Emajõe-äärse tervikliku puhkeala ja -keskkonna säilimise poolt: Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava rajamise vastu!Kaitseme kahjustamise eest Emajõe-äärset terviklikku ja populaarset looduslikku puhkekeskkonda (spordipark, dendropark, supelrand ja kaldaäärne matkarada), mis on aastaringselt aktiivses kasutuses! |
allkirjade kogumine on lõppenud 28.05.2016 00:00 kuni 05.06.2016 23:59 1922 häält |
||||
EMAJÕE-ÄÄRSE TERVIKLIKU PUHKEALA JA -KESKKONNA SÄILIMISE POOLT: TÄHTVERE SILLA JA KAASNEVA MAGISTRAALTÄNAVA RAJAMISE VASTU! Praegu on avalikul väljapanekul Tartu üldplaneeringu eskiis, mille kohta saab arvamust avaldada 29. maini. Oleme väga murelikud kõiki tartlasi puudutava planeeritava muudatuse pärast. Eskiisi kohaselt on kavas ehitada Tähtvere sild koos suure põhimagistraaliga otse Supilinna tiigi tagant (või üle selle), ühe pealesõiduga läbi Supilinna Oa tänava kaudu. Meie süda valutab väga, kui mõtleme, milline mõju oleks loodaval magistraalil praeguseks välja kujunenud ja populaarsele looduslikule puhkekeskkonnale, mis koosneb spordipargist, dendropargist, supelrannast ja kaldaäärsest matkarajast, mis on aastaringselt aktiivses kasutuses. Siin lükkavad oma beebikärusid noored lapsevanemad, jalutavad eakad, jooksevad või sõidavad rattaga igas vanuses linlased; supelrand on suviti rahvast täis; talviti käib linnarahvas suusatamas ja jõeäärne allee ning matkarada on kasutusel aastaringselt. Sild ja suur tee lõikaksid linnaelaniku ära looduskeskkonnast ja supelrannast, samuti lõigataks katki ühendus kahe sportimisala, spordipargi ja dendropargi vahel. Magistraal vahetult tiigi ääres halvendaks tiigiümbruse, supelranna ja jõeäärse ala kvaliteeti loodusliku puhkekohana olulisel määral. Liiklus tooks endaga kaasa oluliselt suurenenud müra- ja õhusaaste. Kaldaäärne miljöö oma puhta õhu, vaikuse, konnade ja ööbikutega kaoks. Tartu kui jõeäärse linna suur võimalus on luua nii linnaelanikele kui linna külalistele atraktiivne ja ainulaadne miljöö, mis on tugev trump võrreldes kõigi teiste Eesti linnadega. Just selline piirkond on alates Kroonuaia sillast kuni Jänese matkaraja kasutatava osa lõpuni juba olemas ja kesklinnaga ühendatud jõeäärsete promenaadide kaudu. Hoiame ja kaitseme seda! Miljööväärtuslikku piirkonda liiklusvoo suunamine tähendaks edaspidi selle piirkonna vaikset ja järjepidevat allakäiku. Mõistame silla vajadust. Kuid Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava ehitamisele on juba olemas alternatiiv: Maanteeameti lahenduse kohaselt Tartu põhjapoolne ringtee ja uus sild Tiksojal, mis aitab liiklusvoo Ülejõelt suunata Tallinna poole ilma kesklinnast läbi sõitmata. Kuna Maanteeamet kavandab samuti ümbersõitu ja Tiksoja sild oma asukohas ei lõhuks ära väärtuslikku puhkeala, kutsume Tartu linna vastutavaid ametiisikuid ja poliitikuid üles loobuma kavast luua magistraal läbi linna puhkealade, mis saab olla kasulik vaid mõnele ehitusettevõtjale. Oleme kindlad, et ei ole mõttekas rääkida Emajõe ühtse rohekoridori kujundamisest linna ühes otsas (Annelinnas) ja samas kahjustada juba toimivat süsteemi teises otsas (Supilinnas). Linna üldplaneering peab olema ühtne, nii et selle ühe osa elluviimine ei teeks võimatuks teise osa täitmist. Kavandatava Tähtvere silla vastu on oma pöördumise Tartu linnale esitanud juba Supilinna Selts ja paljud teised ühendused ning eraisikud, kuid see küsimus puudutab kõiki tartlasi. Üldplaneeringu kohta saab arvamust avaldada 29. maini aadressil lpmko@raad.tartu.ee. Anna petitsioonile oma allkiri