EMAJÕE PARGID ON TARTU KOPSUD!!!Viis Emajõe-äärset parki kuuluvad Tartu uue üldplaneeringu kohaselt täishoonestamisele. Linnavalitsus on paljulubava Raadi lennujaama linnakuks arendamise asemel asunud jõeäärseid krunte kommertshuvide teenindamiseks maha parseldama. Tudengilinna eesmärk peaks olema jõudumööda parke juurde luua, mitte neid hävitada. Anna oma panus võitlusse Tartu parkide säilimise nimel ja kutsu ka oma sõpru toetusallkirja andma! |
allkirjade kogumine on lõppenud 03.11.2015 00:00 kuni 31.12.2015 23:59 2716 häält |
||||||
Lugupeetud tartlased ja Tartu sõbrad! Linnavalitsuse tegevus Tartu kesklinna üldplaneeringu läbi surumisel on olnud ebapädev, ja võimalik et ka ebaseaduslik. Protsess, mis algatati 2010. aastal on seni kulgenud väljaspool avalikkusse tähelepanu ning linnarahva nõusolekut on käsitletud vaid puhtformaalse menetluskriteeriumina. Selget infot parkide hävitamisest pole jagatud, vastupidi, seda on mitmel korral ka linnaplaneerijate poolt eitatud. Äärmiselt tugevat ärihuvide poolset survet planeeringu kehtestamiseks on tõdenud ka erinevad linnaametnikud. Veel 13. juunil 2011. aastal kirjutas Tartu linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku Tartu Postimehe arvamusloos: "Nagu näha, on ehitusruumi linnas aastateks. Jõe ääre hoonestamisel peame arvestama, et veekogude kallaste kasutamine on n-ö rahvuslik rikkus, mis peab olema tagatud võimalikult paljudele ühiskonnaliikmetele, sõltumata nende sissetulekust või muust näitajast." 2013. aastal rajati Euroopa Liidu poolt finantseeritud projekti raames Atlantise kaldapealsele Tartu sõpruslinnade rosaarium, mille rajamise hetkel oli kesklinna üldplaneeringut menetletud juba üle kolme aasta. Ometigi ei olnud tolleks hetkeks esile kerkinud ühtegi rosaariumi rajamist takistavat asjaolu. Selle kõige valguses on meie soov, et Tartu kesklinna üldplaneeringu menetlemine katkestataks, ning seda taas-alustataks uuelt, linnaelanikke kaasavalt ning nende heaolu ning vabas õhus sportimisvõimalusi tunnustavalt aluselt. Pöördume Riigikogu poole samuti palvega võtta vastu ennetavat moratooriumit kehtestav seadus Tartu haljasalde hävitamise plaani ellu viimisele Tartu linnavalitsuse poolt ning kuulutada riigile kuuluvad Tartu pargistiku moodustavad kinnistud tõepoolest meie ühiseks rahvuslikuks väärtuseks, mille hoonestamine oleks võimalik vaid Tartu linna kodanike poolt referendumil selgelt väljendatud tahte puhul. NELJA MEHE KIRI: EMAJÕE PARGID ON TARTU KOPSUD! Heade Mõtete Linnal on neid kohe mitu tükki korraga. Mõtteid siis. Esiteks, raiuda kesklinnas maha viis keskset jõeäärset parki ja anda nende alune maa kommertstarbesse. Teiseks, obskureerida selle ennenägematu kava elluviimine näilise kaasamise ja näiliku huvipuuduse kaasabil, summutades mõistlikke vastuhääli formaal-juriidilise retoorikaga aegunud tähtaegadest ja pöördumatutest protsessireeglitest, ning Kolmandaks, asendada ebameeldiv tõde kommertshuvide teenendamisest hoopis paeluvama narratiiviga vana-Tartu taastamisest. Kahjuks räägib selline suhtumine, juba selle võimalikkus, selget keelt Tartu jätkuvast ja üha süvenevast provintsistumisest. See ei ole enam see Tartu, kus asutati NSVLi esimene kommertspank, kuhu kolis esimene eestikeelne ajaleht, see pole Tartu, kus õmmeldi kokku meie