Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!

Riigikogu hakkab menetlema Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse ootamatut ja väga järsku pööret üle 8000 lapse koolielus. 2011. aastal tegi Riigikogu olulise hariduspoliitilise otsuse, millega kohustas omavalitsusi katma erakoolide tegevuskulusid sarnaselt munitsipaalkoolide vahel toimiva süsteemiga. Nüüd soovitakse süsteemi ühepoolselt muuta, arvestamata erakoole ühendavate katusorganisatsioonide ettepanekuid. Eestis on tänase seisuga 56 erakooli, mille pidajatest 40 on mittetulundusühingud. Seadusemuudatus sunnib osa neist koolidest uksed sulgema.

Klikkige "Loe täpsemalt"

allkirjade kogumine on lõppenud

13.10.2015 00:00 kuni 13.11.2015 23:59

8152 häält

101%

Riigikogu hakkab menetlema erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse  väga järsku pööret üle 8000 lapse koolielus. 2011. aastal tegi Riigikogu olulise hariduspoliitilise otsuse, millega kohustas omavalitsusi katma erakoolide tegevuskulusid sarnaselt munitsipaalkoolidega. Nüüd soovitakse süsteemi ühepoolselt muuta, jättes erakoolide tegevuskulud sõltuma kohalike omavalitsuste meelevallast. Seejuures ei ole erakoole ühendavate katusorganisatsioonide, lapsevanemate, kodanikeühenduste jt osapoolte ettepanekuid sisuliselt arvestatud.

Eestis on tänase seisuga 56 erakooli, mille pidajatest 40 on mittetulundusühingud. Seadusemuudatus sunnib osa neist koolidest uksed sulgema.

Kavandatav muudatus mõjutab igaüht erakoolides õppivast 8000 õpilasest, kellel on õigustatud ootus oma senises koolis õppekava lõpuni täita. Erakoolipidajatel on aga vastutus kooli vastu võetud laste ja perede ees.

Meie, allakirjutanud, leiame, et kui riigi eesmärgiks on saavutada ühtlaselt tugev ja mitmekesine haridussüsteem, kus igale lapsele leidub tema võimetele, eripäradele ja pere tõekspidamistele vastav kool, siis peaks riik
· toetama võrdselt kõigi Eesti laste haridust;
· käsitlema erakoole riikliku haridussüsteemi osana;
· suhtuma erakoolidesse kui lisandväärtust loovatesse partneritesse, mille kaudu tuleb haridussüsteemi juurde nii investeeringuid kui innovatiivsust;
· tunnustama erakoolide osa hariduse mitmekesistamisel ja uute mudelite katsetamisel;
· arvestama kõigis otsustes laste huve ja lapsevanemate põhiseaduslikku õigust otsustada oma laste hariduse üle;
· silmas pidama, et vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonile peab riik austama vanemate õigust võimaldada lastele oma usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.

Erakoolide riiklikust tegevustoetusest loodetav kokkuhoid, mis moodustab 0,07% Eesti 2016. aasta riigieelarvest, ei aita lahendada Eesti hariduse kitsaskohti, vaid toob kaasa suurema haridusliku kihistumise ning on vastuolus kodanikuühiskonna ja liberaalse ettevõtluskeskkonna põhimõtetega.

Me soovime, et riik ei teeks läbimõtlemata samme. Järsud muudatused hariduskorralduses on sotsiaalne eksperiment, mille tagajärjed mõjutavad inimeste elu. Erakoolide tegevuspõhimõtted ja rahastamine on oluline teema, mis vajab enne muutmist põhjalikku arutelu. Täpsemalt saab erinevate organisatsioonide uuringute, aga ka seletuskirjade ja pöördumistega HTMi poole tutvuda FB lehel “avalikultharidusest” ning www.avalikultharidusest.ee.

Nõuame, et:
· Erakooliseaduse §222 muutmine peatataks, kuni see on sisuliselt läbi arutatud kõigi huvigruppidega ning tehtud korralik mõjuanalüüs.
· Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse viidaks sisse täiendus, mis sätestaks erakoolid üldhariduskoolide võrgu osana.
· Olemasolevatele eraüldhariduskoolidele tagataks tegevustoetus tänases ulatuses.
· Koheselt moodustataks Riigikogu kultuurikomisjoni juurde eraüldhariduskoolide katusorganisatsioonide (Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendus ning Eesti Kristlike Erakoolide Liit), Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Õpetajate Liidu esindajatest töörühmad seadusandluse ja hariduse  arengu  teemadel, et tagada koolide edasine tegevus.

***

The state must have equal regard for the education of all children

The Riigikogu is set to debate the draft act to amend the Private Schools Act, with which an unexpected and very sudden turn is planned to be taken in the school lives of more than 8000 children. In 2011 the Riigikogu made a significant education policy decision with which it obliged local governments to cover the operating costs of private schools as per the system in effect between municipal schools. Now there is a desire to unilaterally amend the system without taking into consideration the proposals made by the umbrella organisations uniting private schools. There are 56 private schools in Estonia today, of which 40 are run by non-profit organisations. This change to the law will force some of these schools to close their doors.

The planned amendment will affect each and every one of the 8000 students enrolled in private schools who have a justified expectation of completing their studies at their current school. For the thousands of children studying at these schools, and their teachers, the loss of a secure environment is by no means worth the hoped-for savings, which would amount to just 0.07% of Estonia’s 2016 state budget.