ja esitame kogutud allkirjad pärast 5. juunit koos siinse pöördumisega Tartu linnavalitsusele! Lisamaterjalid: http://www.mnt.ee/?id=11686 Martin Pau (2000) http://tartu.postimees.ee/1833453/looduskaitsjad-jatkavad-soda-tahtvere-silla-vastu Jüri Saar (2010) http://tartu.postimees.ee/325090/kaks-unistuste-ehitust-toovad-tartule-kriitikat http://tartu.postimees.ee/308920/supilinlased-torjuvad-tahtvere-silda Meie seisukoht täpsemalt: 1) Leiame, et Tähtvere autosilda ei peaks kavandama sinna, kuhu üldplaneering selle praegu asetab. Suur automagistraal ja sild lõikaksid katki praeguse väljakujunenud ja linlaste poolt aktiivselt kasutatava tervikliku puhkeala, mille jõekallas, spordipark, dendropark ja rand moodustavad. Praegu on see roheline, vaikne ja rahulik koht, kuhu automüra ja saastet ei ulatu ning linlased kasutavad seda aktiiivselt nii puhkamiseks kui sportimiseks. 2) Kava ehitada Tähtvere sild Supilinna tiigi juurde läheb vastuollu üldplaneeringu seletuskirjas nimetatud põhimõtetega, mida linnakodanikena igati õigeks ja heaks peame. Tunnustame seda, et meie linn neid põhimõtteid meiega jagab. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas nimetatud suunad, millele Tähtvere sild koos magistraaliga otseselt vastu töötaksid, on järgmised: 2.1 „Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: /.../ Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale.“ 6.1.1 „Suure liikluskoormuse tõttu on põhimagistraaltänavatel sageli suhteliselt kõrge müra- ja õhusaaste tase. Seetõttu tuleb põhimagistraaltänavad planeerida hoonetest piisavalt kaugele või kasutada müratõrje meetmeid. Põhimagistraaltänavat ei planeerita reeglina läbi elamupiirkonna.“ 7.1 „Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ühtse, katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade võrgustiku arendamine linnas.“ 7.2.1 „Maakondlikult tähtis Emajõe nn maastikuline rohekoridor kulgeb Võrtsjärvest kuni Peipsi järveni läbi Tartu linna. Emajõe ääres Tartust ülesvoolu paikneb miljööväärtuslik Kardla – Vorbuse puhkeala, mis osaliselt ulatub ka linna sisse (dendropark, supelrannad, Aruküla koopad, Jänese matkarada). /.../ Tartu linna ümbrus on väikese metsasusega ning on oma jõeäärse asukoha tõttu suure puhkeväärtusega.“ 7.2.2 „Tartu linna rohe- ja puhkealade võrgustiku probleemiks on selle katkendlikkus /.../ Paljud rohealad on rohevõrgustikust isoleeritud.“ 7.3.1 „Üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku elementide struktuuri ja seisundi säilitamisele ning toimimise parandamisele. Oluline on rohelise võrgustiku tagamine nii regionaalsel kui kohalikul tasandil. Linna haljasmaad (tuum- ja tugialad) tuleb liita haljasühendustega ja kergliikluse teedega (roheliste koridoridega) kogu linna hõlmavaks katkematuks ja nii linna, linnaosa kui ka asumi tasandil hästi toimivaks rohe- ja puhkealade süsteemiks.“ „Emajõe roheline koridor aitab tagada linna bioloogilise mitmekesisuse ning on põhiliseks ühenduslüliks kesklinna parkide süsteemi ja linnalähiste rohealade vahel (Anne luhast dendropargini, piki Emajõe kallast).“ „Tuleb säilitada olemasolev rohe- ja puhkealade süsteem, tagada vajalikud ühendused elementide vahel, luues uusi või rekonstrueerides vanu haljasmaid või vähemalt tekitades visuaalseid seoseid nende vahel, sest haljasühendustega ühendamise läbi muutuvad pargid ja puhkealad paremini kättesaadavaks ja lihtsamini kasutatavaks.“ |
Aktsiooni korraldajaLinnakodanikud, Emajõe-äärse puhkeala kasutajad |
||||
Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.
