalt lepitakse muutustega, mida riik ette võtab, olgu need siis positiivsed negatiivsed. Antud juhul eelmisel aastal jõustunud muudatus lõpetada õppelaenude kustutamine oli ilmselgelt ülekohtune. Loodan väga et kogume piisavalt allkirju. Õiglus tuleb jalule seada.
Vasta!
Kätlin: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 02. september 2010 kell 15:34

Miks riik meil niimoodi jalad alt tõmbas?
Vasta!
Maris: Pooldan täielikult

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 00:08

Olen 100% õppelaenu hüvitamise taastamise poolt, mitte ainult sellepärast et ka ise sellest võimalusest ilma jäin kuna sel aastal kõrgkooli lõpetasin, vaid ka sellepärast, et pidevalt räägitakse kui väga hinnatakse haridust ja just sellepärast peaks riik toetama oma haritud noori.
Vasta!
Klaarika: Klaarika: Poolt!

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 11:42

Olen riigiasutuses klienditeenindaja, seega kõige madalama palgaastmestikuga (veidi üle miinimumpalga) palkasid on vähendatud 2x, lisaks veel kohustuslikus korras palgatapuhkused... mida veel! Loomulikult olen õppelaenu kustutamise poolt. Mis lubatud see teoks!
Vasta!
Mariliis: Mariliis: Igati pooldan

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 12:27

Olin kindel selles et riik toetab mind, sain kooli ajal kaks last ja ei jätnud kordagi pooleli ja lõpetasin ka veel kooli heade hinnetega! Kui see seadus vastu võeti pidin šhoki saama. Lastele läheb palju raha ja kooli õppemaks ka veel. Loodan väga et võetakse mõistus pähe ja taastatakse see seadus kas või siis need kes enne 30.juuni 2009 võtsid õppelaenu!
Vasta!
Merike: toetus on alati suureks abiks

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 12:36

Läksin õppima, sest sai võtta riigilt õppelaenu. See oli minu ainuke võimalus.Täna olen lõpetanud kõrgkooli ja samal ajal kasvatasime ka imearmast tütrekest. Kui tuli seadus, et pool makstakse õppemaksust kinni olin õnnelik! Koheselt tekkis kindlustunne võtta veel õppelaenu, et oma õpinguid jätkata.....ja uus laps sünnitada! Kõik tundus väga tore, mis siis et raske samal ajal elada pereelu ja käija koolis, veeta unetuid öid ja rutata väsinult ja kohusetundlikult läbi päeva.
Ma olin ju juba arvestanud ja usaldasin - meie Eesti riigijuhte. Me ju õheskoos ehitame oma riiki ja tõstame rahva iivet. Oluline on ju kasvatada oma lastest eeskujulikud kodanikud ja anda neile hea haridus. Kui me noori peresid ei aita, milleks siis seda kõike üldse vaja on? Keda te toidate riigiisad vaadake enda ümber - üks on täissöönum kui teine, tv-st on lausa vastik vaadata! Vabandust.
Vasta!
Marija: Pooldan

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 13:42

Государство должно отвечать за свои слова!!! Многие люди поверили вашим словам, и теперь расплачиваются за ВАШИ "ОБЕЩАНИЯ"!!
Vasta!
jane: Pooldan

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 18:02

Olen samuti võtnud laenu teadmises, et see hüvitatakse kunagi:-(
Vasta!
Mihkel:

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 19:38

Kindlasti peaks see olema riiklikult toetatud!
Vasta!
Mihkel:

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 19:38

Ehk siis pooldan!
Vasta!
Elo:

Kommentaar lisatud: 03. september 2010 kell 21:40

Olen poolt!
Vasta!
Triin: POOLDAN 100 %

Kommentaar lisatud: 04. september 2010 kell 09:36

Võtsin õppelaenu teadmisega, et riik mul seda maksta aitab. Olen täiega pettunud Eesti riigis - "toetame noori peresid ja hariduse omandamist..." - järjekordne pläma :((
Vasta!
Brita: Poolt