We, the undersigned, believe that the state should support the education of all children in Estonia equally. Private schools form an inseparable part of the national education system. The closure of private schools will have a negative impact on the education of thousands of children and will in no way contribute to the improvement of the state’s school network.

We do not want the state to take any steps it has not thought through. The operating principles and funding of private schools are important issues that require extensive debate prior to being amended. The surveys conducted by numerous organisations, as well as their letters of explanation and appeals to the Ministry of Education and Research, can be found on the Facebook page ‘avalikultharidusest’ and at www.avalikultharidusest.ee.

We demand that:
1. the amendment of §222 of the Private Schools Act be suspended until it has been thoroughly discussed with all interest groups;
2. operational support be guaranteed for existing private general education schools to the extent to which it is currently provided; and
3. working groups comprising representatives of the umbrella organisations of private general education schools (the Association of Estonian General Education Schools, the Association of Estonian Free Waldorf Schools and Kindergartens and the Union of Estonian Private Christian Schools), the Ministry of Education and Research, the Association of Municipalities of Estonia, the Association of Estonian Cities and the Estonian Association of Teachers be immediately set up on the development of legislation and education as part of the Cultural Affairs Committee of the Riigikogu so as to ensure the future operations of the schools.

***

Государство должно одинаково относиться к образованию всех детей.

Госсобрание начинает рассматривать  законопроект о внесении изменений в Закон о частных школах, который предполагает неожиданное и очень резкое изменение в школьной жизни более 8000 детей.  В 2011 году госсобрание приняло в области образования очень важное политическое решение, обязующее местные самоуправления покрывать расходы частных школ по системе схожей с действуюшей  по отношению к  муниципальным школам. Систему хотят изменить в одностороннем порядке, не учитывая предложениий тех организаций, которые поддерживают  частные школы. В настоящий момент в Эстонии 56 частных школ, 40 -  содержатся недоходными предприятиями.  Изменение закона вынуждает некоторых из них закрыть двери школы. 

Планируемые изменения повлияют на каждого из 8000 учащихся частных школ, у которых имеется оправданное ожидания получить образование в выбранном учебном заведении. Потеря среды  защищённости для нескольких тысяч учеников и их учителей без сомнений не стоят экономии 0,07% госбюджета Эстонии на 2016 год.

Мы, нижеподписавшиеся, считаем, что государство должно поддерживать получение образования всех детей Эстонии в равной степени. Частные школа - неразделимая часть государственной системы образования. Закрытие частных школ неблагоприятно скажется на получении образования тысяч детей, но ни в коей мере не поможет упорядочению школьной системы образования.

Мы желаем, чтобы государство не делало необдуманных шагов. Принципы сущестования и финансирования частных школ это важная тема, которая требует основательного обсуждения. 
С исследованиями различных организаций, а также с пояснениями и обращениями  к Министерству образования и науки, можно более подробно познакомиться на странице FB  «Откровенно об образовании»  или на сайте www.avalikultharidusest.ee.

Требуем:
1. Приостановить изменение Закона о частных школах §222 до тех пор, пока не проведено обсуждение содержания закона во всех заинтересованных группах.
2. Обеспечить объём дотаций всем существующим частным общеобразовательным школам в том же размере.
3. При Комиссии по культуре Парламента, незамедлительно образовать из представителей организаций,поддерживающих частные общеобразовательные школы, рабочие группы по темам образования (Объединение частных общеобразовательных школ Эстонии, Объединение свободных школ Вальдорфа и детских садов, Союз Христианских частных  школ), Министерства Образования и науки, Эстонского союза местных самоуправлений, Союза городских управлений и Союза учителей, чтобы обеспечить дальнейшую деятельность школ. 

Aktsiooni korraldaja

Avalikult Haridusest - lastevanemate kodanikualgatus kaitsmaks oma laste haridust http://www.avalikultharidusest.ee

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Jürgen: Toetan: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks, kuni see on sisuliselt läbi arutatud kõigi huvigruppidega ning tehtud korralik mõjuanalüüs.
Vasta!
Tõnis: Toetan: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Traditsiooniline antropologilis kristlik sageli ka nihilistlik riigikooliharidus sandistab laste vaimarengu.
Praegu toimiv alternatiiv õpetas/kasvatus - erit Waldorf koolide oma - on tõesti ohus. Aaviksoolased haaravad võimu haridusmaastikul, sest tallavad jalge alla harituse ja head kasvatustraditsioonid. Heade Mõtete Linnast tuli tal juba lahkuda. Ilus oleks ta akadeemiline karjäär aga kahjuks ei jätkunud tal püsivust ja nüüd ta rabeleb oma partei eest.
Anneli: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Katrin: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Janno: nõuan Erakooliseaduse muutmise peatamist
nõuan Erakooliseaduse muutmise peatamist
Vasta!
Maris: Lp Ilona - küünik
Kui minu laps esimesse klassi astus, ei olnud kahjuks kohalikul omavalitsusel talle kooli kohta pakkuda (kuna sellel aastal astus esimesse klassi väga palju lapsi), ka ei olnud omavalisus nõus tegema teist ehk õhtupoolset vahetust. Kirjas mis kool mulle saatis seisis, et minu laps on arvatud Laagri kooli astuvate laste reserv nimekirja (mis iganes see ka tähendama peaks).
Seega langes liisk Waldorfkoolile, hetkel laps seitsmendas klassis ja üliõnnelik ja rahul, nagu ka mina lapsevanemana.
Siit ka küsimus Teile, kas saab panna kõiki Era nime kandvaid koole ühte patta....... ja miks siis minu laps halvem on kui kellegi teise laps, kes käib munitsipaal koolis.
Johannes: nõuan Erakooliseaduse muutmise peatamist
Võib-olla tekitab segadust teadmatus, et petitsioonis nõutakse vaid erakoolidele sama suurt pearaha, kui munitsipaalkoolide ja riigikoolide õpilastele. Kui kooli teenused on kallimad maksavad puuduva osa kinni lapsevanemad. On ju igati loogiline, et kõigi laste haridust toetatakse samas ulatuses, mitte et erakoolide lapsi vähemaga?
Ilona: Küünik
Maris, kui näiteks mina olen ateist aga minu maksudest õpetataks kellelegi seda, et maailma lõi jumal, siis ma ei ole sellega nõus, samuti ei pea ma, oma põhimõtete tõttu, Waldorfkooli parimaks kooli vormiks. Väga tore, et teil töötab ja kahju, et kohalik omavalitsus teie murele lahendust ei leidnud. Me ei ela ideaalses maailmas. Ma ei panegi neid kõiki ühte patta, kuid ma keeldun toetamast oma maksudega koole, mille õpetamise vormi ma ei usu, ka kaudselt. Miks ma peaks?

