Tartu uus kesklinn e. Sadama kvartal on hetkel tuntud oma kehva avaliku ruumi poolest, mis on ruumiliselt ebaselge, mitmetes lõikudes lõpetamata, ebaesteetiline ning autokeskne. Hoonetevahelisest ruumist moodustavad parklad ja sõiduteed 50%. Käesolev detailplaneering on üks Sadama kvartali võtme- planeeringuid, kuna Soola tänav on Annelinna-kesklinna suunal üks kvartali aktiivsemaid kergliikluse ühendusi ning siia koonduvad piirkonna ühed aktiivsemad funtksioonid: ärikeskus, bussijaam ja turg. Meie arvates on detailplaneeringu koostamisel linna kohustuseks tegeleda eelnimetatud probleemidega ja tagada linnakodanikele maksimaalselt hea avalik ruum.

Esitame käesolevaga oma vastuväiteid praegusele planeeringulahendusele ja teeme alternatiivsed ettepanekud:

1. SOOLA TÄNAVA LIIKLUSLAHENDUS

VASTUVÄIDE: Detailplaneeringu praegune lahendus ei tegele kergliikluse eelistamisega bussijaama ja ärikeskuse äärsel Soola tänaval, ei tegele seetõttu ettevaatavalt Sadama kvartalis tekkivate liiklus- probleemidega, ei muuda Soola tn liiklust nii mugavaks ja turvaliseks kui võimalik ega soodusta seeläbi kesklinnale omase aktiivse linnatänava teket.

PÕHJENDUS:

Praegune planeeringulahendus:

- Säilitab Soola tänaval praeguse mittetoimiva liikluskeemi, kus suure autoliikluse tõttu jääb kannatajaks kergliiklus.

- Bussijaama esisel tänavalõigul kaotatakse üks sõidurada (kusjuures võimalusega see hiljem taastada), raja kaotamine aga ei vähenda tänava liikluskoormust! Olemasolevaga võrreldes 1,5 m laiem kõnnitee bussijaama ees ei tähenda sisulist kergliikluse eelistamist.

- Lähitulevikus Sadama kvartalisse planeeritavad hoonestusmahud ja turu korrastamine prognoosib suurenevat autoliiklust ka Soola tänavale.

- Praegune planeeringulahendus toob üle Soola tänava juurde 2 kõrgendatud ülekäigurada, mis hoopis suurendavad jalakäija ja auto potentsiaalseid konflikte tulevikus, sest üldist liikluskoormust ei vähendata.

- Tartu hotelli poolsel Soola tänaval säilitatakse dubleerivad parklapääsud Tartu hotelli ja Statoili kinnistule, sellega katkestatakse kergliiklejate sujuv liikumine.

- Soola tänava Tasku ärikeskuse poole jääv kõnnitee ala on kitsas, eriti saabuvaid busse teenindavas lõigus. Olukorras, kus ärikeskuse esimese korruse front on avatud tänavale, tekib täiendav vajadus hajumisruumi järele. Probleemile on viidanud ka Eesti Arhitektide Liidu koostatud ekspertarvamus.

Sisuline kergliikluse eelistamine:

Kergliikluse eelistamise definitsiooni sõnastamisel rajaneme maailmas tunustatud avaliku ruumi eksperdi, pikaaegse Copenhaageni peaarhitekti Jan Gehli öeldule. Oma mitmetes raamatutes on ta sõnastanud kergliikluse eelistusega hea avaliku ruumi kriteeriumid järgnevalt.

Kergliikluse eelitusega tänavaruum peab olema:

- kergliiklejaid eelistava liikluskoormusega,

- selgelt loetav,

- mugavalt ja takistusteta läbitav,

- ohutu,

- hea õhukvaliteedi ja vähendatud müratasemega,

- esteetiline ja atraktiivne.

