Päästame Uljaste järve!

Teema: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ geoloogilise uuringu loa taotlus Uljaste külas Uljaste uuringuruumis põlevkivi kaevandamise eesmärgil.

Pöördume Lüganuse Vallavalitsuse ja Vallavolikogu poole, kuna oleme mures Uljaste järve saatuse pärast. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on Keskkonnaametile esitatud uuringuloa taotluse eesmärgiga uurida põlevkivi kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuväljal.  Uuringute eesmärgil tahetakse rajada Uljaste uuringuväljale kuni 40 puurauku ja kuni 15 kaeveõõnt sügavusega kuni 50 meetrit. Osa puurauke jääks Uljaste järvest vaid 300 meetri kaugusele. Uuringu käigus plaanitakse muuhulgas teostada katsepumpamisi ja veetasemete mõõtmisi ning uurida Uljaste järve setteid. Uuringuluba annab Kiviõli Keemiatööstusele eesõiguse taotleda Uljaste uuringuväljale põlevkivi kaeveluba.

Kardame, et niivõrd ulatuslike uuringute ja järgneva kaevandamisega rikutakse tõsiselt kohalikku põhjaveerežiimi, mille tulemuseks võivad olla joogiveeprobleemid Sonda alevikus ja Uljaste külas ning veetaseme langus Uljaste järves või isegi järve tühjaksvoolamine. Uljaste piirkonna tundlikkust on näidanud varasemad juhtumid. 1970. aastate algul Uljaste oosist idas tehtud maaparandustööde järel langes Uljaste järve veetase. 1970. aastatel rajati järve lähedusse itta ja lõunasse puuraugud. Itta parkimisplatsi juurde puuritud august hakkas purskama arteesiavesi. Kolm aastat tagasi novembris tehti Uljaste oosi lähistele salaja (väidetavalt Kiviõli Keemiatööstuse poolt) kolm puurauku, kust hakkas samuti vesi purskama. Asja uuris Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo.

Uljaste maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2018-2027 on öeldud, et kaitseala koosluste seisundit võib halvendada väljaspool kaitseala toimuv kaevandustegevus. 2004.a. koostatud Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri keskkonnamõjude hindamise aruandes on öeldud, et kaevandamistegevuse jõudmisel karjääri läänepiirile võib põhjavee tase Uljaste järve idaosa all alaneda umbes ühe meetri võrra ning läbi järve põhjasetete võib toimuda järve veepinna alanemine. Leiame, et meie Uljaste uuringuväljaga seotud kartused on igati põhjendatud.

Uljaste järv koos seda ümbritseva oosi ja Uljaste sooga on meie üldrahvalik rikkus.  Koos matka-radadega on siin üks Põhja-Eesti kauneimaid paiku, mille ilu on oma luules ülistanud ka poeet Igor Severjanin. Uljaste järve muudab omapäraseks asjaolu, et oosi taga on maapind järve veetasemest ligi viie meetri jagu madalam. Uljaste järv on jäänuk jääajajärgsest suuremast järvest ning see on Viru lavamaa ainus suurem looduslik järv. Järve olulisust meie esivanematele tõendavad muistendid, milles räägitakse järve rändamisest ja lood kaldakivil näha olevatest Kalevipoja varbajälgedest.

Osa 1959.a. loodud Uljaste maastikukaitsealast, milleni Uljaste uuringuväli ulatub, kuulub Natura 2000 võrgustikku. Uljaste järves kasvavad järv-lahnarohi ja vesilobeelia, mis kuuluvad II kaitsekategooriasse ning valge vesiroos, mis on III kaitsekategooria liik. Oosil paiknevas metsas elunevad III kaitsekategooria liigid pruunikas pesajuur, kahelehine käokeel, sulgjas õhik ja laanepüü. Kaevandustegevus võib muuta Uljaste järve ja selle ümbruse kaitsealustele liikidele sobimatuks.

Tähelepanu tuleb pöörata ka tõsiasjale, et majanduslikku tulu saadakse lühikese aja jooksul, ökoloogiline kahju akumuleerub aga aastakümnete ja -sadade kestel, nõudes pidevalt uusi ainelisi ja rahalisi kulutusi ning lisatööd. Kes neid korvama hakkab? Kitsas, ühe ettevõtte majandushuvi ei saa valitseda kohaliku kogukonna ja üldsuse arvamuse üle. Kogu eeltoodut arvesse võttes anname teada, et oleme vastu põlevkiviuuringutele Uljaste uuringuväljal.