Kristel, teadusuuringutega on lugu hoopis teine. Olles keemik tean, et väga paljud inimesed, nii kurb kui see ka pole, on teadmatud ning andes nende kätte ohjad seoses teaduse, meditsiini jms arenguga, oleksime üsna nutuses olukorras. Kui tavatarbija ei näe kohest kasutusvõimelust asjale, mida veel isegi ei eksisteeri, siis ei aidataks selle loomisele mitte kübetki kaasa, kuna inimene oma loomuselt on laisk ja lühinägelik, unustades selle, et tuleviku avastuste nimel tuli tööd alustada juba eile. Seda esiteks seetõttu, et uurimist alustatakse tihti mõnikümmend aastat enne seda, kui toode turule jõuab, kui tegu on tootega või meditsiiniga.
Ilona: Küünik
Riik juba pakub kõigile lastele haridust samal alusel: alg-, põhi- ja keskharidus on riigi poolt tagatud ja tasuta. Kes tahab lisa, see maksku. Mina sain tasemel koolihariduse linnast, kus koole oli vaid kolm ning mina ei arva, et minu kui maksumaksja raha peaks kas või kaudsel teel minema projektide rahastamiseks, mis mind ei puuduta.
Kui teie plaanile lisataks klausel, et igal maksumaksjal on võimalik valida, kas ja kui paljuga ta toetab ning ka mis kooli, siis olen nõus. Muul juhul mitte, kuna mina ateistina ei taha, et minu raha eest nt usulise kallakuga koole toetataks.
Samuti.. kui minu maksude eest toetataks erakoole, kas on siis minu potentsiaalsetel lastel garanteeritud koht seal koolis? Ma väga ei usu seda. Pigem on ikka nii, et kes tahab midagi erilist, see maksku selle eest. Mitte nii, et "ma nii väga tahan, aga teie makske ja toetage".
Vasta!
Kristel: Kristel: Küünik'le
Sellise klausli korral oleks aus, et küsitaks maksumaksjate arvamust iga teadusuuringu kohta kuhu meie raha läheb, iga sõjakulutuse kohta kuhu raha läheb, iga taristu ehituse kohta kuhu raha läheb jne.
Kui palju läheb kellegi raha projektidele mis "meid otseselt ei puuduta"? Kes teab ...
Kas võib nii olla, et religiooni hindav maksumaksja ei soovi et tema raha eest "ateismi kallakuga" koole toetatakse? Huvitav kuidas sellise küsimuse korral raha jaotuks ...
Vasta!
Tiit: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Huvitav, et miks ei taheta muuta PGSi, mis kohustab KOVe teistele KOVidele maksma "pearaha"? Ehk et teisele KOVile peab maksma, aga erakoolile ei pea? Kas pole mitte ebavõrdne kohtlemine?
Vasta!
Katrin: Katrin Ild: Toetan!
Meie laps käis esimese klassi omavalitsuse koolis. Kooliaasta lõpus teatati aga ootamatult, et kuna koolis pole piisavalt kohti, siis pannakse sügisest meie lapse klass õhtupoolsesse vahetusse. Mingit eelnevat hoiatust polnud lastevanematele varasemalt saadetud ja lastevanemate algatatud aruteludel ei olnud direktor selgelt mingist dialoogist ega kompromisside otsimisest huvitatud. Meil ei olnud aga mitmetel põhjustel võimalik oma elu nii seada, et laps õhtuses vahetuses käiks. Kuna kooli teade tuli sisuliselt ette hoiatamata, olid meie võimalused uue kooli valikuks äärmiselt piiratud. Lõpuks saime lapse Audentesesse. Ei taha mõeldagi, et laps peaks uuesti kooli ja klassikaaslasi muutma, see on lapse jaoks väga raske. Samas, kui seadusemuudatus sisse viidaks, tõuseks õppemaks nii kõrgeks, et oleksime sunnitud kooli muutmist kaaluma.
Jääb arusaamatuks, kuidas riik sellist muudatust kaalub, kui omavalitsuse koolides ei ole tagatud piisavalt kohti. Samuti on mõistmatu, kuidas saab koolilt omavalitsuse toetust võtta ära sisuliselt sel alusel, et vastava kooli lapsevanemad on valmis lisaks ka omalt poolt panustama. Makse maksame lapsevanematena samamoodi, nagu teised lapsevanemad.
Vasta!
Helen: Toetan
Iga üks peaks saama ise valida, kas riigi- või erakool.
Vasta!
Ivika: Vabalikuvabadus peab jääma sõltumata vanemate rahakotist
Erakoolide kadumine oleks suur tagasilöök väärtuspõhisele haridusele. Tänased omavalitsuste ja riigi koolid on valdavs enamuses liiga jäigad, et muutuda koos ühiskonna ja lapsevanemate ootustele lapsekesksemaks. Erakoolid seda suudavad. Ma tahan, et kõigil lapsevanematel sõltumata nende rahakotist oleks võimalus valida, milliste väärtustega kooli nad oma lapse panevad. Tahan, et ka minul oleks 7 aasta pärast võimalik oma pojale sobiv kool valida.
Vasta!
Anneli: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!
Olen selle poolt.
Vasta!
Eve: Maksuraha?
Kristlus on jah kole koll. :-D Kes teab, võib-olla kümne aasta pärast on kristlikud koolid ainsad, kes julgevad avalikult jõule pidada, hoolimata sellest, mida ISISe kohalik harukontor arvab - juhul muidugi, kui neid kohe praegu kinni ei panda.