Kommentaar lisatud: 04. september 2010 kell 20:25

Tudengid on Eesti tulevik. Kui võtta meilt ära soodustused, mida on lubatud, et meie õpingud sujuvamalt mööduksid, siis seatakse ka paremat tulevikku küsimärgi alla. Oht, et riigil jäävad saamata mitmed oma ala mõjukad proffesionaalid, on nüüd väga reaalne.
Vasta!
Maret: pooldan

Kommentaar lisatud: 04. september 2010 kell 23:43

tähtis punkt.
Vasta!
Johannes: Pooldan

Kommentaar lisatud: 06. september 2010 kell 09:00

Teadmine, et avalikus sektoris aidatakse laenu maksta, mängis kindlasti mingisugust rolli selle võtmisel.
Minul küll pole võimalust lepingutest taganeda.
Vasta!
Diana: Pooldan

Kommentaar lisatud: 06. september 2010 kell 12:16

Loodan, et sellisel toredal eestvedamisel ka hea ja kõigi jaoks positiivne tulemus on.
Vasta!
Annika: Pooldan

Kommentaar lisatud: 14. september 2010 kell 00:34

õppemaksu*
Piret: Piret

Kommentaar lisatud: 08. september 2010 kell 10:31

Kui ma lapseootele jäin, oli hüvitis alles. Kui aga beebi sündis, oli uus seadus juba jõustunud. Seega olin topelt pettunud, et muudatus kehtis ka juba last ootavatele vanematele. Loomulikult ei tulnud meie peresse laps selleks, et õppelaenu kergendada. Kuid last planeerides ja oma majanduslikku seisu üle vaadates, me ometi arvestasime ka selle hüvitisega.
Vasta!
Gertu: Pooldan

Kommentaar lisatud: 08. september 2010 kell 12:00

See oleks üks õige otsus!
Vasta!
Aveli: Aveli: Pooldan

Kommentaar lisatud: 08. september 2010 kell 15:25

Õpin õpetajaks ja võtsin laenu teades, et riik selle tagasi maksab. Riik hüppas alt ära ja paljud on nüüd laenukoormaga.
Vasta!
Annika: Poolt!

Kommentaar lisatud: 14. september 2010 kell 00:33

Mismoodi siis Need ülipilased ära elaksid, kelle vanemate rahakott ei võimalda niigi kõrget õppelaenu tasuda?
Vasta!
Silver: Silver: Pooldan

Kommentaar lisatud: 14. september 2010 kell 13:27

Riik peaks haridust toetama, mitte seda takistama.
Õppelaenu hüvitised tagasi!
Vasta!
Anna: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 14. september 2010 kell 15:10

Olin kindel, et minu kodumaa toetab minu õpimist. Loodan, et õppelaenu hüvitamist ikkagi taastakse.
Vasta!
Siim: Kenasti pooldan!!!

Kommentaar lisatud: 14. september 2010 kell 21:42

Ma arvan, et ei ole pikemat joru vaja. Eelnevalt kirjutanud tudengid ja kodanikud on kõik juba ära maininud
Vasta!
Kristi:

Kommentaar lisatud: 14. september 2010 kell 23:46

See praegune seadusemuudatus teeb väga paljude inimeste elu raskemaks. Riik ei hooli üldse oma rahva arendamisest ja oma tulevikust. Igaljuhul olen poolt selle hüvitise taastamisel.
Vasta!
Jelena: Pooldan

Kommentaar lisatud: 17. september 2010 kell 17:38

Olen poolt.
Vasta!
Jelena: Pooldan

Kommentaar lisatud: 17. september 2010 kell 17:39

Olen poolt.
Vasta!
Karina: Karina

Kommentaar lisatud: 18. september 2010 kell 17:26

Astusin ülikooli teadmisega, et minu õppelaen hüvitatakse. Sain käia ühe aasta kuni seadus muudeti. Oma õpinguid pooleli ei taha jätta, minu tulevase töökoha palk õpetajana ei suudaks maksta seda laenu kinni ilma suure kokkuhoiuta. Minu erialal ei olnud ühtegi riigikoolitustellimust sisseastumise aastal, kuid järgmise aasta üliõpilastel sellel erialal oli pooled kohad tasuta. Tunne on, et olen jäänud kahe hammasratta vahele. Ei hüvitata ja ei saa ilma laenuta.
Vasta!
Laas: taastame

Kommentaar lisatud: 18. september 2010 kell 18:39

RE: Kommentaar lisatud: 21. juuni 2010 kell 18:24
Riik peaks igati toetama hariduse omandamist.
Vasta!
Gerli: POOLT !!!