Praegune planeeringulahendus ei eelista kergliiklust ja on vastuolus järgnevate linna arengu- dokumentide ja visioonide põhimõtetega:

- Tartu kesklinna üldplaneering. Kesklinna üldplaneeringu arengustrateegia näeb ette Sadama asumi liikluskorralduse muutmist.

- Tartu linna transpordi arengukava 2012-2020. Tartu linna transpordi prioriteediks on kergliikluse ja ühistranspordi eelisarendamine ning autoliikluse vähendamine. Tänavavõrgu arendamisel pööratakse tähelepanu liiklusohutusele ja kergliikluse arendamisele.

- 2012 aastal korraldatud Emajõe kallaste arhitektuurivõistluse võidutöö „Tartu Kümme“. Võistlustöö rõhutab Sadama kvartali liikluslahenduse muutmise vajadust ning kergliikluse eelistamist Soola tänaval.

ETTEPANEK:

1. Planeeringuga seoses korraldatud arhitekturivõistlusel valitud võidutööde “Suhtlev ruum” ja “Linnamootor” autoritena leiame, et ainus võimalus tagada ärikeskuse ja bussijaama esisel Soola tänaval kergliikluse sisuline eelistamine on valdava autoliikluse ümbersuunamine. Erand jääks kehtima Tasku alumise parkla transpordile ning taksodele. Leiame, et üheks võimaluseks on suunata autoliiklus ümber Sadama ja Väike-Turu tänavate kaudu. Sadama tänava laius võimaldab liikluse ümberplaneerimist kahesuunaliseks.

Liikluseksperdi Sulev Sanniku hinnangu kohaselt on bussi- ja autoliikluse osakaal Soola tänaval vastavalt 30% ja 70%. Läbiviidud liiklusuuringu tulemused lubavad eeldada, et autoliikluse enamuse ümbersuunamisel oleks oluline mõju tänavaruumile just kergliikluse, aga ka bussiliikluse kasuks. Kirjeldatud ettepanekut on toetanud liiklusekspert Dago Antov.

2. Kaaluda dubleerivate juurdepääsude kaotamist Soola tänavalt Tartu hotelli ja Nordea maja

parklasse ning Statoili krundile.

Need juurdepääsud lõikavad läbi sujuva kergliiklustee ning dubleerivate sissepääsudena ei saa neid pidada vältimatult vajalikeks juurdepääsudeks. Juurde- ja väljapääsud säilivad Väike-Turu tänavalt, Statoili jaoks Turu ja Sadama tänavatelt.

3. Kaaluda Soola tänava ärikeskuse poolse kõnnitee ala laiendamist autotee või Tartu hotelli poolse kõnnitee laiuse arvelt.

Arvestades Soola tänaval olevate funktsioonide paigutust ning kergliikluse jaoks atraktiivseid teid kesklinna ja Annelinna suundadel, peaks mõlemat tänavapoolt pidama võrdselt oluliseks. Kõnealune kõnniteelõik peab vastama eeldatavale kergliiklejate hulgale ning tagama võimalused aktiivse tänavafrondi tekkimiseks ja toimimiseks, näiteks välikohviku või linnamööbli paigutamiseks vajaliku ruumi tagamine.

2. BUSSIJAAMA JA ÄRIKESKUSE AKTIIVNE TÄNAVAFRONT

VASTUVÄIDE: Detailplaneeringu lahendus muudab Soola tänaval asuva bussijaama ja ärikeskuse esikülje praegusest veel suuremas ulatuses tummaks ja mittesuhtlevaks seinaks, jättes tänava kesklinnale ja bussijaamale sobimatult tagahoovilikuks ning pärssides aktiivse linnaruumi edasist arengut.

PÕHJENDUS:

- Aktiivsete tänavafrontide vähesust võib pidada üheks põhiliseks probleemiks Sadama kvartalis, mistõttu sealne avalik ruum on kergliiklejale pikemaks peatumiseks ja vaba aja veetmiseks ebaatraktiivne. Aktiivsete tänavafrontide all peame silmas esimese korruse tasandil tänavale avatud ja tänavaga suhtlevate siseruumide loomist. Nendeks on kauplused, bürood, toilustusasutused, galeriid jne. Sadama kvartali seniste arengute taustal näeme, et seda tuleb kindlustada juba detailplaneeringute faasis. Sadama kvartalis on laiemalt vajadus avaliku ruumi parendamise strateegia järele.