rahvuslipp, ega ammugi kahjuks enam see Tartu, kus leidis aset Eesti esimene Üldlaulupidu. Midagi taolist, midagi nii mastaapselt julma ja tahumatut poleks saanud aset leida Lukase ja Tulviste ajajärgul, ega ilmselt ka Ansipi ja Jänese valitsemise ajal. Järk-järgult on Tartu linnavalitsuse vaimline potentsiaal kahjuks vähenenud,ning paratamatult on ka Tartu sellega seoses üha enam ja enam ääremaaks kujunenud, millele käesolev kava muidugi jäädava pitseri põletab. On äärmiselt kahetsusväärne, et Raadi lennuvälja piirkonna virgastamise asemel on linnavalitsus oma lähiaastate prioriteediks seadnud võitluse parkide vastu ning kiire kasumi teenimise. Taolise tegevuse pikema-ajalist efektiivsust ja eesmärgistatust annab kaunis täpselt edasi võrdlus püksi pissimisega. Selle asemel, et kaasata tudengilinn Tartu asukaid ja elanikke rohelisse linnakeskmesse sportima ning stressi maandama, tahetakse see hindamatu ressurss eelarveaukude lappimiseks maha paristada ning muuta linnakese laiuvaks šopingu- ja hotelliparadiisiks. Kogu kesklinna saatus näib olla teenindada üha kasvavaid turistide hulkasid, seda püsiasukate närvikava ja tervise arvelt. Tõsi, linnavalitsuse arutluskäike pidi ei ole võimalik tuvastada, kust ja mille pärast peaksid need turistide hordid virelevate transpordiühenduste ning halveneva elukeskkonna kiuste meie linna külastada tahtma? Tartul on piisvalt arenguruumi. Lisaks Raadi väljadele, mida linnavalitsus veerandsaja aasta jooksul isegi hoonerusudest puhastada pole suutnud, pinnasereostuse eemaldamisest rääkimata, on linnal läbi mõtlemata ja ellu viimata ka mitmed muud strateegilised arengusuunad. Paberile on jäänud nii igati loogiline ja sirgjooneline Raatuse tänava läbimurre Raadile kui ka Sõpruse ning Kroonuaia sildu ühendav Pika tänava pikendus Narva maanteele. Selle taustal, ning võttes samuti arvesse Raadil valmivat Eesti Rahva Muuseumi ning sinna kavandatavat spordiareeni, mõjuvad sadadele puudele välja kirjutatud surmaotsused karjuvalt ebaõiglase asendustegevusena. Igasuguseid kõnekujundeid ajaloolise Holmi piirkonna taastamisest tuleb aga käsitada sellena, mida nad endast kujutavad: sisutühja poliitretoorikana. Kuigi linnavalitsuse väitel käivitus kesklinna üldplaneeringu kehtestamise protsess juba 2010. aastal, pole kuni tänaseni parkide hävitamist linnarahvale otsesõnu välja julgetud öelda. Seda kurba sõnumit levitati esmakordselt mõned päevad tagasi üles laaditud 3d-animatsiooni abil, millega on võimalik tutvuda aadressil http://www.tartu.ee/ Tõmbame nüüd üheskoos kopsud Ateena püha viha täis. Liitu meiega http://www. Meelis Kaldalu, aktivist Margus Kiis, kolumnist Taavi Novek, kunstnik Tanel Rander, kuraator
|
Aktsiooni korraldajaMeelis Kaldalu, aktivist |
||||||
Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.
Kommentaar lisatud: 07. november 2015 kell 01:32
Kommentaar lisatud: 13. november 2015 kell 13:24
Kommentaar lisatud: 13. november 2015 kell 13:25
Kommentaar lisatud: 07. november 2015 kell 15:02
Kommentaar lisatud: 07. november 2015 kell 15:16
Kommentaar lisatud: 07. november 2015 kell 16:56
Kommentaar lisatud: 07. november 2015 kell 18:35
Teiseks, Raadi on aedlinn ja ei vaja elustamist. Kesklinn on see koht, kuhu peaks olema koondunud enamik elust, eriti Tartu-suguses väikelinnas.
