Paide üldplaneeringu ettepanekud

1. Eelnõu punkt 2.6.1. alapunkt 10 regulatsioon sätestab, et korter- ja ridaelamute rõdude ja lodžade kinniehitamist lubatakse kogu hoonel korraga  linnavalitsusega kooskõlastatud projekti alusel.

Kommentaar: Küsimust reguleerib juba ehitusseadustik, seades rõdude kinniehitamisele eelnõust leebemad nõuded. Nimelt võib ehitusseadustiku kohaselt rõdusid kinni ehitada ka üksikute korterite kaupa, kui selle tulemusel ei muutu korterelamu fassaad. Muudatusettepaneku tegijad leiavad, et Paide linnas puudub vajadus kehtestada korteriomanikele kõrgendatud nõudeid, mis takistavad eluasemete kaasajastamist ning toovad kaasa õiguslikult ebasoovitava olukorra, kus sama tegevust reguleerib samaaegselt kaks erinevat õigusakti, kehtestades takkapihta veel ka erinevaid nõuded.

Muutmisettepanek: Jätta punkt 2.6.1. alapunkt 10  üldplaneeringust välja.

2. Eelnõu punkt 2.6.1. alapunkt 11 regulatsioon sätestab, et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk katus).

Kommentaar: Regulatsiooni sätestamine tähendab sisuliselt uute hoonete ehitamise keeldu, kuna tänapäeval ei ole naturaalseid materjale kasutades majanduslikult mõistlike kuludega ehitada. Lisaks on eelnõu antud säte vastuolus riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ ning loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud eesmärgiga “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”. Viimati märgitud asjaolu ei ole keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes ära märgitud ja arvestatud.

Muutmisettepanek: Ettepanek on jätta punkt 2.6.1. alapunkt 11 üldplaneeringust välja.

3. Eelnõu punkt 2.6.1. alapunkt 13 regulatsioon sätestab, et hoonete rekonstrueerimisel ja uushoonestuse rajamisel on keelatud kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, puiduimitatsiooniga plastaknad jms).

Kommentaar: Eelnõu regulatsioon annab ametnikule ebamõistlikult suure kaalutlusruumi selles, millisel juhul on tegu olukorraga, kus toimub naturaalse materjali imiteerimine. Teiseks on ebamõistlik keelata ühte tüüpi välimusega materjali kasutust ainuüksi seetõttu, et see sarnaneb naturaalse materjaliga. 

Sarnaselt eelneva punktiga on naturaalsetele materjalidele sarnanevate materjalide kasutamise keeld on vastuolus riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ ning loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud eesmärgiga “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”. Viimati märgitud asjaolu ei ole keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes ära märgitud ja arvestatud.

Muutmisettepanek: Jätta punkt 2.6.1. alapunkt 13  üldplaneeringust välja.

4. Eelnõu punkt 2.6.1. alapunkt 14 regulatsioon sätestab, et juurdeehituse kavandamisel tuleb lähtuda olemasoleva hoone või sarnaste naaberhoonete kujundusvõtteist.

Kommentaar: Piiranguga surutakse omanikule peale „naabri maitset“, mis on vastuolus eraomandi puutumatuse põhimõttega ja hea halduse tavaga. Kui Paide linnavalitsus soovib, et kõikide Paide linna hoonete juurdeehitused on ühesugused (milline on eelnõu autorite ilmselge soov), siis peab ta seda eesmärki põhjendama igal üksikjuhtumi põhjal eraldi. Eelnõus hiilitakse sellest kohustusest aga kõrvale, ning mis veel kurvem, pannakse omanikud olukorda, mis mõjutab negatiivselt naabrussuhetele, investeerimisvalmidusele ja vara väärtusele.

Muutmisettepanek: Ettepanek on jätta punkt 2.6.1. alapunkt 14 üldplaneeringust välja.

5. Eelnõu punkt 4 toodud regulatsiooniga kehtestatakse 256-le Paide linnasisese linna kinnisasja omanikule Rahu, Eha, Pärnu, Soo, Lai, Põllu, Prääma, Tallinna, Tööstuse, Suur-Aia, Rüütli, Vainu, Pikk, Posti, Vee, Parkali, Vee, Valli ja Väike-Aia tänaval kõrgendatud piirangud hoonete ehitamisele ja korrashoiule. Näiteks on piiranguga koormatud omanikel keelatud hoone lammutamine, varasema hoonega sarnase uusehitise (koopiaehitise) ehitamine, hoone väljastpoolt soojustamine, krundi suuruse muutmine, algupärast ehitusmaterjali imiteeriva materjali kasutamine, katuseakna hoone tänavapoolsele küljele paigutamine, jne. Omanikud tohivad oma õuealale istutada üksnes selliseid taimeliike, mis on „sobivad“ ja „ajastukohased“, samuti tuleb neil säilitada aias kasvavad vanad viljapuud. Lisaks piirdeheki taimevalikule (sobiv ja ajastukohane) kirjutatakse omanikule ette, millise kuju ja kõrgusega tohib olla kinnistu piirdehekk.

