EMAJÕE PARGID ON TARTU KOPSUD!!!

Viis Emajõe-äärset parki kuuluvad Tartu uue üldplaneeringu kohaselt täishoonestamisele. Linnavalitsus on paljulubava Raadi lennujaama linnakuks arendamise asemel asunud jõeäärseid krunte kommertshuvide teenindamiseks maha parseldama. Tudengilinna eesmärk peaks olema jõudumööda parke juurde luua, mitte neid hävitada. Anna oma panus võitlusse Tartu parkide säilimise nimel ja kutsu ka oma sõpru toetusallkirja andma!

Lisainfot: www.tartu.ee/kesklinn
http://www.facebook.com/groups/tartupargid

allkirjade kogumine on lõppenud

03.11.2015 00:00 kuni 31.12.2015 23:59

2716 häält

90%

Lugupeetud tartlased ja Tartu sõbrad!

Linnavalitsuse tegevus Tartu kesklinna üldplaneeringu läbi surumisel on olnud ebapädev, ja võimalik et ka ebaseaduslik. 

Protsess, mis algatati 2010. aastal on seni kulgenud väljaspool avalikkusse tähelepanu ning linnarahva nõusolekut on käsitletud vaid puhtformaalse menetluskriteeriumina. Selget infot parkide hävitamisest pole jagatud, vastupidi, seda on mitmel korral ka linnaplaneerijate poolt eitatud. Äärmiselt tugevat ärihuvide poolset survet planeeringu kehtestamiseks on tõdenud ka erinevad linnaametnikud.

Veel 13. juunil 2011. aastal kirjutas Tartu linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku Tartu Postimehe arvamusloos: "Nagu näha, on ehitusruumi linnas aastateks. Jõe ääre hoonestamisel peame arvestama, et veekogude kallaste kasutamine on n-ö rahvuslik rikkus, mis peab olema tagatud võimalikult paljudele ühiskonnaliikmetele, sõltumata nende sissetulekust või muust näitajast."

2013. aastal rajati Euroopa Liidu poolt finantseeritud projekti raames Atlantise kaldapealsele Tartu sõpruslinnade rosaarium, mille rajamise hetkel oli kesklinna üldplaneeringut menetletud juba üle kolme aasta. Ometigi ei olnud tolleks hetkeks esile kerkinud ühtegi rosaariumi rajamist takistavat asjaolu. 

Selle kõige valguses on meie soov, et Tartu kesklinna üldplaneeringu menetlemine katkestataks, ning seda taas-alustataks uuelt, linnaelanikke kaasavalt ning nende heaolu ning vabas õhus sportimisvõimalusi tunnustavalt aluselt. 

Pöördume Riigikogu poole samuti palvega võtta vastu ennetavat moratooriumit kehtestav seadus Tartu haljasalde hävitamise plaani ellu viimisele Tartu linnavalitsuse poolt ning kuulutada riigile kuuluvad Tartu pargistiku moodustavad kinnistud tõepoolest meie ühiseks rahvuslikuks väärtuseks, mille hoonestamine oleks võimalik vaid Tartu linna kodanike poolt referendumil selgelt väljendatud tahte puhul. 



NELJA MEHE KIRI: EMAJÕE PARGID ON TARTU KOPSUD!

Heade Mõtete Linnal on neid kohe mitu tükki korraga. Mõtteid siis. 

Esiteks, raiuda kesklinnas maha viis keskset jõeäärset parki ja anda nende alune maa kommertstarbesse. Teiseks, obskureerida selle ennenägematu kava elluviimine näilise kaasamise ja näiliku huvipuuduse kaasabil, summutades mõistlikke vastuhääli formaal-juriidilise retoorikaga aegunud tähtaegadest ja pöördumatutest protsessireeglitest, ning Kolmandaks, asendada ebameeldiv tõde kommertshuvide teenendamisest hoopis paeluvama narratiiviga vana-Tartu taastamisest.

Kahjuks räägib selline suhtumine, juba selle võimalikkus, selget keelt Tartu jätkuvast ja üha süvenevast provintsistumisest. See ei ole enam see Tartu, kus asutati NSVLi esimene kommertspank, kuhu kolis esimene eestikeelne ajaleht, see pole Tartu, kus õmmeldi kokku meie rahvuslipp, ega ammugi kahjuks enam see Tartu, kus leidis aset Eesti esimene Üldlaulupidu.