Kommentaar lisatud: 18. september 2010 kell 20:28

Riigi KOHUS on toetada haridust, noored inimesed on riigi tulevik.
Vasta!
Mirjam: Mirjam

Kommentaar lisatud: 19. september 2010 kell 13:33

Pooldan.
Vasta!
Tea: Pooldan

Kommentaar lisatud: 19. september 2010 kell 14:48

Ei saanud ise lapsega seoses hüvitist ega praeguse seisuga ei hüvitata mulle ka magistriõppe ajal võetud laenu, kuigi töötan riigiametis omandatud erialal. Siiralt loodan, et hüvitamine taastatakse ja aidatakse kasvõi tulevasi lõpetajaid.
Vasta!
Johanna: Johanna

Kommentaar lisatud: 19. september 2010 kell 19:20

Riik ei tohi ühepoolselt kehtivatest kokkulepetest taganeda. See on absurdne ja inimesed peaks oma õiguste eest seisma ja mitte laskma endast sellisel viisil üle sõita. Inimesed arvestasid laenu võttes tol hetkel kehtinud tingimustega ja planeerisid vastavalt.
Ärgem olgem lambad jning seiskem enda ja teiste õiguste eest.
Vasta!
Taavi: Taavi Minnik-riik täitku oma kohustused

Kommentaar lisatud: 19. september 2010 kell 21:06

Nõustun, et õppelaenu hüvitamise lõpetamise näol on tegemist nn. õigustatud ootuse printsiibi rikkumisega nende inimeste suhtes kes võtsid laenu enne 2009. a. Samas tahaks kõigile tulevastele laenuvõtjatele (ükstapuha on see õppelaen või kodulaen või mida iganes) südamele panna, et pankade näol pole tegemist heategevusorganisatsioonidega. Mõelge oma sammud ja valikud eelnevalt läbi
Vasta!
Kristina: Kristina

Kommentaar lisatud: 19. september 2010 kell 22:15

Plaanisime elukaaslasega last, kuid selle jama tõttu ei saaks hakkama.
Vasta!
Julija: julija

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 07:28

pooldan
Vasta!
Katerina: Taastame õppelaenu hüvitamise!

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 08:14

Pooldan!!!
Vasta!
Maarja:

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 10:32

Lubadus on lubadus
Vasta!
natlija: Poolt

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 14:16

Kidlasti peaks riik taastama õppelaenude hüvitamise, riigil on ju vaja harituid inimesi ning peaks igati toetama uute laste sündimist.
Vasta!
Dmitri: Pooldan

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 14:26

Riik peab toetama hariduse omandamist.
Vasta!
Helve: Fakt

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 14:48

Fakt on see, et õppelaenu võtmise ajal kehtis seadus, mis lubas õppelaenu hüvitada riigitöötajatele.
Madalapalgalise riigiteenistujana tegin eelnimetatud seadusest lähtuvalt otsuse võtta õppelaenu. Nüüd olen riigi poolt petetud ja majanduslikul allakäigutrepil...
Vasta!
Anna: Anna

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 16:35

Olen noor ema, kahjuks minu vanemad ei saa mulle aidata. Mul on ainult abikaasa, kes on samuti noor. Ise õppin õpetajaks ja tulevikus kindlasti lähen töötama kooli. Tahaks olla kindel, et mu riik hoolib minust ja tulevastest lapsetest.
Vasta!
Martin:

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 17:51

pro sum - olen poolt.
Vasta!
Regina: Peaks seisma ka tulevaste lapsevanemate eest, kes võtsid õppelaenu enne 30. juunit 2009.