Kui minu laps läheb mistahes põhjusel naaberomavalitsuse riigikooli, siis liigub minu maksuraha minu lapsega kaasa. Selle raha nimi on pearaha ja sellest rahast ehk minu maksudest elab praegu ka naaberomavalitsuse erakool - napilt muide, kitsikuses, ei midagi priisata, aga veab vanemate toel välja. Miks ei peaks minu laste kool ka edaspidi minu maksurahast elama? Ja kuhu minu maksuraha sellisel juhul läheb, kui kool uksed sulgeb ja mu lapsed jäävad näiteks koduõppele?
Vasta!
Olen: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Valeri:
Toetan: Nõuame, et Erakooliseaduse pgr.22.2 muutmine peatataks, kuni see on sisuliselt läbi aruta- tud kõigi huvigruppidega ning tehtud korralik mõjuanalüüs. Valeri Nabokov, Randveres, Viimsi vald.
15.10.2015a.
Vasta!
Henno: Toetan!
Toetan Erakooliseaduse §22.2 muutmise peatamist
Vasta!
Neeme: Vara veel
Tegelikult on neil nõudjatel õigus. Vanemad peavad vabalt saama valida oma lapse kooli, stiili ja haridust. Lihtsaim lahendus selleks oleks, kui riigieelarvest lähtuv lapse pearaha liiguks koos lapsega ja läheks sellesse kooli, kus laps käib. See on aus ja loogiline.
Asja rikub aga ära praegune hariduskorraldus, mis paneb koolide pidamise kohustuse kohalikule omavalitsusele. Viimased on pandud totrasse olukorda, kus nad peavad nö võõra raha eest pakkuma teenust, mille tingimusi nad muuta ei tohi. Samas vastutavad kõige saba ja karvadega selle eest mis välja tuleb.
Loogiline oleks minna õiges järjekorras. (Riiklik) koolivõrk olgu algusest lõpuni riiklik struktuur. Riik kui rahade käsutaja otsustab (ainult elanikkonna struktuurist lähtuvalt) kus ja milline kool asub. Teistel k.a. omavalitsused on õigus asutada koole ja saada endale ka vastav pearaha, aga siis vastutavad nad juba üheselt tulemuse eest. Mitmesugused erakoolid lähevad sellesse struktuuri siis loomupäraselt sisse ja kellelgi ei tohiks olla tunnet, et temga käitutakse ebaõiglaselt.
Vasta!
Ojar: Lp. Küünik Ilona
Ka erakoolis käivate laste vanemad panustavad maksumaksjatena riiklikku haridussüsteemi, ehk siis arvatavasti ka Sinu lastele hariduse andmisse.
Vasta!
Ivo: Ivo
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Märt: Seadusloome läbipaistvamaks
Lisaarvamus, mille tõttu puhkes see kampaania:
Kahju on kogeda, et taas ja taas on aktiivsed kodanikud sama probleemi ees. Seadusloome ei ole läbipaistev ega kodanikke kaasav. Eesti valitsus tegi juba 90ndatel valiku liberaalse ideoloogia kasuks. See töötab ainult siis, kui lubatakse aktiivsetel kodanikel ja organisatsioonidel seadusloomes osaleda. Liberaalne ideoloogia tähendab, et rahvas ise on aktiivne ja tal lubatakse seda olla. Eestis on aktiivsust küll, kui valitsused eelistavad tagatubade tööd. Kahju!
Erakoolide toetuseks:
Erakoole tuleb kindlasti edasi toetada. Eesti ei tööta kahjuks valitsuse ja KOVi vabatahtlikkuse printsiipt kodanikuühiskonnaga koostööd teha. Liberaalne riigiideoloogia tähendab vastutust. Erakoolide juhid ja lapsevanemad tahavad vastutada, aga KOVid mitte. KOVide poliitikute odavuse (loe: väikeste numbrite) printsiit on neil silmad pimestanud! Kahju!
Vasta!
Katrin: Küünik(utele) ...
... ehk vastastele - kui Te arvate, et Teie isiklikult kuidagi vaesemaks jääte või Teie raha on kuidagi vääralt kasutatud, siis soovitan mitte pimesi uskuda, mida poliitikud Teile räägivad, vaid lugeda läbi vastavad seadusepügalad ning teha oma järeldused, kas lugu on ikka nii nagu sel soovitakse paista lasta.
Olgu siia välja toodud:
1. Erakooliseadus, lugeda läbi §22 (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/130052012002, sellega seotult liikuda edasi ...
2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, lugeda läbi §82 (3-5 ja 7) https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410. "Võtmeks" kogu loo juures on (7): "(7) Riigieelarvest valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kulude katmiseks eraldatava toetuse arvestamise aluseks on hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga." Ehk siis võetakse ära ühele õpilasele kuuluv ja nö. kaasaskäiv pearaha. Mul tekib küsimus, millisest võrdsest kohtlemisest me räägime, kui seadusemuudatus jõustuks? Kus on kokkuhoid?
Väga kenasti võtab antud teema kokku Birk Rohelendi artikkel "Sirbis": http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/suvenev-suvenematus/
Vasta!
Kaja: Toetus
Toetan täielikult petitsiooni "Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!"
Vasta!
Holger: Toetan
Nõuame, et Riik toetaks võrdselt kõikide laste haridust.
Holger Tamm
Vasta!
Nele: Toetan
Soovin, et riik, kus ma elan ja last kasvatan toetaks mitmekesist hariduse maastikku! Erakoolidel on rohkem vabadust katsetada ja luua lapsesõbralikumat hariduse andmist. Meie PRÕK ja GRÕK ei ole just kuigi laste loomulikku arengut toetavad. Meie lastel kaob õpiisu ja sära silmist tihtipeale juba algklassides, põhikoolis on lapsed masendunud ja peale gümnaasiumit teavad vähesed, kes nad on ja mida nad oma eluga peale hakkavad. Miks ei võiks olla rohkem valikuid erakoolide näol, kellele see kahjuks tuleb? Või miks peaksime jätma need valikuvõimalused ainult väga jõukate Eesti perede eeliseks? Siiani on olnud koolitamise tasud erakoolides taskukohased ka keskmise ja isegi alla keskmise palgaga peredele. (V.a. ehk mõned erandid Tallinna erakoolide seas).
Vasta!
Andres: Andres
Nõuan, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Marina: Toetan erakoole
Sest ei tee vahet era- või munitsipaalkoolil.
Vasta!
Valeria: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Iga üks peaks saama ise valida, kas riigi- või erakool.
Vasta!
Indrek: Erakoolide haldustasusid peaks vald toetama
Erakooliseaduse säärase muutmise peab peatama.
Vasta!
Olga: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Iga pere peaks saama ise valida, kas riigi- või erakool.Toetan täielikult petitsiooni "Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!"
Vasta!
Mart: Mart: Toetan. Selline kohtlemine on ebaõiglane ja põhjendamatu.
Ebavõrdne kohtlemine pole aktsepteeritav.
Vasta!
Kairi: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Nõuan, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Kairi: Erakoolideseaduse muutmise peatamine
Nõuan erakooliseaduse muutmise peatamist.
Vasta!
Eve: Tegevustoetus
Siin on täpselt kirjas, kes kust millist toetust saab ja mida praegu taotletakse ehk siis millest tahetakse erakoolid seadusemuudatusega ilma jätta: http://www.avalikultharidusest.ee/Erakoolide-rahastamine
Tegu on siis tegevustoetusega, millest peetakse ülal koolimaju - löögi alla läheb meie soe tuba ja valgus.
Vasta!
Triina: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!
Erakoolide asutajad ja õpetajad on näinud väga palju vaeva, et muuta meie laste hariduse omandamine loovamaks, lapsesõbralikumaks, individuaalsemaks jne.
Selle töö ja vaeva mitte austamine oleks väga ebainimlik tegu.

