Päästame Uljaste järve!

Teema: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ geoloogilise uuringu loa taotlus Uljaste külas Uljaste uuringuruumis põlevkivi kaevandamise eesmärgil.

Pöördume Lüganuse Vallavalitsuse ja Vallavolikogu poole, kuna oleme mures Uljaste järve saatuse pärast. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on Keskkonnaametile esitatud uuringuloa taotluse eesmärgiga uurida põlevkivi kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuväljal. Uuringute eesmärgil tahetakse rajada Uljaste uuringuväljale kuni 40 puurauku ja kuni 15 kaeveõõnt sügavusega kuni 50 meetrit. Osa puurauke jääks Uljaste järvest vaid 300 meetri kaugusele. Uuringu käigus plaanitakse muuhulgas teostada katsepumpamisi ja veetasemete mõõtmisi ning uurida Uljaste järve setteid.

Kardame, et niivõrd ulatuslike uuringutega rikutakse tõsiselt kohalikku põhjaveerežiimi ja tulemuseks võib olla veetaseme langus Uljaste järves või isegi järve tühjaksvoolamine.
Uljaste järv koos seda ümbritseva oosi ja Uljaste sooga on meie üldrahvalik rikkus. Uljaste järv on jäänuk jääajajärgsest suuremast järvest ning see on Viru lavamaa ainus suurem looduslik järv. Järve olulisust meie esivanematele tõendavad muistendid, milles räägitakse järve rändamisest ja lood kaldakivil näha olevatest Kalevipoja varbajälgedest.
Anname teada, et oleme vastu põlevkiviuuringutele Uljaste uuringuväljal.

allkirjade kogumine on lõppenud

25.05.2020 00:00 kuni 14.06.2020 23:59

1138 allkirja

75%

Teema: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ geoloogilise uuringu loa taotlus Uljaste külas Uljaste uuringuruumis põlevkivi kaevandamise eesmärgil.

Pöördume Lüganuse Vallavalitsuse ja Vallavolikogu poole, kuna oleme mures Uljaste järve saatuse pärast. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on Keskkonnaametile esitatud uuringuloa taotluse eesmärgiga uurida põlevkivi kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuväljal.  Uuringute eesmärgil tahetakse rajada Uljaste uuringuväljale kuni 40 puurauku ja kuni 15 kaeveõõnt sügavusega kuni 50 meetrit. Osa puurauke jääks Uljaste järvest vaid 300 meetri kaugusele. Uuringu käigus plaanitakse muuhulgas teostada katsepumpamisi ja veetasemete mõõtmisi ning uurida Uljaste järve setteid. Uuringuluba annab Kiviõli Keemiatööstusele eesõiguse taotleda Uljaste uuringuväljale põlevkivi kaeveluba.

Kardame, et niivõrd ulatuslike uuringute ja järgneva kaevandamisega rikutakse tõsiselt kohalikku põhjaveerežiimi, mille tulemuseks võivad olla joogiveeprobleemid Sonda alevikus ja Uljaste külas ning veetaseme langus Uljaste järves või isegi järve tühjaksvoolamine. Uljaste piirkonna tundlikkust on näidanud varasemad juhtumid. 1970. aastate algul Uljaste oosist idas tehtud maaparandustööde järel langes Uljaste järve veetase. 1970. aastatel rajati järve lähedusse itta ja lõunasse puuraugud. Itta parkimisplatsi juurde puuritud august hakkas purskama arteesiavesi. Kolm aastat tagasi novembris tehti Uljaste oosi lähistele salaja (väidetavalt Kiviõli Keemiatööstuse poolt) kolm puurauku, kust hakkas samuti vesi purskama. Asja uuris Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo.

Uljaste maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 2018-2027 on öeldud, et kaitseala koosluste seisundit võib halvendada väljaspool kaitseala toimuv kaevandustegevus. 2004.a. koostatud Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri keskkonnamõjude hindamise aruandes on öeldud, et kaevandamistegevuse jõudmisel karjääri läänepiirile võib põhjavee tase Uljaste järve idaosa all alaneda umbes ühe meetri võrra ning läbi järve põhjasetete võib toimuda järve veepinna alanemine. Leiame, et meie Uljaste uuringuväljaga seotud kartused on igati põhjendatud.

Uljaste järv koos seda ümbritseva oosi ja Uljaste sooga on meie üldrahvalik rikkus.  Koos matka-radadega on siin üks Põhja-Eesti kauneimaid paiku, mille ilu on oma luules ülistanud ka poeet Igor Severjanin. Uljaste järve muudab omapäraseks asjaolu, et oosi taga on maapind järve veetasemest ligi viie meetri jagu madalam. Uljaste järv on jäänuk jääajajärgsest suuremast järvest ning see on Viru lavamaa ainus suurem looduslik järv. Järve olulisust meie esivanematele tõendavad muistendid, milles räägitakse järve rändamisest ja lood kaldakivil näha olevatest Kalevipoja varbajälgedest.