Midagi taolist, midagi nii mastaapselt julma ja tahumatut poleks saanud aset leida Lukase ja Tulviste ajajärgul, ega ilmselt ka Ansipi ja Jänese valitsemise ajal. Järk-järgult on Tartu linnavalitsuse vaimline potentsiaal kahjuks vähenenud,ning paratamatult on ka Tartu sellega seoses üha enam ja enam ääremaaks kujunenud, millele käesolev kava muidugi jäädava
pitseri põletab. 

On äärmiselt kahetsusväärne, et Raadi lennuvälja piirkonna virgastamise asemel on linnavalitsus oma lähiaastate prioriteediks seadnud võitluse parkide vastu ning kiire kasumi teenimise. Taolise tegevuse pikema-ajalist efektiivsust ja eesmärgistatust annab kaunis täpselt edasi võrdlus püksi pissimisega. Selle asemel, et kaasata tudengilinn Tartu asukaid ja elanikke rohelisse linnakeskmesse sportima ning stressi maandama, tahetakse see hindamatu ressurss eelarveaukude lappimiseks maha paristada ning muuta linnakese laiuvaks šopingu- ja hotelliparadiisiks. Kogu kesklinna saatus näib olla teenindada üha kasvavaid turistide hulkasid, seda püsiasukate närvikava ja tervise arvelt. Tõsi, linnavalitsuse arutluskäike pidi ei ole võimalik tuvastada, kust ja mille pärast peaksid need turistide hordid virelevate transpordiühenduste ning halveneva elukeskkonna kiuste meie linna külastada tahtma?

Tartul on piisvalt arenguruumi. Lisaks Raadi väljadele, mida linnavalitsus veerandsaja aasta jooksul isegi hoonerusudest puhastada pole suutnud, pinnasereostuse eemaldamisest rääkimata, on linnal läbi mõtlemata ja ellu viimata ka mitmed muud strateegilised arengusuunad.
Paberile on jäänud nii igati loogiline ja sirgjooneline Raatuse tänava läbimurre Raadile kui ka Sõpruse ning Kroonuaia sildu ühendav Pika tänava pikendus Narva maanteele. Selle taustal, ning võttes samuti arvesse Raadil valmivat Eesti Rahva Muuseumi ning sinna kavandatavat
spordiareeni, mõjuvad sadadele puudele välja kirjutatud surmaotsused karjuvalt ebaõiglase asendustegevusena. Igasuguseid kõnekujundeid ajaloolise Holmi piirkonna taastamisest tuleb aga käsitada sellena, mida nad endast kujutavad: sisutühja poliitretoorikana.

Kuigi linnavalitsuse väitel käivitus kesklinna üldplaneeringu kehtestamise protsess juba 2010. aastal, pole kuni tänaseni parkide hävitamist linnarahvale otsesõnu välja julgetud öelda. Seda kurba sõnumit levitati esmakordselt mõned päevad tagasi üles laaditud 3d-animatsiooni abil, millega on võimalik tutvuda aadressil http://www.tartu.ee/kesklinn. Ometigi on linna elanike arvamuse täielik ignoreerimine mõeldamatu, ning seetõttu on novembriks ja detsembriks kavandatud ka sümboolne avalik arvamuste ja ettepanekute kogumise periood. Meie ühine palve on teha sellest formaalsest toimingust aktiivne kodanikualgatus, ning koguda ettepanekuid eelkõige selle kohta, kuidas Tartu parke senisest veel paremini turundada ja tarvitada saab, mitte leppida vaikides meile kavandatud saatusega. 

Tõmbame nüüd üheskoos kopsud Ateena püha viha täis.