- Hetkel on Soola tänava poolne Tasku ärikeskuse esimene korrus pooleldi suletud ja mittesuhtlev, poole tänava ulatuses aga bussijaama abil aktiivne ja suhtlev. Käesolev planeeringu-lahendus kaotab ka tänase aktiivse pinna, viies bussijaama Tasku sisse ja jättes Soola tn äärse bussijaama seina tummaks, kuhu ei ole võimalik aktiivseid funtsioone paigutada. Olukorras, kus Sadama kvartali üheks põhiprobleemiks peetakse kehva avalikku ruumi, on tagurlik lubada senise arengu jätkumist.

- Kui kavandamisel olev kesklinna üldplaneering näeb ette uue ja vana kesklinna vaheliste liikumissuundade edendamise, ning seda toetab vana kaubamaja krundile kerkiv uus ärikeskus, on loogiline tagada juba planeeringuliste võtetega aktiivse tänavafrondi loomise võimaldamine teekonnal Soola tänav- vana kaubamaja krunt - Rüütli tänav.

-Aktiivse tänavafrondi loomine on planeeringusse kirjutatud küll ärikeskuse Emajõe poolsele küljele, kuid tagada tuleks ka aktiivne ja atraktiivne tänavaruum Soola tänaval. Soola tänavat ei tohi käsitleda uue kesklinna tagahoovina.

ETTEPANEK:

Ärikeskuse ja bussijaama 1. korruse pindade avamine tänavale.

- Praegust bussijaama põhiplaani eskiisjoonist vaadates näeme, et selle tänavapoolsel küljel saaks paikneda kuni 5 m laiune äripind, mis võimaldaks luua eelduse hoone ja tänava vaheliseks suhtluseks. Laiema pinna loomiseks on võimalik bussijaam arhitektuurselt ümber planeerida ja kasutada täiendava siseruumi vajadusel Tasku keskuse teisele korrusele viiva autopanduse alust ruumi. See ruum lubaks vajadusel võtta kasutusele vähemalt 300 m2 lisapinda ja luua Soola tn äärde laiema äripinna, mis võiks toimida näiteks Sadama kvartalisse suunatud toitlustus- või kaubandus-pinnana. Tänavaäärne pind oleks multifunktsionaalne ja muudetav vastavalt ärikeskuse ja bussijaama vajadustele.

3. DETAILPLANEERING EI ARVESTA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕIDUTÖÖDEGA

VASTUVÄIDE: Detailplaneeringu kontekstis korraldatud arhitektuurivõistlusel valiti edasiseks kasutamiseks välja kaks võidutööd “Suhtlev ruum” ja “Linnamootor”. Võistluse žürii protokollis on kirjas, et tööd tuleb kaasata detailplaneeringu lahendusse. Tänane planeeringulahendus ei kajasta nende võidutööde ideid!

PÕHJENDUS:

- Üldplaneeringus sõnastatud soovitus "kasutada projekteerimise etapis võimalusel auhinnatud töödes pakutud ideid" ei taga nendes töödes toodud ettepanekute arvestamist. Selliselt sõnastatult ei vasta planeering arhitektuurivõistluse eesmärgile ega žürii protokollile.

- Ei ole kaalutud töös “Suhtlev ruum” toodud liikluslahendust ning Soola tänava ruumilist lahendust ning töös “Linnamootor” esitatud väljakulahendust ning selle sidumist planeeringualaga.

ETTEPANEK:

Et võimaldada võidutööde sisuliste ideede elluviimine, tuleb need kaasata detailplaneeringus, mitte hilisemas projekteerimise etapis.