Pöördumine Sanatooriumi pargi kaitseks Tartus

Soovin suure loodusväärtusega kultuurilooliselt oluliste isikute poolt rajatud ning rahvatervise tagamise seisukohalt väga vajaliku Sanatooriumi pargi säilitamist terviklikuna.

See väärtuslik Aino ja Oskar Kallasega seotud suure ajaloolise tähendusega park peab säilima! Oleks tohutu kaotus seda rikkuda.

Soovime suure loodusväärtusega kultuuriloolise Tartu Sanatooriumi pargi säilitamist tervikliku pargina.
Kuhu küll minna jalutama?

Nõuan Sanatooriumi pargi säilitamist tervikliku pargina

Olen Tartu Sanatooriumi pargi säilitamise poolt!

Meid, samaealisi, ümberkaudu elavaid poisse, kes 50-60 aastat tagasi Tissa pargis vana kruusaaugu nõlvadel kasvavate puude vahel kaelamurdvaid trikke sooritasid oli vast poole saja ringis. Oma esimesed esimesed puude otsa ronimise kogemused saime samuti samast pargist, sest kodused õunapuud olid viiekümnendatel selleks veel liiga väikesed. Ka igasugu muid ettevõtmisi oli pargis parem korraldada, kui tolmaval kodutänaval. Aastate möödudes leidsid selle pargi meie lapsed ja lapselapsed. Tänu sellele pargile näeme me oma koduaias peale vareste ja tuvide ka muid linde. Hullumaja ja eramud on pargi pindala niigi juba ülemäära vähendanud, vast aitab!

See on ainulaadne koht Tartus, tule suvel palavaga- puude all on jahe, tule talvel tuulega- puud annavad varju. Jookse või jaluta ja vaata ringi, siin näed-kuuled ka linde, keda tihti ei kohta. Lisaks kultuuriline taust, mis mulle alles hiljuti teatavaks sai. Alati lahkud siit paremas meeleolus.

Linnas peabki kivi-betooni-asfaldi vahel olema rohelust, just kõrg-haljastust, mis puhastab õhku. See on linnaplaneerimise A ja O kogu maalimas. Ja kui selline koht on olemas, siis tuleks seda kindlasti hoida.

Sanatooriumi parki hävitades hukkame suure eestlase Oskar Kallase töö, kes on Kallaste talu pargiosa ise kavandanud ja osalt ka oma kätega istutanud. Pargist elukvartalit tehes purustame terviku, milles ainulaadne uusklassitsistlik taluhäärber on lahutamatult seotud tervikuks seda ümbritseva pargiga. Mõlemad, nii elamu kui ka pargiala, kuuluvad lahutamatult kokku Üht eirates kahaneb mõlema väärtus. Palun väga, et linnal oleks pisutki hoolivust eesti kultuuri ja rahvuslike aatemeeste vastu!

Meie armsat kodulinna reklaamitakse kui roheliselt mõtlevat linna ning Tartu valiti ainsa Eesti linnana Euroopa Komisjoni missiooni „100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030“. Kust küll paistab välja see tarkus, kui linna terviklikke ja vanu haljasalasid järjest plaanitakse täis ehitada? Kesklinna kunstimuuseum ja raamatukogu, Sanatooriumi parki järgmine elupuuhekke kummardav uuselamurajoon? Seni kuni arendajaid/planeerijaid/ehitajaid ei õpetata puid säästvalt hooneid ja taristut rajama,seni ei tohiks olemasolevatesse parkidesse ehitamist lubada. Vanad õunaaiad on juba kadunud, kas nüüd peavad kaduma ka pargid?

Olen tartlane üle neljakümne aasta. Viimaste aastate arengud ja "arendused" ei lase enam kodulinna üle uhkust tunda. Kuidas saab kliimaneutraalseks tarkade mõtete linnaks olla planeerimisel elanike arvamust mitte-arvestav, parke ja metsi hävitav inimkooslus?