Liitu meiega  http://www.facebook.com/groups/tartupargid


Meelis Kaldalu, aktivist
Margus Kiis, kolumnist
Taavi Novek, kunstnik
Tanel Rander, kuraator

Aktsiooni korraldaja

Meelis Kaldalu, aktivist
Taavi Novek, kunstnik
Gleb Štšenov, programmeerija

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Merle: Emajõe pargid on Tartu kopsud!
See on vähim mida praegu teha saan, Tartu jäägu roheliseks! Merle Ernits
Vasta!
Taavi: Emajõe pargid on Tartu kopsud!
Siis saaks üheks muuseumieksponaadiks samuti park, IT maja sarnaselt geeni- ja tehnoloogia instituudi majadega ei pea asetsema kesklinnas, Raamatukogudes ei ole ma kunagi hordide viisi rahvast näinud, et seda juurde oleks vaja. Kuid peamine on teavitamatus, keegi juhuslikult avastas hiljuti, et linnavalitsusel on selline plaan, mis Jaanuarist lukku läheb ja siis poleks enam midagi öelda. Rahumeelset arutelu pidada on viie aasta asemel ,alates projekti algusest, mõni nädal... Öelda, et kuu aega saavad linlased arvamust avaldada, mis kulub alles toibumiseks, ei näita linnajuhte kindlasti heas valguses. Ja seda ka tagasihoidlikult pigem omaette pomisedes.
Taavi: Jarno Laurile
Vabandust, tahtsin abilinnapea Jarno Laurile vastata...
Lasse: Uskumatu!
Loomulikult vajame parke rohkem kui karpe
Vasta!
Taavi: Lõunakeskus on Tartu süda
Liiga palju elu ja melu on Tartus koondunud linna serva. Kui me tahame, et päeval oleks Tartu kesklinna tänavatel rohkem rahvast kui Lõunakeskuses, siis on teatud määral ehitustegevuse lubamine kesklinnas hädavajalik. Sõjaeelsel ajal oli Tartus palju rohkem hoonestust, kui uue planeeringuga lubatud.
Vasta!
Taavi: Lõunakeskus on Tartu süda
Oligi rohkem hoonestust, aga kasutada saab ja kasutati Emajõeäärset, ning antud planeeringus on samuti piisavalt hoonestust parkidest väljaspool. Lõunakeskuse poed on enamalt kattuvad Tasku ja Kaubamaja omadega... Ja elustada võiks Rüütli tänavat, kus poed asusid enne kaubanduskeskusi. Samuti Raadit, mis on täiesti välja surnud. Avatud roheline jõelinn on palju parem lähenemine, kui kinnine betoonist jõetunnel. ... 'Sõjaeelsel ajal oli rohkem hoonestust' ei tähenda, et see oleks parem olnud. Endise hoonestuse taastamise vastu ei oleks küll midagi, aga kombeks on ju ehitada betoonkamakaid, kuhu arhitektuuriliselt eriti midagi ei panustata.
Taavi: Lõunakeskus on Tartu süda
Esiteks, Rüütli tänavale ei mahu rohkem poode, see on täis.
Teiseks, Raadi on aedlinn ja ei vaja elustamist. Kesklinn on see koht, kuhu peaks olema koondunud enamik elust, eriti Tartu-suguses väikelinnas.
Kolmandaks, mingist betoonkanalist ei saa rääkida, ära kaob väga väike osa jõeäärsest haljastusest.
Arhitektuuri panustatakse vastavalt sellele, mis on valitud arhitektuurivõistlusel parimaks tööks antud krundi jaoks. Kui kellegi meeldib keskaegne, klassitsistlik vmt arhitektuur, siis see on tema enda maitse küsimus, aga varasemate arhitektuuristiilide jäljendamist heaks tavaks ei peeta. Ka näiteks Tartu vanalinna hoonestus on kujunenud eri ajastute vältel.
Pole hoonestust, pole linna. Park on tore, aga elada seal ei saa.
Taavi: Lõunakeskus on Tartu süda
Kaubahalli vastane park, Atlantise ümber olev park, Kaubamaja ja Vanemuise vaheline park ei ole väiksed: http://postimg.org/image/x67nbvu69/ , pargi kohta, kus asub Kalevipoja kuju, on vasturääkiv info ja video. Kahtlus, et majad ei tule arhitektuuriväärtuslikud, tekib eelnevalt viimasel ajal tehtud otsustest. Plasku, Tasku, Tartu Kaubamaja, SEB maja - näide hoonetest, mis ei tundu eriti kellelegi rahvast meeldivat. Kas neile oli konkurss, seda ma ei tea. Vana kaubamaja hoone alale teadaolevalt oli.
Sirje: Lõunakeskus on Tartu süda
Kas elu ja süda = poodlemine ja asfalt? Elu on kesklinnas küll ja küll - rohelus, pingid, laste mänguväljak, kohvikud, kultuuriüritused, jõulutuledes Raekoja plats, Emajõgi, Toomemägi, ülikool.
Freyja: Lõunakeskus on Tartu süda