Kolmandaks, mingist betoonkanalist ei saa rääkida, ära kaob väga väike osa jõeäärsest haljastusest.
Arhitektuuri panustatakse vastavalt sellele, mis on valitud arhitektuurivõistlusel parimaks tööks antud krundi jaoks. Kui kellegi meeldib keskaegne, klassitsistlik vmt arhitektuur, siis see on tema enda maitse küsimus, aga varasemate arhitektuuristiilide jäljendamist heaks tavaks ei peeta. Ka näiteks Tartu vanalinna hoonestus on kujunenud eri ajastute vältel.
Pole hoonestust, pole linna. Park on tore, aga elada seal ei saa.
Kommentaar lisatud: 08. november 2015 kell 19:05
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 19:11
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 18:26
Paljud turistid on öelnud, et Tartus on hea rahulik just sellepärast, et kõik ei ole paksult täis ehitatud, on jäetud ka hingamisruumi.
Ma ei tea kuidas Teiega aga arvan, et paljudele meeldiks väikesi hingetõmbe pause töölt/koolist võttes pigem nautida rahulikumat keskkonda nt jalutada pargis, kui jalutada keset mürarikast ja rahvarohket kohta. Rohkem melu, rohkem stressi, kas seda tahetaksegi?
Kommentaar lisatud: 13. november 2015 kell 10:49
Kommentaar lisatud: 07. november 2015 kell 18:29
Kommentaar lisatud: 07. november 2015 kell 20:52
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 02:24
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 00:35
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 02:13
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 00:37
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 16:17
Jätke need pargid alles!
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 16:19
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 19:54
Kommentaar lisatud: 03. detsember 2015 kell 01:29
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 21:16
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 22:29
Kommentaar lisatud: 09. november 2015 kell 23:35
Kalev
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 08:55
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 10:18
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 11:18
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 11:51
Kommentaar lisatud: 03. detsember 2015 kell 01:10
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 12:19
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 12:21
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 12:33
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 13:51
Ma soovitan inimestel vaadata sõjaeelse Tartu pilte. Igas jõeäärses linnas ongi jõgi selle linna vereringe, mille äärde elu koondunud. Nõnda oli ka Tartus enne seda, kui Punaarmee selle sodiks pommitas, jättes Tartu kesklinnast alles tühermaa, kuhu nüüd on muru ja puud kasvanud.
1950. aastatel oli linna peaarhitektiks Arnold Matteus, kes suutis vältida kesklinna narvastumist ehk tühermaa täitumist tüüpmajade-panelkadega. Selle asemele tekkisid need nn pargid. Nüüd, kui meil on oma linn ja oma riik ja kõike ei otsusta mingisugune Poliitbüroo kusagil kaugel, oleks ehk aeg need tühermaad oma käe järgi kujundada.
Tartus on parke küll ja veel, isegi liiga palju. Toomemägi ei kao kusagile. Mina pooldan kahe käega linnavalitsuse kava jõeäärne ala täis ehitada - panna kaubandus südalinnas tööle. Kui kaua näeb välja meie Emajõe-äärne ala nagu mingi nõukaaegne piiritsoon?
Kui te vaatate Tartut taevast, siis linna moodi see ei paistagi - kusagilt puude vahelt kõrgub raekojahoone ja see on enam-vähem kõik. Tartu paistab nagu mingisugune alev või suvaline asula. Me elame siiski linnas ja see võiks linna moodi välja paista.
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 14:15
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 14:27
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 14:41
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 19:48
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 21:49
Kommentaar lisatud: 10. november 2015 kell 22:31
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 05:01
Kommentaar lisatud: 03. detsember 2015 kell 01:07
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 10:21
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 11:38
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 12:56
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 16:16
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 16:39
Tartu kesklinn on juba praegu suviste ilmadega nagu praepann. Kui te sealt veel rohelust ära võtate, ei taha inimesed seal enam käia. See, mida te praegu üritate ei aita mitte kedagi. Üks kolemaja teise otsa. Algul kahhelkividest peldik-pesumaja (sinuga räägin, Kaubamaja. See fassaad sobiks Anne saunale palju paremini...), siis see vundamendiplaatidega kaetud Tasku (mul on sellised keldritrepi ümber) ja nüüd ei tea veel, mis jura.