Olen meeleheitel. Kas seal kus räägib kinnisvaraarendajate raha, kaob inimlikkus? Kas tõesti peab kõik elamuid täis pikkima, hävitades pargi? Mis liigirikkusest me räägime! Teeme kampaaniaid - las hein haljendab keset linna- teeme kampaaniakorras kartulilapi - kõva sõna! Näitame suurte rahade eest, et me hoolime! Tühjagi te hoolite! Selles pargis käib vilgas elu. Jooksjad, kepikõndijad, lemmikloomadega jalutajad, niisama jalutajad. Lapsed, vanurid, keskealised. Kus me jalutama hakkame? Uuselamute hoovides või? Kaks lahmakat maja sinna tekkis nagu võluväel. Jäi tunne nagu oleks tulnukad nad sinna tõstnud. Tekib paralleel Venemaaga. Võtame Krimmi ära, kõik vaikivad. Võtame järgmise osa ära, keegi ei liiguta kõrvagi. Ahaa, midagi ei juhtunud, teeme lõplikult maatasa. Nii tundub minevat ka selle pargiga. Kas te olete kursis kui imeilusad pärnaalleed seal on? Talveõhtutel, kui seal jalutada, valgustid põlevad, kerge lumesadu. Tekib tunne nagu kõnniks katedraalis. Vanad tammepuud, lähed toetad selja vastu puud ja tunnetad vana ja väärika puu jõudu. Mõtled, mida see puu oma eluea jooksul näinud on, rahuned ja tunned ennast nii pisikesena. Oravad, lugematul arvul laululinde, kakk huikab õhtuhämaruses - Vaat see on liigirikkus ja täiesti tasuta käes kusjuures. Olen rääkinud naabritega pargi teemal. Niipaljudega kui olen rääkinud, ohkavad - mis meie teha saame. Jah vanem elanikkond, kes elavad pargi lähedal pole enam selles eas, et kasti otsa ronides valjuhäälselt protestida suudaks, aga nad hoolivad. See park on ju nende noorusaja mälestusi täis. Kui tõesti hooliksite, paneksite sinna hoopis pinke, et vanematel inimestel oleks koht kus jalutades jalga puhata. Noorematel varjuline paigake, kus istuda ja kallimal käest kinni hoides kasvõi kuu poole õhata. See park on nii paljudel südamelähedane. Usute, ma nutan kui neid ridu kirjutan. Ma pole iial midagi linnalt nõudnud. Esimest korda elus palun ma üldse midagi linnalt. Palun halastage Sanatooriumi pargile, ärge muutke seda järjekordseks uusarenduseks.

Kultuurilooliselt oluline ja rahva tervist kaitsev park vaja tervikuna säilitada.

Nii vanade puudega pargi asendamine hoonestusega oleks ju raiskamine. Uute puude kasvamine võtab palju aega selleks, et jälle oleks nendest abi inimeste tervise hoidmisel. Pealegi on vanad puud puud ilusad:)
Soovin, et linnaisad väärtustaksid Tartu rohealasid ka päriselt, mitte ainult sõnades. Soovin, et väärtustatakse ka meie ajalugu ja tehakse Oskar ja Aino Kallase rajatud park kõigile nähtavaks miks mitte mälestuspargina?! Paljud linlased on ju avaldanud soovi selleks vabatahtliku tööga kaasa aidata.

Park on noortele - ja tegelikult igas vanuses inimestele - looduse õppimiseks ja tervisespordiks suurepärane keskkond, mis lisaks on seotud kultuuriväärtuste ja paljude inimeste mälestuste ja igapäevaeluga. Arvan, et hoonetele on Tartus päris hulga teisigi kohti, tühjade väljade või lagunenud väheväärtuslike ehitiste asemele, elurikka pargi asemele uut peab aga põlvkondi ootama. Näen pargi kaitsmist ka kui eeskuju noortele, kes tuleviku-Tartus, -Eestis ja -maailmas ju elama ja "rohelisemalt" mõtlema peaks hakkama.

Sanatooriumi pargi loodus- ja kultuuriväärtuste terviklik säilitamine on hädavajalik piirkonna tervisliku elu-keskkonna säilitamiseks, eriti olukorras, kus Lõunakeskuses toimuvad ulatuslikud loodust hävitavad tööd (betoneerimine, asfalteerimine jm), hoogne kuumussaarte laiendamine.
"Toome looduse oma ellu tagasi" - Euroopa Komisjon" 20.mai 2020.a
Oleme Euroopa kultuuripealinn 2024 väärilised!

Huvitav küll, kesklinnas pannakse parki kartuleid ja üritatakse teha salumetsa sarnaseid moodustisi väljakujunenud parki, samas ei hoolita rahva arvamusest Kesklinna pargi säilitamiseks ega ka Sanatooriumi pargi säilitamiseks. Sanatooriumi pargis on suur liigirikkus, mida pole vaja kunstlikult luua, vaid SÄILITADA. Sanatooriumi park on terviklikult oluline roheala terve linna jaoks, mida rohkem kõrghaljastust, seda parem on kliima linnas.

Jätke park alles!

Save the park

Parki tuleb kaitsta!!