Kas siis juba pole piisavalt kaubanduskeskuseid? Inimestel pole nii palju rahagi, et kõike osta ja milleks on vaja üldse nii palju tarbida!?
Paljud turistid on öelnud, et Tartus on hea rahulik just sellepärast, et kõik ei ole paksult täis ehitatud, on jäetud ka hingamisruumi.
Ma ei tea kuidas Teiega aga arvan, et paljudele meeldiks väikesi hingetõmbe pause töölt/koolist võttes pigem nautida rahulikumat keskkonda nt jalutada pargis, kui jalutada keset mürarikast ja rahvarohket kohta. Rohkem melu, rohkem stressi, kas seda tahetaksegi?
Peeter: Peeter
Turu ja Riia ristil toimuv/toimunu on hea stiilinäide siinsest kinnisvaraarendusest - maha jääb hall, kõle, umbne ja arhitektuurilises plaanis täiesti ilmetu (jajah, see on maitse asi muidugi) betooniräga. Tartu ei ole mingi suurlinn vaid väike kodune "puust linnake" oma toredate parkide ja rohelusega.
Irina:
Olen nõus igati!
Vasta!
Heiti: Tutvuge-avaldage arvamust.
http://bit.ly/1OFEM5L 19. novembrini on aega päriselt asjaga ennast kurssi viia ja teha informeeritud soovitus-võtta hoiak. Puud on toredad, aga elada on ka vaja.
Vasta!
Kaarel: Tutvuge-avaldage arvamust.
Jou mees, puud on elu, pargid on elu. Kaubamaja, seebikast ja muud plönnid on sinu elu - ära sunni seda teistele peale !
Liisa:
Tartu üks suurimaid väärtusi ongi selle imeilus rohelisus!
Vasta!
Kaarel: Kaarel
Ja tegelikult ega parke, rohelust ja avarust nüüd Tartus üleliia ka pole.
Liisa:
Tartu üks suurimaid väärtusi ongi selle imeilus rohelisus!
Vasta!
Teet: Teet
Kas tõesti on vaja kesklinn ehitada samasuguseks nagu Tallinn, kus igalpool ümbritsevad meid ehitised?
Jätke need pargid alles!
Vasta!
Kätlin: POOLT!
Pargid kesklinnas ongi need, mis Tartu nii koduseks teevad. Isiklikult ei tahaks väga jalutada kesklinnas enam, kui seal on üksteisele otsas ainult ridamisi ühesugused hooned.
Vasta!
Laine: Laine
Täiesti nende monstrumite vastu Tartu kesklinnas
Vasta!
Ellen: Laine
hääleta siis petitsiooni poolt mitte vastu!
Piia: Poolt!
Jätke pargid rahule
Vasta!
Eelika: Lõunakeskus ei ole Tartu süda
Pealegi.. mis sa selle südamega ikka teed kui kopsud ei tööta :)
Vasta!
Kalev: Roheline kesklinn on suur väärtus...
Kahest kast-kaubamajast peaks betooninautijatele ja tarbimishulludele piisama. Linna juhtimine/planeerimine peab olema (miljöö-) väärtuspõhine, mitte rahapõhine. Sama probleem on ka Ihaste planeerimisega. Reformierakond, unustage see exeli tabel ära! Tigutorni ja Pläsku vastu pole mul midagi, aga pargid jäägu alles, tasakaal peab olema.
Kalev
Vasta!
Aivar: Kesklinna parke ei tohiks vähendada
Tartu perifeerias on kavandatud hoonete jaoks ruumi küllalt
Vasta!
Airit: Rohelisus
Minu arust on just see pargi osa väga hea sest siis saab jalutamas käia ja lastega ka parem.
Vasta!
Freddy: Mis toimub?
Meil Tartus on ju kõik mis vaja. Nagu neid ehitisi veel vähe oleks. Pole vaja siia mingit Dubaid ehitada. Jäägu puud alles. Need just kaunistavad linna, poed aga vaid reostavad. Kui tahavad vaid puhast süsihappegaasi hingata, siis ''edu''. Loodus peab ellu jääma.
Vasta!
??????: Tahaks õhku
Tartu koguaeg oli roheline linn,las jääbki selliseks!
Vasta!
Ellen: Tahaks õhku
Vaata oma vastus üle. Hetkel sa hääletasid petitsiooni vastu :( Ka mina olen värske õhu poolt, ei taha kõledaid tuulekoridore.
Kri: Jatke pargid rahule!
Tahan rahus puu all lounat syya palun :)
Vasta!
Timur: Timur. Tartu pargid
Betooni linn (vaadake, kui "ilus" uue Kaubamaja hoone) või Roheline rõõmsameelne linnakene!
Vasta!
Kersti: Tudengilinn Tartu vajab kesklinna parke
Tasuks jälgida ka kui aktiivselt parke linnaruumina kasutatakse. Kaubahalli mänguväljak ja park on alatasa inimesi täis, samas kui Atlantise kõrval olev park on vähem aktiivses kasutuses. Tasub ikka laia pilti vaadata, mitte ainult reageerida ettevõtjate ja noorte vihaste arhitektide huvidele.
Vasta!
Mattias: Mattias
Iga koht, kus kasvab muru, ei ole veel park.