Soovime, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Vasta!
Sten: Toetan.
Toetan.
Vasta!
Siim: Kas teadmatus või pahatahtlikkus?
Meedia moondab pilti ja jätab mulje, nagu tegevustoetus oleks anonüümne lisaraha justkui "ei-tea-milleks" ja pearaha katvat niikuinii kõik vajaliku. Kui muu personali palgad katetakse tegevustoetusest, siis see "muu" ei tähista ainult koristajat ja vajalikke teenuseid, vaid tähendab ka nt tugipersonali - ehk siis psühholoogi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, vahel ka kooli poolt pakutavat huvitegevust jne. Sellise suhtumisega sülitatakse sellele olulisele osale ja jutlustatakse küll sotsiaalse poole vajalikust, aga rahastus sellistelt olulistelt teenustelt lõigatakse ära.
Ja mis saab mõnest erivajadustega laste koolist, mis munitsipaalkoolina ei saaks mitte mingit võimalust tegutsemiseks, aga mis on tihtipeale ainsaks abistavaks lüliks nende laste vanematele ja nendele lastele.
Vasta!
Anneli: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!
Nõus.
Vasta!
Marko: Kõik lapsed peavad olema võrdselt koheldud
Erakoolidele võib seada "range(ma)id" tingimusi, kui kuskil peaks olema õpitulemustega midagi halvasti kuid kõigi laste haridusele tehtavaid kulusid tuleb toetada riiklikult samaväärselt. Maksumaksjad on kõik lapsevanemad ühtviisi olenemata sellest, millises koolis kellegi lapsed käivad.
Vasta!
sigmar:
Toetan iga koolilapse võrdset kohtlemist rahastamisega seoses.
Vasta!
Pille: Kõik lapsed peaksid saama riigipoolset toetust haridusele
Kõik lapsed peaksid saama riigipoolset toetust haridusele, olenemata kooli valikust.Oleme demokraatlik riik ,kus peab olema ka vabadus valida erinevate koolide vahel.
Vasta!
Marju: Toetan
Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!
Vasta!
Martin: Martin
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Vasta!
Krista: Toetan Erakooliseaduse §22.2 muutmise peatamist
Mida mitmekesisem on haridusmaastik, seda kasulikum on see Eesti ühiskonnale!
Vasta!
Piret: Ainuke võimalik võimalus personaalsele haridusele
Kõik lapsed ei jää tavakoolis ellu ja neile ongi mõeldud väiksed klassid ja personaalne lähenemine.
Vasta!
Meelis: Nõuan Erakooliseaduse muutmise peatamist
Kuhu jääb õigustatud ootuse printsiip. Nii erakoolide loojad, kui lapsevanemad on eeldanud praeguses seaduses kehtestatud reeglite kehtimist ka edaspidi. Niivõrd kaugeleulatuvate tagajärgedega muudatus on ilmne õigustatud ootuse printsiibi rikkumine.
Vasta!
Ive: Nõuan Erakooliseaduse muutmise peatamist
Demokraatlikus riigis eeldan isiksusekeskset lähenemist ka haridussüsteemis, ainult nii saab väljakujuneda endaga hästi toimetulev ja ühiskonnale väärtuslik ning tugeva tervisega õnnelik inimene. Ive
Vasta!
Daniel: toetan
Erakoolid pakuvad tihti sellist haridust ja lähenemist lastele, mida riiklikud ja KOV koolid ei paku.
Vasta!
Tõnis: Diskrimineerimine lõpetada!
Valikuvõimalus peab säilima. Erakool peaks olema missioonipõhine, seega mitte äriühing vaid mittetulundusühing.
Vasta!
Revlis: Toetan: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Nõuan erakoolide ja riigikoolide võrdset kohtlemist - mõlemale võrdne pearaha. Kodanik ei pea maksma kinni riiklikku küündimatust.
Vasta!
Vaike: Erakooliseadus - toetada tuleb kõigi laste haridust
Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt. Ei ole õige toetada vaid kool-kombinaadis käivate laste haridus. Vaja on arvestada ka nendega, kellele selline õpikeskkond ei sobi.
Vasta!
Kätlyn: Kätlyn: riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!