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 18:23

Pooldan.
Hääletada aega on vaid 14 päeva, kutsun inimesi üles infot levitama ja teemat sõprade listidesse saatma.
Ei saa alati loota, et eestlased vaikselt kõigega nõustuvad. Seekord seisan õiguse eest!

Lp. EÜL-ile palun edastage riigikogule ka tulevaste lapsevanemate sõnavõtt.
Rõhutan, et kui esitate oma pöördumise, siis võiks teemasse haarata ka inimsed, kes võtsid enne 2009 õppelaenu, kuid kes ei tööta riigisektoris ja kellel pole ka lapsi. Nende hulka kuulun mina, kuid laenu võttes arvestasin kehtinud tingimustega ja poleks laenu võtnud, kui poleks olnud lubadus laste sündide puhul kustutatakse % laenust.

Et kohendasin sõnastust ja lisasin:
ja praegustele, kui ka tulevastele lapsevanematele, kes võtsid õppelaenu enne 30. juunit 2009.

Käesolevaga kutsume üles Riigikogu taastama õppelaenude hüvitamine kõigile avaliku sektori töötajatele ja praegustele, kui ka tulevastele lapsevanematele, kes võtsid õppelaenu enne 30. juunit 2009. Õppelaenude hüvitamise lõpetamine kaheksa päevase etteteatamise ajaga rikkus õppelaenu võtnute õiguspärast ootust ning riivas nende õiglustunnet.
Vasta!
Merle: Pooldan

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 20:45

kui riik on loonud tingimused, millega saab haridust, olgu see siis kõrg- või kutse, omandada vaid õppelaenu võttes, siis peaks riik aitama ka noortel aitama hiljem ka õppelaenu tagasi maksta. sest on ju Eesti riigil vaja haritud spetsialiste igal elualal ning kahjuks peavad paljud noored võtma täna õppelaenu, et omandada kõrgharidus. kuid kui riik hiljem ei hüvita õppelaenu, siis puudub ka noortel motivatsioon õpida, vaid asutakse tööle, et kindlustada endale sissetulek.
Vasta!
Dmitri: Priit

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 20:57

Pooldan
Vasta!
Triinu: Pooldan

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 22:22

Suhteliselt vääritu käitumine noorte suhtes.. ERITI nende suhtes, kellelt võeti see õigus tagasiulatuvalt ära! Oleks teisi julgeid, kaebaks selle asja kindlalt kohtsse ja see oleks ka kindel võit!
Vasta!
Iida-Leena: Loomulikult!

Kommentaar lisatud: 20. september 2010 kell 22:50

Jaa, palun! See laenukoorem on ikka väga julm. Eesti riik võiks tõesti aidata inimesi, kes aitavad riiki ja teisi kodanikke.
Vasta!
Riina: Riina

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 11:59

Olen igati poolt. Laenu võtsin ka ainult sellepärast, et kool ja töö nõudsid arvutit ja autot. Isegi riigieelarvelisel kohal õppides stipi saades ja õppelaenu võttes ei ela ära. Kui võimalusi jääb väheks (ja tõenäoliselt Eesti riigil kusagilt hiiglaslikku lotovõitu loota pole ja naftat ka leiduma ei hakka), siis võiks tingimusi karmistada. Näiteks vähemalt neli aastat riigitööd endise kahe asemel. On ju olemas paremaid võimalusi kui lihtsalt nullida ja tagasiulatuvalt ja ühepoolselt lepinguid muuta.
Vasta!
Jane: Jane: Pooldan

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 12:01

Igal juhul peaks selle asja taastama- tagasiulatuvalt
Vasta!
Sten: Pooldan

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 14:28

Kui noori nii aina kotitakse ja tõstetakse oma palku seal riigikogus, siis pole ime, et rahvas minema läheb Eestist.
Vasta!
Andrus: Andrus Rähni

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 14:45

Kui tahta häid töötajaid ja neid ka hoida - taastage õppelaenu hüvitamine.
Vasta!
Ardo: riik peaks peaale maksma