Kommentaar: Rahu, Eha, Pärnu, Soo, Lai, Põllu, Prääma, Tallinna, Tööstuse, Suur-Aia, Rüütli, Vainu, Pikk, Posti, Vee, Parkali, Vee, Valli ja Väike-Aia tänava kinnistuomanikele kehtestatavate piirangutega on Paide linnavalitsus ületanud terve mõistusega hoomatavad piirid. Isegi palju kritiseeritud riiklikel muinsuskaitsealadel ei ole mindud nii kaugele, et kirjutada ette, millist taime võib omanik oma kinnistul kasvatada, rääkimata piirdeheki kuju reguleerimisest ja  vanade viljapuude eemaldamisest. Ometi on Paide linnavalitsusel vanalinna näol olemas hoiatav näide sellest, milleni üle reguleerimine viib.

Muutmisettepanek: Esitatud kujul piiranguid mitte kehtestada. Arutada need koos piirangualal asuvate kinnistute omanikega ühiselt läbi ning leida avaliku ja erahuvi vaheline tasakaal.

Kommentaar: Selgusetuks jääb, milliste andmete põhjal on Paide linnavalitsus asunud seisukohale, et Tarbja kaugkütte piirkond ei ole jätkusuutlik. Kõikide (avalikult kättesaadavate) andmete põhjal on olukord vastupidine: Tarbja küla elanike arv kasvab, kaugküttevõrgu kaudu energiat tarbivate hoonete energiatarbimine on olnud stabiilne, suur osa Tarbja külas asuvatest korterelamutest on otsustanud tervikliku renoveerimise kasuks, jne. Kuigi kaugküttevõrgu kaudu pakutav soojusenergia hind on üks Järva maakonna kõrgemaid, ei ole see siiski põhjus Tarbja kaugküttevõrgu likvideerimiseks, sest:

a) Ka praeguse soojusenergia hinna juures on Tarbja kaugküttevõrgust saadava soojuse hind üle kahe korra odavam, kui mistahes muu lokaalküttelahenduse puhul;

b) Kaugküttevõrgu keskmisest kõrgem hinnas on vastav mh Paide linnavalitsus, kes on väljastatud kaugküttepiirkonnas asuvatele elamutele kergekäeliselt ehituslube autonoomsete küttekehade rajamiseks. Sellega on Paide linn ise Tarbja kaugküttevõrgu toimimist ja mõistliku hinnataseme saavutamist saboteerinud, millest tulenevad tagajärjed tuleb Paide linnal sisuliselt lahendada, mitte püüda neid eelnõuga „ära unustada“;

c) kaugküttevõrgu sulgemine on vastuolus riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“ ning loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud eesmärgiga “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”. Viimati märgitud asjaolu ei ole keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes ära märgitud ja arvestatud.

d) Kaugküttevõrgu lõpetamine tähendab sisuliselt Tarbja korterelamute likvideerimise otsust, kuna alternatiivse (ühise) küttelahenduste leidmiseks vajaliku korteriomanike vahelise üksmeele leidmine on igal pool keeruline. Seda, millise ohuolukorrani see välja viib, võime näha Roosna-Alliku kaugküttepiirkonnas, kus Paide linn on lubanud kortermajadel kaugküttepiirkonnast eralduda.

Muutmisettepanek: Jätta Tarbja küla kaugküttepiirkond likvideerimata ning sätestada, et Paide linn on kohustatud tegelema selle arendamisega. 

7. Eelnõu punkt 2.6.1. alapunkt 2 regulatsioon sätestab, et tiheasustusalal peab uute moodustatavate elamu maa-ala katastriüksuste minimaalne suurus olema 1 200 m².

Kommentaar: Olukorras, kus valdav osa Paide linnas asuvatest eramukruntidest on (1200 m²-st) väiksemad, jääb arusaamatuks, mis põhjusel on Paides vaja kehtestada elamu maa-ala moodustamisele varasemast kõrgem lävend. 

Mida suurem on elamukrunt, seda raskem on leida sellele omanikku. Seetõttu vastandub eelnõus sätestatud suurte elamukruntide moodustamise nõue Paide linna elanike kasvu ja -arengu eesmärgile  

Muutmisettepanek: Kehtestada tiheasustusalal elamumaa minimaalseks katastriüksuse suuruseks 600 m², mida võib suurendada linnavalitsuse põhjendatud otsuse alusel.