Tartu rohealad on selle linna suurimaid väärtusi. Need pakuvad nii silmailu kui puhkust kuivast kividžunglist, milleks linnasüdant muuta tahetakse. Jutud elu mujale koondumisest võite paberile panna, lennukiks voltida ja aknast välja saata - kui keegi veel märganud pole, siis meil on siin ülikoolilinn. Elu oli on ja jääb koonduma ülikoolihoonete ja vanalinna lõbustusasutuse ümber. Mingid suvalised poed-korterid-kaupsid parkide asemel ei muuda tuhkagi.
Enne sõda oli kõik täis ehitatud jah, aga on siis vaja uuesti samu lolluseid korrata?
Tulge mõistusele palun ja las need kinnisvara-arenejad arenevad kuskil nurga taga.
Linnakodanik.
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 16:44
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 17:49
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 20:10
Kommentaar lisatud: 11. november 2015 kell 22:03
Kommentaar lisatud: 12. november 2015 kell 08:50
Kui palju parke hävib päriselt? Võib jääda ekslik mulje, et Tartu on üks kivisemaid kõrbi, kus viimase kolme puu kallal linnavalitsus kirvest proovib. Tartu kesklinna piirkonnas on parkide osakaal suhteliselt suur – 191 hektarist hõlmavad pargid 28,8 hektarit ehk 20,3%. Juhul kui väljapanekul olev planeering tänasel kujul 100% realiseerub , kahaneb parkide pindala 25,8 hektarini (18,7%). Seega langeb kokkuvõttes parkide osakaal planeeringualal 1,6% võrra.
On see kaotus oluline või mitte, on jällegi igaühe enda otsustada. Kuid mis on võita? Linn ei soovi ju hoonestada ühtegi ala selleks, et oleks lihtsalt maju. Oleme otsinud kohta olulistele funktsioonidele, mis olemuslikult peaksid asuma just kesklinnas. Kunstimuuseumi ja raamatukogu hoone Vabaduse pst äärde, ülikooli infotehnoloogia maja Narva mnt algusesse, riigimaja Holmile. Need on funktsioonid, kus puudub otsene kommertshuvi, mida planeeringust on agaralt otsitud. Küll on aga nende institutsioonide rajamine või ümberpaigutamine kesklinna loomas uut kvaliteeti, mis mõjult ületab kindlasti planeeringuala-, ammugi krundi piire.
Kommentaar lisatud: 12. november 2015 kell 14:28
Kommentaar lisatud: 13. november 2015 kell 11:24
Mida pikemas perspektiivis seda linnaplaneerimist vaadata, seda halvema ideena see tundub. Kaunid, korras pargid on Tartu rikkus! Ärge hävitage seda vähest, mis meil on.
Kommentaar lisatud: 13. november 2015 kell 20:27
Kommentaar lisatud: 13. november 2015 kell 21:47
Kommentaar lisatud: 14. november 2015 kell 12:11
http://tartu.postimees.ee/3398851/reporter-ee-video-tartu-aktivistid-parkide-kadumise-korral-linnaisadel-pead-maha?utm_source=tartu.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3398851&utm_campaign=fb_social
Kommentaar lisatud: 14. november 2015 kell 16:32
Kommentaar lisatud: 16. november 2015 kell 18:53
Taavi, see arutelu on toimunudki Tartus juba 5 aastat nagu oma kommentaaris ka soovisite: http://www.tartu.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=2&page_id=25290
Kommentaar lisatud: 17. november 2015 kell 18:35
Kommentaar lisatud: 18. november 2015 kell 19:36
Mina kolisin kaheksa aastat tagasi Tartusse, kuna Tartu on väike, roheline ja aeglase elutempoga linn. Kas linnaplaneerijad on värskematelt tartlastelt küsinud, mis on nende elukohavaliku põhjuseks? Kas tõesti asjaolu, et Tartu saab valitsejate lubaduste järgi olema "nagu iga teine linn"?