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 15:03

Mujal euroopas makstakse tudengitele peale veel õppimise eest. Inglismaal näiteks ei peaa õppelaenu tagasi maksma kuni pole palga number ületanud mingeid piire. INIMESED PAKKUKS VÄLJA KOLIME EESTIST KÕIK ÄRA LAS SIIS RIIGIKOGULASED ELAVAD SIIN ISE JA TEEVAD OMALE SEADUSI
Vasta!
Anna-liisa: Kuri

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 15:09

see oli riigi poolt väga alatu ja veel põhjendada, et see oli hüve, mida võib ära võtta, kui ma võtsin laenu siis oli kirjas, et pool kustutab riik kui laps sünnib, kõik kes võtsid laenu selle teadmisega peaks saama ka oma lubaduse. Mis riik see on kes oma lubadusi ei pea.
Vasta!
Rostislav: Rostislav

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 17:26

Kui antakse lubadus, et tagastakse raha - siis seda lubadust tuleb hoida. Kui soovite hüvitada - tehke seda nendele, kes uuesti võtab, nii et nad oleks nõus uute tingimustega.
Vasta!
Veiko: Poolt

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 18:31

Õiglasema riigi poolt
Vasta!
Jevgenia:

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 18:34

Olen poolt!
Vasta!
Allar: Igaljuhul poolt!

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 20:25

Haritud inimesed on riigi jaoks palju suurem väärtus kui see laenatud raha! Vale koht kokkuhoidmiseks!!
Vasta!
Jevgeni: poolt

Kommentaar lisatud: 21. september 2010 kell 20:59

poolt!!!
Vasta!
Juri: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 11:44

Pooldan kahe kättega!
Vasta!
Marija: Marija: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 12:41

Pooldan täiesti!!!
Vasta!
Kaur: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 15:45

Selline seaduse tagasihaarav rakendamine ei ole õiglane kellegi suhtes, eeskätt püüab see aga jalgu alt ära lüüa inimestel, kes hoolitsevad järelkasvu ning järelkasvu harimise eest. Sisuliselt on tegu laenu pähemäärimisega õppetoetuse asemel. Kas seesugune õppetoetus on õigustatud või mitte, polegi antud juhul oluline -- riik ei tohiks oma lubadustest taganedes kodanikke petta.
Vasta!
Anna: Anna

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 16:07

Pooldan
Vasta!
Kairi: Kairi

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 17:42

Poolt!
Vasta!
Piret: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 18:05

Olen poolt!
Vasta!
Ott: Ott: Nõustun.

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 19:28

Mul on kopp ees poliitikutest, kes enne majanduslangust andsid populistlikke lubadusi, mida nüüd täita ei suuda. Luba vähem, tee vähem. Mitte ära luba palju ja tee mitte midagi. Majanduslanguse kaela neid lubaduste mittetäitmisi on ka suhteliselt imal veeretada.
Vasta!
Piret: Pooldan

Kommentaar lisatud: 22. september 2010 kell 20:55

Kooli minnes arvestasin ma õppelaenu hüvitamisega.Eesmärk oli riigisektorisse tööle minna peale kooli!
Vasta!
Heli: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 23. september 2010 kell 09:07

Pean õigeks, et õppelaen tagasi makstaks!
Vasta!
Svetlana: Poolt!

Kommentaar lisatud: 23. september 2010 kell 11:25

Kuidas saavad üliõpilased hakkama elada ja õppida tänapäevases majanduses olukorras, pole kellelegi huvitav... Tähendab, riik ei vaja intelligentsi?.. Pooldan!
Vasta!
Rainer: Pooldan.