Osa 1959.a. loodud Uljaste maastikukaitsealast, milleni Uljaste uuringuväli ulatub, kuulub Natura 2000 võrgustikku. Uljaste järves kasvavad järv-lahnarohi ja vesilobeelia, mis kuuluvad II kaitsekategooriasse ning valge vesiroos, mis on III kaitsekategooria liik. Oosil paiknevas metsas elunevad III kaitsekategooria liigid pruunikas pesajuur, kahelehine käokeel, sulgjas õhik ja laanepüü. Kaevandustegevus võib muuta Uljaste järve ja selle ümbruse kaitsealustele liikidele sobimatuks.

Tähelepanu tuleb pöörata ka tõsiasjale, et majanduslikku tulu saadakse lühikese aja jooksul, ökoloogiline kahju akumuleerub aga aastakümnete ja -sadade kestel, nõudes pidevalt uusi ainelisi ja rahalisi kulutusi ning lisatööd. Kes neid korvama hakkab? Kitsas, ühe ettevõtte majandushuvi ei saa valitseda kohaliku kogukonna ja üldsuse arvamuse üle. Kogu eeltoodut arvesse võttes anname teada, et oleme vastu põlevkiviuuringutele Uljaste uuringuväljal.


Algatuse korraldaja

Eesti Looduskaitse Seltsi Sonda osakond

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Kunnar: Päästame Uljaste järve!
Igasugune kaevandamine järve lähistel tuleb keelata. Keegi ei tea kuidas veesooned maasees kulgevad ja järv võib lihtsalt tühjaks joosta.
Vasta!
Edvard:
Uuringute vastu!
Vasta!
Toomas: Uljaste järv peab säilima.
Nii põhjalikud uuringud ei saa olla Uljaste järvele ohutud.
Vasta!
Julja: Päästame Uljaste järve!
Igasugune kaevandamine Uljastel tuleb keelata.
Vasta!
Angela:
Kaevandamise vastu!
Vasta!
Kai: päästame Uljaste järve
Järv oma oosiga on imeilus matkarada. Uljaste järv võib kaduda nende puurmiste tõttu.
Vasta!
Maicy: Allkirjastamine
Proovisin mitu korda allkirjastada aga ütleb, et kontrolli ID kaardi lugejat. Kõik kontrollitud ja teistes veebilehtedes laseb sisse logida ID kaardiga. Kas kellegil teisel sama mure
?
Vasta!
Jaanika: Päästame Uljaste järve ja kogu Virumaa!
Kõigepealt tuleb heakorrastada ja taastada nende karjääride alad, mis on juba kasutatud! Hirmus näide on meil Aseris, kus siiani suure tellisevabriku territooriumilt imendub merre erinevaid kütteõlisid. Rannajoon on täis tunnelahjude tuhka ja kaldast alla visatud praaktelliseid. Isegi Toila rannas on punaseid telliskivitükke! Savikarjäär, mis enam ei ole kasutusel, on avatud! Hirmus lohakus ja vastutustundetus! Ei tohi rikkuda meie kodumaad! Millise maa me jätame oma järeltulevatele põlvedele?
Vasta!
Anne-ly: Vastu.
Olen Uljaste järve keskkonnarežiimi kahjustamise ja kaevandamise vastu.
Vasta!
Kirke: Päästame Uljaste järve
Kaevandamine tuleb keelata!
Vasta!
Maie: Päästame Uljaste järve!
Olen Uljaste järve keskkonnareziimi kahjustustamise ja kaevandamise vastu.
Vasta!
Alex: Tito
Täiesti mõttetu on hakata veel rohkem põlekivi kaevandada, Eesti niigi reostab oma rohke põlevkivi kasutamisega loodust ja selle lihtsamaks saamine võib kogu Eesti looduse ja maine euroopa liidus ära rikkuda.
Vasta!
Ralf: Uljastet on korra juba karistatud-põhjus siiani teadmata.
Kas ükskord Virumaa sonkimine lõpeb või viimane kustutab tule.
Vasta!
Evi: Kaevandamise vastu
Ei usalda ühtegi kaevandamise soovi sest meie riigi ametnikud kes seda soovivad ei ole pädevad
Vasta!
Ralf: Ralf:Uljaste ei ole toibunud veel eelmisest rängast katsumusest.
Kas ükskord isu täis ei saa selle Virumaa(Ida-Virumaa on sotsiaja jäänuk) sonkimisest.Siin elavad veel tõelised patrioodid või need kelle nn.saatus on siia toonud.Kas elame põhimõttel et viimane kustutab tule.
Poliitikud ja äriinimesed ei tohiks üldse otsustada meie maavarade ja loodusvarade üle vaid Eesti riigi kodanikud.Vastu igasugusele uuringutele ja kaevamistele.
Vasta!
Aaria: Uljaste järv peab säilima.
Olen Uljaste järve keskkonnareziimi kahjustustamise ja kaevandamise vastu.
Vasta!
Denis: Päästame Uljaste järve!!!
Igasugune kaevandamine Uljastel tuleb keelata.
Vasta!