Olen selle poolt ja annan oma hääle.
Vasta!
Priit: Seaduse muutmine tuleks peatada.
Jõustumine peaks toimuma minimaalselt 5 aasta pärast, et võimaldada koolidel olukorraga kohaneda. Küsimus, kui palju peaks riik või omavalitsus erakoole toetama vajab põhjalikumat analüüsi. Õiglane oleks kui riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt antav summa oleks võrdne kõigile. Pole suurt vahet, kas raha tuleb riigi või omavalitsuse eelarvest. Mõlemal juhul on tegemist maksumaksja rahaga. Ehk, kui sa paned lapse erakooli, siis kaudselt toetad sa ikkagi munitsipaalkooli ka edasi. Sama on ka vastupidi, ehk munitsipaalkoolis käiva lapse vanemad toetavad kaudselt ka erakoole.
Vasta!
Virve: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Ka meie poeg käib erakoolis. See polnud meie algne valik. Alguses käis ta kodu lähedal riigikoolis. Peaaegu 3 aastat. Sest me mõtlesime, et väike laps peab saama käia kodu lähedal koolis, et on tore kui tal on sõbrad kodukülas ja ta saab ise minna ning koju tulla. Ja kui halb see siis ikka saab olla. Aga sai. Tundlik laps ei kannatanud välja pinget selles koolis ja jäi haigeks - füüsiliselt, kuigi ühtki haigust arstid ei leidnud. Peale psühholoogi, kes ütles: "Teie laps on kannatanud vaimset vägivalda." (Klassikaaslastega sai ta hästi läbi.) Nüüd käib ta teist aastat Waldorfkoolis, kuigi peab sinna sõitma rongiga. Ta on tasakaalukas ja rõõmus nagu lapsele kohane. Mis sellest poisist saaks, kui ei oleks kooli, kus õpetaja oskab ja suudab toetada noort tundlikku hinge?
Vasta!
Ilona: Küünik
Selle jaoks ongi religioosset koolid. Kes maksab, see tellib muusika. Oleks ma riigis, kus koolis õpetataks aineid kristlikult, paneks ka lapse ateistlikku erakooli. Pole küsimustki.
Vasta!
Ilona: Tegelikult arvan nii
Ma arvan, et siinkohal tuleb mõelda erakooli definitsioonile. On ju loogiline, et minnes erahaiglasse tead patsient, et eri(era)kohtlemise eest tuleb maksta rohkem. Mille poolest on erakoolid erinevad? Samamoodi võib minna ülikooli päevasesse õppesse kas tasuta.. või minna eraülikooli ja maksta. Võid minna odavasse poodi ja osta asja... või minna kallimasse poodi ning saada sisuliselt sama asi, kuid kenamas pakendis. Riikliku õppekava järgi peavad nad niikuinii õpetama.
Küll aga pooldaks lahendust, kus klassis oleks maksimaalselt 20 inimest, mitte 30, ning et koolid ei koonduks tingimata maakonna keskustesse, kuna inimesi elab mujal ka, kusjuures lastega peredel on (mõne teooria kohaselt) odavam elada maal ja seal koolis käia. Samuti pooldaks seda, et õpetajale ei makstaks mitte ainult kontakttundide eest, vaid igasuguse kooliga seotud töö eest, kuna õpetajatööd ei vaadelda siin riigis nagu iga teist tööd või ametit (seda nii heas kui halvas mõttes).
Samuti saan ma aru, et lastele, kes on erakooli süsteemis üles kasvanud ja harjunud, on vägivaldne panna tavakooli. See on halb.
Samuti on nõme eeldada, et igaüks teiste erisoovide eest maksta tahab.
Vasta!
Ülo: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt!
Erakoolid vajavad täpselt samamoodi abi kui riiklikud koolidki, omafinantseering on vanemate poolt juba tehtud. Erakoolid pakuvad sageli seda, mis riiklikus koolis puudu jääb.
Vasta!
Sana: Sana
Poolt
Vasta!
Sana: Sana
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks,
Vasta!
Sigrid: Kõigile kes on vastu!
Lihtsalt lisainfoks teile, kuna tundub et vastu hääletajad ei ole asjasse süübinud.
Mitte keegi ei eelda ega oota et laps kes käib erakoolis - saab seda teha tasuta!