Kommentaar lisatud: 24. september 2010 kell 04:20

Selline käitumine riigi poolt on küll täiesti lubamatu - anda pikaajalisi lubadusi, et end nendest järgmiste valitsevate koosseisude raames vastutustundetult distantseerida. Millisest stabiilsusest, kindlustundest või arengust saame me rääkida kui sedavõrd olulised programmid lühiperioodi eesmärkide saavutamise nimel muretult lammutatakse? Seadusandlikul võimul ei ole Eesti elu korraldamisel mitte ainult õigus teha seadusi, vaid ka kohustus au sees hoida seadusekuulekuse aluseks olevaid põhilisi eetilisi printsiipe. Antud olukorrast õhkub kahjuks küll ainultvana head "sõnade, mitte tegude järgi" lähenemist, samast kõverpeeglist virvendab vastu ka solidaarsuse klausel, tuletagem meelde vastset teemaarendust avaliku sektori palgatõusu teemadel. Ja pange tähele - ei mingit vastutust. Ma olen veendunud, et nimetatud otsus (ehkki ma selle tagajärjel ise otseselt ei kannata) ei olnud ei õiguspärane ega demokraatia huve esindav ja ning tuleb ümber vaadata.
Vasta!
Elo: Võlg

Kommentaar lisatud: 26. september 2010 kell 19:07

Te jätate terve eesti värske haritlaskonna võlga - erialase töö asemel peavad nood pärast lõpetamist ettekandjaks või ehitajaks minema. Miks peavad lõpetajad, kellele hüvitamist lubati, nüüd oma tulevikuplaanid ümber muutma ja hakkama mõtlema, kuidas nad meeletut võlga maksta suudavad. Enamused mu kaastudengid võtsid õppelaenu siiski ainult sellel eeldusel, et lähevad hiljem riigitööle ja õppelaen hüvitatakse. Noored inimesed ei peaks enda elu võlakoorma otsast alustama.
Vasta!
Aet: Tuleks taastada.

Kommentaar lisatud: 26. september 2010 kell 22:10

Inimesed on võtnud laenu teistel tingimustel, kuidas üldse sai läbi minna tagantjärele tingimuste muutmine?!
Vasta!
irina: Irina: poolt

Kommentaar lisatud: 27. september 2010 kell 11:05

Olen igati poolt
Vasta!
Riin: Riin

Kommentaar lisatud: 28. september 2010 kell 00:31

Õppelaen on nagu kirves peakohal, kui lapsi kunagi saama hakkan.
Vasta!
Tiina: Poolt

Kommentaar lisatud: 29. september 2010 kell 22:08

Eespool on juba kõik öeldud.
Vasta!
Tiina: Poolt.

Kommentaar lisatud: 29. september 2010 kell 22:58

Toetan õppelaenu hüvitamise taastamise soovi.
Vasta!
Eneli: Eneli: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 29. september 2010 kell 23:03

Pooldan.
Vasta!
Svetlana: Svetlana, Pooldan

Kommentaar lisatud: 30. september 2010 kell 00:06

see oleks hea tegu riigiametnike poolt, seega poolt
Vasta!
Maarja: Poolt

Kommentaar lisatud: 30. september 2010 kell 16:57

Väga õige ettepanek.
Vasta!
Sirje: Taastame õppelaenu hüvitamise

Kommentaar lisatud: 30. september 2010 kell 21:50

pooldan
Vasta!
Laidi: Õppelaenu hüvitamine avaliku sektori töötajatele.

Kommentaar lisatud: 01. oktoober 2010 kell 12:01

Töötades Maksu- ja Tolliametis ja lõpetades maksunduse ja tolli erala pean ebaõiglaseks laenu mitte maksmist riigi poolt.
Vasta!
Lauri: Poolt, kahe käega poolt!

Kommentaar lisatud: 03. oktoober 2010 kell 04:46

Kui mina oma kõrghariduse teed alustasin, pidasin seda oma suureks trumbiks.
Hüvitamine aitaks kindlasti mitme lapsega peresid, kus mitu noort korraga ülikoolis käivad.
Vasta!
Tiiu: Tiiu Väärtnõu.