Demagoogidel ja spin-doktoritel on ka selline võte: sissejuhatuseks käiakse välja plaan, mis kõigil ihukarvad püsti ajab, lubatakse rahval aur välja lasta, venitatakse ja vaikitakse ning lõpuks tehakse ära n.ö kompromissvariant - midagi, mida tõelised huvigrupid ja otsustajad algusest peale on soovinud, kuid mis oma väiksema mahuga näeb välja nagu "kompromiss". Hundid söönud, lambad rahul, et neil on lubatud tähtsas asjas kaasa määgida.
Kuidas oleks, kui viimaks avastame, et Atlantise ümbrus ja "Kaubamaja" park on maksimaalselt hiidmaju täis ehitatud, aga "rahva nõudmisel" jäetakse siis Vanemuise ette platsike avalikku ruumi alles?
Kommentaar lisatud: 19. november 2015 kell 10:42
Kommentaar lisatud: 19. november 2015 kell 17:48
Pargid peavad jääma- see on Tartu võlu ja väärtus.
Kommentaar lisatud: 19. november 2015 kell 20:49
Kommentaar lisatud: 20. november 2015 kell 20:28
Olgem inimesed! Meil on ainult üks linnasüda, kas me siis kuidagi ei suuda seda hoida äripinnastumisest? Kas tõesti see on tartlaste soov, et need pargid kaoksid ja nende asemel saaksime seal külastada veel üht kaubanduskeskust? Kelle soov see on?
Kommentaar lisatud: 26. november 2015 kell 09:46
Kommentaar lisatud: 28. november 2015 kell 21:05
Kommentaar lisatud: 28. november 2015 kell 22:55
Kommentaar lisatud: 29. november 2015 kell 13:46
Kommentaar lisatud: 29. november 2015 kell 15:10
Kommentaar lisatud: 03. detsember 2015 kell 01:28
Kommentaar lisatud: 01. detsember 2015 kell 09:03
Kommentaar lisatud: 03. detsember 2015 kell 01:00
Ja mis minule isiklikult kõige rohkem haiget teeb - just nende parkide, selle roheluse ja vaba õhu pärast armastangi Tartut! Just selle pärast ongi Tartu kõige mõnusam linn. Linn, kus kõik on olemas ja samal ajal on ka vaba ruumi vastandiks tuulekoridorid hoonete vahel. Ruum, kus vahest tuleb rahvas kokku ja peab pidu ja see ei olegi kõlelage staadion või näitustehall. Kesklinn vajab hetkel just säilitamist, mitte moderniseerimist. Et säiliks Tartule omane vaimsus. Las Tartu kesklinn jääb unikaalseks. Mitte nagu kõik teised. Miks raha saab alati õiguse otsustada, kus ta tahab lösutada?!
Kommentaar lisatud: 03. detsember 2015 kell 01:18
Turu ja Riia ristil toimuv/toimunu on hea stiilinäide siinsest kinnisvaraarendusest - maha jääb hall, kõle, umbne ja arhitektuurilises plaanis täiesti ilmetu (jajah, see on maitse asi muidugi) betooniräga. Tartu ei ole mingi suurlinn vaid väike kodune "puust linnake" oma toredate parkide ja rohelusega."
Just!
Ja mismoodi me siis oma toredaid üritusi korraldame, mis on just Tartule omased? Tartu ei peagi välja nägema, nagu iga teine suurem igav linn. Nii maa pealt kui ka lennult vaadatuna. Taru ongi eriline.
Kommentaar lisatud: 03. detsember 2015 kell 02:23
Kommentaar lisatud: 06. detsember 2015 kell 16:56
Lisaks: saab teha pargiaeroobikat, pargijoogat, jooksmas käia - vaadake välismaal, kui levinud pn perega pargipiknikud
Kats
ostukeskuserahvas - püsigegi seal, teil ju pargis igav....
Kommentaar lisatud: 10. detsember 2015 kell 12:51
Kommentaar lisatud: 10. detsember 2015 kell 21:28
Kommentaar lisatud: 12. detsember 2015 kell 00:05
Kommentaar lisatud: 12. detsember 2015 kell 15:32
Kommentaar lisatud: 30. detsember 2015 kell 14:34
Kommentaar lisatud: 05. jaanuar 2016 kell 20:40