Antud hetkel on aga lugu vastupidine - nendelt lastelt, kes käivad erakoolis ( tihti tervislikel jne põhjustel) enamasti põhjusel, et TAVAKOOL ei ole saanud hakkama ülesandega õpetada erivajadustega lapsi / ja või ei ole neile kohta oma kodulähedases koolis - võetakse ära võimalus saada samaväärset haridust ning seda toetades.

Usun, et enamus ( vähemalt minuteada) vanemaid kelle lapsed käivad erakoolis - tasuvad selle eest ka juba lisatasu - mis ei ole igal pool just väike - ning see on see lisapanus mida need lapsevanemad teevad igal juhul. Kui nüüd aga võtta ära selle lapse nn õpperaha, mida selle lapse pealt makstakse samuti kui ta käib riiklikus koolis siis see on ilmselge riiklike koolide eelistamine! Sel juhul peaks need koolid ka suutma tääita kõikide erivajadustega ja muudel põhjustel erakooli kasuks otsustanud laste vajadusi.
Seda aga väidetavalt munitsipaalkoolid ei ole võimelised tegema kuna neil pole selleks vahendeid.
Seni kuni tavakool ei saa hakkama - EI OLE ÕIGUST VÕTTA VALIKUT ERAKOOLIS KÄIJALT ÄRA!
Vasta!
Meelis: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Riik peab käsitlema kõiki lapsi võrdsena.
Vasta!
Maris: Kõik lapsed on võrdsed!
Nõuan, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Piret: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt.
Vasta!
Urmas: Riik peab toetama ka erakoole
Sellist haridust, mida minu 3 last vajavad ei paku avalikud koolid. Elan hetkel välisriigis ja ei saa iseg tagasi kolida, sest neid koole siin ei toeta ning neid ähvardab väljasuremine (koole siis, mitte lapsi). Seda mitmekesisust on hädavaja mitte vaja.
Vasta!
Ingrid: Ingrid: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Mõned tundlikuma loomuga lapsed ei omanda suures kombinaat-koolis mingit haridust vaid nad hoopis hävitatakse selles keskonnas. Erakoolis õppiv laps ei ole perekonna jõukuse näitaja. Vahel kogutakse kooli õppemaks mitme sugulase poolt kokku, et osta lapsele südamerahu kohustusliku koolihariduse omandamieks.
Vasta!
Markko: Vastu
Kui riik peab suhtuma kõigi laste haridusesse võrdselt, siis peaks see seaduse eelnõu vastu võetama. Praegu ei suhtuta võrdselt.
Vasta!
Tauno: Toetan
.
Vasta!
Kairit: Toetan
Kuhu need lapsed siis minema peaksid, kes vajavad eripedakoogilist abi? Kui riik ei suuda ise sellised kohti munitipaalkoolides pakkuda, siis kas lapsed peaksid hariduseta jääma? Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Kairit: Toetan
Esiteks ei ole erakoolid ainult Waldorf suunitlusega. Vaid on ka teisi, nt eripedakoogiliste vajadustega lastele mõeldud koole. Erakool, ei ole paljude jaoks lihtsalt valik vaid lapse huvi simaspidades ainus valik, mida riik pakkuda ei suuda.Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Raul: Raul Kirjanen
Lapse koolitee kestab üldhariduskoolis 12. aastat.
See peaks igas ratsionaalses ühiskonnas olema seega ka minimaalne võimalik ette teatamise aeg, et riiklike regulatsioone muuta.
Vasta!
Krista: Mis valikud meie perele jäävad?
Meil on poeg, kes näeb füüsiliselt pea samasugune välja kui tema eakaaslased ainult, et on kasvult kaks aastat väiksem kui teised tema vanused. Talle on tehtud 7 operatsiooni. Vaimselt täiesti tavaline laps, kuid ikkagi ujedam ja tagasihoidlikum, kui nii mõnigi teine. Sügisel peaks ta minema esimesse klassi. Ta käib praegu nii erakooli kui ka tavakooli eelkoolis. Tavakooli õpetaja ütles esimesel päeval, et meie laps tapetakse tavakoolis. Elame Rocca al Mare kooli kõrval ja lootsime väga ta siia kooli saada. Me ei ole rikkad inimesed, peaksime õppemaksu pärast nii mõnestki asjast loobuma. Nüüd aga, kui õppemaks tõuseks, mis oleksid siis meie valikud? Loodame, et ehk jääb ta suures tavakoolis ellu, teda ei kiusata ja ta jaksab oma koolikotti kanda? Või ehk saaksime koha kuskil teises linnaotsas, väiksemas koolis? Poolitaksime lapse transportimisel tööpäevi, lootes, et tööandja saab aru ja mõistab. Kahju, meeletult kahju on, et me ei saa lapsele turvalisemat keskkonda pakkuda.