Kommentaar lisatud: 03. oktoober 2010 kell 21:52

Pooldan seda ideed,sest nii on õige.
Vasta!
Alina: Alina: Pooldan

Kommentaar lisatud: 03. oktoober 2010 kell 22:29

Ma olen nii meie valtsuses pettunud. Tekkib selline tunne, et neid üldse ei huvita tulevik, eriti tudengite ja hariduse tulevik. Vaadake näiteks, kuidas Suurbritannias antakse laenut - intress 0% ja kui sa ei teeni piisavalt raha, siis ei pea sa seda üldse tagastama. Üldiselt paljud EL riigid toetavad oma tudengeit, kahjuks see ei puuduta Eestit.
Vasta!
Merle: Noorena võlgades.

Kommentaar lisatud: 04. oktoober 2010 kell 11:08

Ilmselgelt ei ole noorel inimesel alati raha, et oma õpinguid jätkata, ka isegi siis kui ta RE kohale saab. Masendav kui pooled eesti noored juba võlgades peavad olema.
Vasta!
Mirjam: Pooldan

Kommentaar lisatud: 05. oktoober 2010 kell 10:55

Kuidas siis teisiti?
Vasta!
Pavel: Pavel: pooldan

Kommentaar lisatud: 06. oktoober 2010 kell 07:19

usun sellesse, et meie riigi töö sunatud hariduse omandamise võimaluste arendamisele (vaatamata kriisi perioodile).
Vasta!
Julia: Julia

Kommentaar lisatud: 06. oktoober 2010 kell 12:46

Pooldan!!!
Vasta!
Andra: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 08. oktoober 2010 kell 10:09

Igal juhul poolt!
Vasta!
Jelena-: Jelena-Leena

Kommentaar lisatud: 08. oktoober 2010 kell 19:32

Väga õige ettepanek.
Vasta!
Anastasia: Поддерживаю!

Kommentaar lisatud: 12. oktoober 2010 kell 15:18

Считаю несправедливым то,что действие этого закона распростаняется на тех, кто уже ожидал ребёнка,например мне в банке сказали ,что если бы я родила на 10 дней раньше,то государство оплатило бы часть моего учебного кредита.Где же справедливость?!
Vasta!
Ljubov: Ljuba

Kommentaar lisatud: 24. oktoober 2010 kell 18:41

Riik vajab/tahab professionaalseid, haridusega töötajaid ja peab toetama hariduse omandamist.
Vasta!
Kaidi: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 24. oktoober 2010 kell 20:46

Olen kahe käega poolt.
Vasta!
Olesja:

Kommentaar lisatud: 25. oktoober 2010 kell 11:37

Võtsin laenu,kuna olin kindel,kui lõpetan ülikooli, siis lähen riigikohale tööle ja Riig aitab mind hüvitada laenu.
Vasta!
Liis: Pooldan

Kommentaar lisatud: 26. oktoober 2010 kell 13:55

Riik peaks siiski toetama haridust. Eriti nende inimeste haridust, kes annavad oma panuse riigi toimimisele ja kujunemisele. (ametnikud, õpetajad) Iseenesest mõistetavalt peaks riik ka toetama noori emasid.
Vasta!
Daria: Ikkagi!

Kommentaar lisatud: 27. oktoober 2010 kell 10:15

Vaga loodan, et tulevikus meie riik alustab oma toetamist
Vasta!
Mirjam: igaljuhul poolt!!

Kommentaar lisatud: 29. oktoober 2010 kell 22:01

!!
Vasta!
Kärt: Mõistus, tule koju

Kommentaar lisatud: 30. oktoober 2010 kell 08:54

Valitsus muretseb välismaale tööle läinud eestlaste koju tagasimeelitamise pärast. Vaikimisi peetakse sellega silmas muidugi tippspetsialiste. Kas ei oleks targem nende äraminekut VÄLTIDA, näidates neile välja, et nad on kodumaale vajalikud kohe pärast kooli lõpetamist, mitte alles siis, kui keegi teine neid juba välismaal tahtnud on? Kas õppelaenu hüvitamine ei oleks odavam viis inimesi eestis hoida, kui hilisemad moosimismeetodid?
Kui riik näitaks välja, et ta oma inimestest hoolib, siis need omad inimesed hooliksid oma riigist ka rohkem. Riigi jaoks on aga tema oma rahvas, see kes kohal, ülearune. Õppelaenu hüvitamise lõpetamine on järjekordne viis haritud päid kodumaalt eemale peletada. Pehmelt öeldes lühinägelik käitumine.
Vasta!
Svetlana: õppelaenu hüvitamine