Kommentaar lisatud: 30. mai 2016 kell 14:09
Kommentaar lisatud: 30. mai 2016 kell 14:48
Mõistlik on arvestada olemasolevate elumajade taluvus-võimalustega, vajadusel viia läbi uuring. Arvan, et vanad hooned ei saa kunagi vastama tänapäevastele vajadustele ja nõudmistele.
Arvan, et kaugemale rajatud sild võimaldaks silda toitva liikluse paremat hajutamist. Kui vaid keset linna saab üle silla sõita, siis jaotustänavad ju umbes ja vajadus magistraaltänavate vastu.
Kommentaar lisatud: 30. mai 2016 kell 17:33
Supilinna läbiva Tähtvere silla ja automagistraali rajamine haavab piirkonna esteetikat ja miljööd. Muudatuse mõju suurust ei saa täna täpselt hinnata, kuid on selgemast selgem, et inimsõbralik elukeskkond olemasoleval kujul ei säili. Piirkonna kasutamisega liikluskoormuse ümbersuunamiseks kaasnevad mürareostus ja õhusaaste. Silla ja magistraali pildile toomisega kaob lisaks veel "see miski”, mis muudab Supilinna praegu unikaalseks, kesklinna külje all asuvaks vaikuse ja rahu oaasiks.
Tähtvere ja Raadi-Kruusamäe linnaosade ühendamine on oluline, kuid planeeringuga valitud meetod ebaõige. Linnal tuleb hoida väärtusi, mis teevad Tartust unikaalse ja hinnatud elukeskkonna – millegi, mis siin päevast päeva elades võib kergesti märkamatuks jääda.
Kommentaar lisatud: 30. mai 2016 kell 18:01
Kommentaar lisatud: 30. mai 2016 kell 22:33
Kommentaar lisatud: 31. mai 2016 kell 11:28
Kommentaar lisatud: 31. mai 2016 kell 10:25
Kommentaar lisatud: 31. mai 2016 kell 11:22
Kommentaar lisatud: 31. mai 2016 kell 14:35
Kommentaar lisatud: 31. mai 2016 kell 23:41
Kommentaar lisatud: 01. juuni 2016 kell 11:17
Kas keegi teab?---- Mõtisklesin Tartu linna "perifeeria" üle. Emajõe vasakpoolne kallas: seal on tegevust hommikust õhtuni. Tudengid ja mittetudengid käivad sörkimas, ratastega sõidetakse ka. Lodjaklubist mööda on ujula ja sealt edasi juba vaikne looduslik ala, vaikus, mida osa inimesi, kes ei ela kogu aeg "täiega", oskavad hinnata, sealt kõrgemal - rahulad, liivapaljandid. Vaadakem, seal on kogu aeg inimesi. Seda piirkonda kasutab suur hulk vaiksemat ja rahulikumat aega hindavaid inimesi. Emad lastega jalutavad. Ka see piirkond on ohustatud. Läheme Jõgeva maanteed välja, Raadi suunas kuni Räpina maanteeni välja. Rattaga saab sõita, rullitada, kepikõndida, aga ega rikkalikku looduskooslust sellisel kujul kui meie laululavaaluses piirkonnas ja jõe ääres seal vaadata ei ole.