Vasta!
Igor: 10. november 2015 kell 20.52
Olen selle poolt
Vasta!
Igor: Igor Kozhurov
Olen selle poolt!
Vasta!
Margit: Toetan!
Igaüks peaks saama ise valida kas ringi- või erakool.
Vasta!
Aare: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Ilmselgelt kommentaare keegi ei loe, ainult vingujad ja parandamatud kommenteerijad ehk :-), kuid ikkagi - riik küll kinnitab, et tema annab oma osa lapse "pearahast" otse koolile ja osa sellest, mis kohaliku võimu kaudu liigub, on nende(kohalike) suva. Kes kurat (jah, see on vandesõna!!!) sellise idee peale on tulnud? Elame demokraatlikus ühiskonnas ja seega peaks saame õigustatult nõuda, et lapse "pearaha" PEAB liikuma koos lapsega, õppigu ta kus tahes. Erakoolid ilmestavad haridusmaastikku ja enamasti ikka hea poole pealt!
Siinkohal ei ole teisitimõtlejatel kohta meie ühiskonnas, mingu valitsusest ja/või riigikogust jalamaid koju!
Vasta!
Marina: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Nõuame,et Erakooliseaduse muutmise peatamist.
Vasta!
Ebe: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
toetan
Vasta!
Marek: Ei järjepidevusetule tõmblemisele hariduspoliitikas!
Riik peab suhtuma kõikide laste haridusse võrdselt!
Vasta!
Fred-Erik: Fred: Toetan: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Varsti kaoks igasugune isemõtlemine ja variatiivsus ühiskonnast ning kas teil poleks sellest kahju? Mõelge ise, mis edasi saaks.
Vasta!
Tiit: Tiit - keemik
Ilonadele - küünikutele teadmiseks: Riik kogub kristlastelt maksuraha ja peab selle eest üleval 96% lapsi hõlmavaid humanistlik-ateistliku kallakuga ühtluskoole. Ilma minu ja teiste kristlase soovidega arvestamist. Kristlasi on ühiskonnas ligi 40% ja arvestage ise, kui palju nende maksudest läheb mittekristlike koolide ülalpidamiseks. Teie loogika järgi võiksid pigem kristlastest maksumaksjad esitada humanistidele arve ja nõuda, et lõpetataks nende raha eest ateismi õpetamine kristlaste lastele, kes juhtuvad tavakoolis käima. Mõelge järele, - ja mõistate, kui kohatu ja teie endi ateistlikule kogukonnale kahjulik onsellise loogikaga välja tulla.
Vasta!
Tiit: Keemik
Need, kes räägivad kodanikukoolides käivate laste 'era- või erihuvist', ei saa aru, et need koolid ei täida mingite rikkurite või ekstsentrikute kapriise, vaid et (kristlik) identiteet on püha ja puutumatu ning seda pidada erihuviks või hobiks on täiesti kohatu. See ei pole euroopalik mõtlemine, mille kohaselt tuleb elu- ja kooliruumi eraldada erinevate maailmavaadetega kogukondadele. Identiteete ei vahetata nagu sokke ja kristlikust koolist humanistlikusse üleminek on traumeeriv lapsele.
Vasta!
Aivar: Nõus!
Erakoolid on pioneeri rollis. Tavakoolid on neilt palju üle võtnud. Erakoolide seda rolli tuleb toetada.
Vasta!
Inga: Toetan
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks. Meie laps käib erakoolis mitte seetõttu, et oleme rikkad, vaid leiame, et just see konkreetne kool on tema jaoks parim.
Vasta!
Kätlin: Kätlin
Toetan: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Emilia: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks.
Vasta!
Kati: Toetan: Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt
..
Vasta!
Maria: Riik peab suhtuma kõigi haridusse võrdselt.
!
Vasta!
Katrin: Toetan: Nõuame, et Erakooliseaduse §22.2 muutmine peatataks
Toetan
Vasta!
Rein: erakoolid
Väga lihtne,kes tellib muusika see ka maksab! Miks mina kui maksumaksja pean kinni maksma era huvid!
Vasta!
Rein: Erakool
Miks mina maksumaksjana pean kinni maksma kellegi eralõbu! Munitsipaalkoole pannakse kinni laste vähesuse tõttu,milleks üldhariduslikud erakoolid! Kui vanemad ise finantseerivad andke minna!
Vasta!