Kommentaar lisatud: 01. november 2010 kell 12:01

Taastame!!!
Vasta!
Reelika: Poolt

Kommentaar lisatud: 03. november 2010 kell 19:13

Toetus kindlasti tagastada!
Vasta!
Laura: Laura

Kommentaar lisatud: 04. november 2010 kell 14:52

Olen täiesti poolt. Arvestasin ise ka laenu võttes, et õpetajaks minnes makstakse see tagasi (vähemalt osaliselt). Ja saan täiesti aru miks riik hetkel seda endale lubada ei saa. Aga seda oleks pidanud tegema nii, et kõik, kes on enne teatud tähtaega võtnud õppelaenu saavad selle tagasi makstud kui tulevikus riigitööle lähevad ja pärast tähtaega võetud laene enam ei tagastata.
Vasta!
Mari-Liis: Mari-Liis

Kommentaar lisatud: 11. november 2010 kell 14:48

Olen igati poolt!
Vasta!
Õnnela: Õnnela

Kommentaar lisatud: 11. november 2010 kell 16:15

Loomulikult peaks riik õppijaid igati toetama.
Vasta!
Klarika: Klarika:pooldan

Kommentaar lisatud: 11. november 2010 kell 19:44

Hetkel oman õppelaenu , ning enne selle tasumist lihtsalt ei saa lapsi endale lubada, kuigi tegelikult tahaks.
Vasta!
Kerli: Kerli

Kommentaar lisatud: 11. november 2010 kell 20:16

Ka sellel ajal, kui mina oma esimese õppelaenu võtsin, kehtis veel süsteem, kus õppelaene hüvitati. Sellega seoses valisin osaliselt ka oma eriala. Seega oleks väga hea, kui see vana tava taastataks.
Vasta!
Siiri: Pooldan!

Kommentaar lisatud: 12. november 2010 kell 12:02

Kuigi minul endal ei ole õppelaenu, siis loodan, et kui mul peaks tekkima vajadus õppelaen võtta, siis riik toetab minu tagasimaksmist. Haridus ja haritud kodanikud peaksid olema riigile väga olulised!
Vasta!
Lea: Lea

Kommentaar lisatud: 13. november 2010 kell 16:43

Pooldan
Vasta!
Enriko: Pooldan

Kommentaar lisatud: 13. november 2010 kell 21:12

Olen poolt!
Vasta!
Helen: Igati poolt!

Kommentaar lisatud: 14. november 2010 kell 12:17

Lubadusi peab täitma!
Vasta!
Siim: Pooldan igaljuhul

Kommentaar lisatud: 15. märts 2011 kell 14:21

Nüüdseks 4a riigiteenistuses töötanud ja ülikooli lõpetamas. Riik võiks ikka vastu tulla!
Vasta!
Samuel: 'pooldan

Kommentaar lisatud: 05. aprill 2011 kell 19:03

pooldan
Vasta!
Teet: ÕIGUSTATUD OOTUS

Kommentaar lisatud: 14. aprill 2011 kell 15:47

Kurb, kui RIIK, kus elad annab ja võtab lubadusi täiesti VASTUTUSTUNDETULT
Ma saan aru kui hüvitamine lõpetatakse alates nendest, kes juba laenu võttes teavad, et riik ei hüviita.
Vasta!
Andre: Pooldan

Kommentaar lisatud: 19. jaanuar 2012 kell 18:07

Täitsa õige!
Vasta!
Kondita: Muidugi poolt!

Kommentaar lisatud: 24. jaanuar 2016 kell 13:17

Riik peaks igati toetama hariduse omandamist. Ja koolist tulnud värske noor, kes sukeldub tööturule, peab hakkama kohe rabelema, et saaks oma laenu tagasi maksma! Miks see üldse ära kaotati!?
Vasta!