Ja talviti seal ka aktiviteedid puuduvad, aga siin on talviti sama vilgas kui suvel. Ihaste kant on tore, tundsin seda piirkonda 35 asta tagasi, seal on terviserajad, ma ei tea, aga minu arust vett seal ei ole - koju dushi alla. Mõelgem läbi siinpoolne "perifeeria" ja me näeme - sellist kooslust, nagu meil siin, kus oleks üheskoos ujula, matkarada, ilus Emajõe luht epakate (vist) istutatud puudega, taldrikugolf või kuidas seda nüüd nimetataksegi, seegi on, talvised suusarajad, spordikompleks, kust saavad alguse suured üritused, teatud privaatsus väikese ujula eraldatuse näol - seda ju mujal polegi. Emajõe äärde toob allee (praegu), selle asemele betoonist müratõkestaja... Selles piirkonnas veel elab lind ja loom, möödunud aastal pakkusid silmailu luiged, praegu on konnakontsert. Vaadakem, emad/isad lastega jalutavad kogu päeva vältel. Kui seal oleks planeeritud magistraal, no ma ei tea, mis siis oleks, võib olla jalutaks ka. See piirkond on ööpäevases kasutuses, aastaringses kasutuses sellisena nagu ta praegu on. Vaatan aknast välja ja väidan, pole pikemat viivu, kus keegi kas ei jookseks või mingil muul moel ei liiguks ujula suunas. Praegu, arvan, et sama raha eest korrastaksin hoopiski silmailu pakkuva Konnatiigi. Ja kõik see tegevus ja toimimine eeldab, minu arvates, suure uue magistraali puudumist selles piirkonnas. Kas keegi teab, kas Tartu linna ümbruses on mõni selline ääretult mitmekülgset kasutust ja hubasust ning rahu loovat pakkuv muu paik?
Kommentaar lisatud: 01. juuni 2016 kell 11:19
Kommentaar lisatud: 01. juuni 2016 kell 13:56
Kommentaar lisatud: 01. juuni 2016 kell 15:22
Kommentaar lisatud: 01. juuni 2016 kell 19:29
Näiteks see sild on just nii pikk, kui vaja. Kandevõime ainult võiks natuke suurem olla.
http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=3431
See vähendaks jalakäia/jalgratturi Tähtvere-Raadi teekonda 2km võrra. Kusjuures kogu tee oleks väga ilus ja vaikne. Selline otsetee paneks mõnegi inimese järgi mõtlema, kas ikka viitsib autoga tipptunni ummikusse ronida.
Liiklusummikute lahendus ei peitu üha uutes lõunakeskustes, foorides ja mitmetasandilistes ristmikes.
Lahendus on tingimuste loomises, et rohkem inimesi saaks ilma autota hakkama.
Kommentaar lisatud: 01. juuni 2016 kell 21:27
Kommentaar lisatud: 04. juuni 2016 kell 11:55
Kommentaar lisatud: 02. juuni 2016 kell 12:54
Kommentaar lisatud: 02. juuni 2016 kell 23:00
Kommentaar lisatud: 03. juuni 2016 kell 09:55
Kommentaar lisatud: 03. juuni 2016 kell 11:03
Kui uue IT hoone projekt oleks mõned meetrid jõe ehituskeelutsooni ulatunud (kesklinnas, mitte looduses), siis oli kisa kui palju, aga kui on vaja jõest buldooseriga üle sõita siis pole linnaplaneerijaid kusagil... Millega te tegelete seal???
Kommentaar lisatud: 03. juuni 2016 kell 11:41
Olen Tähtvere silla ja magistraaltänava rajamise vastu!
Kommentaar lisatud: 03. juuni 2016 kell 15:05
Kommentaar lisatud: 03. juuni 2016 kell 15:24
Kommentaar lisatud: 03. juuni 2016 kell 15:24
Kommentaar lisatud: 04. juuni 2016 kell 11:19
Kommentaar lisatud: 04. juuni 2016 kell 12:50
Kommentaar lisatud: 04. juuni 2016 kell 20:39
Kommentaar lisatud: 05. juuni 2016 kell 09:17
Kommentaar lisatud: 05. juuni 2016 kell 10:44
Kommentaar lisatud: 05. juuni 2016 kell 13:26
Kommentaar lisatud: 05. juuni 2016 kell 16:00
Väga silmakirjalikuks jääb üks autovaba päev aastas, mida linn korraldab, kui ta samas sittab täis inimeste hingetõmbealad, kohad, mis on linnast lühikese jalutuskäigu kaugusel, kuhu saame tänavamürast pakku tulla!
Kommentaar lisatud: 05. juuni 2016 kell 22:15
Kommentaar lisatud: 05. juuni 2016 kell 22:57
Kommentaar lisatud: 05. juuni 2016 kell 23:28