Ma soovitan inimestel vaadata sõjaeelse Tartu pilte. Igas jõeäärses linnas ongi jõgi selle linna vereringe, mille äärde elu koondunud. Nõnda oli ka Tartus enne seda, kui Punaarmee selle sodiks pommitas, jättes Tartu kesklinnast alles tühermaa, kuhu nüüd on muru ja puud kasvanud.

1950. aastatel oli linna peaarhitektiks Arnold Matteus, kes suutis vältida kesklinna narvastumist ehk tühermaa täitumist tüüpmajade-panelkadega. Selle asemele tekkisid need nn pargid. Nüüd, kui meil on oma linn ja oma riik ja kõike ei otsusta mingisugune Poliitbüroo kusagil kaugel, oleks ehk aeg need tühermaad oma käe järgi kujundada.

Tartus on parke küll ja veel, isegi liiga palju. Toomemägi ei kao kusagile. Mina pooldan kahe käega linnavalitsuse kava jõeäärne ala täis ehitada - panna kaubandus südalinnas tööle. Kui kaua näeb välja meie Emajõe-äärne ala nagu mingi nõukaaegne piiritsoon?

Kui te vaatate Tartut taevast, siis linna moodi see ei paistagi - kusagilt puude vahelt kõrgub raekojahoone ja see on enam-vähem kõik. Tartu paistab nagu mingisugune alev või suvaline asula. Me elame siiski linnas ja see võiks linna moodi välja paista.
Vasta!
Priit: Pargis on hea
Tehkem vanu hooneid korda selle asemel, et igale nurgale uusi rajada. Vana kaubamaja kohale kerkib ju ilgem jurakas - kas sinna ei mahu need rikkurid ära, kes kesklinna tahavad kolida? Ja uued müügiputkad mahuvad sinna kindlalt ära - saavad need samad uusasukad neisse oma palgad ka jätta, toimiks suurepäraselt see mikromaailm. Noh ja siis üks punane torn seal taga ootab ka elanikke ja ühes spiraalses päris kõrges tornis on ka mõned tühjad korterid? ...aga ei, noh, meil siin sajab tegelikult tihti, pargis hakkab jahe, ehitame seinad ümber.
Vasta!
Lisanna: Emajõe pargid on Tartu kopsud
Emajõe pargid on Tartu kopsud
Vasta!
Lauri: Lauri: Maad meil ümber linna küll mida täis ehitada!
Jätke linna rohelust! Südalinn nagunii ülerahvastatud ja teatud ajal üpriski umbes. Mõistlik on rahvast ka linna äärealadele suunata.
Vasta!
Karl: Palju mälestusi!!!
Paljudel inimestel on mälestusi nendes parkides. Nt esimene kohting jne.
Vasta!
Cätlin: Uskumatu!
Kindlasti peaksid pargid alles jääma! Mäletan kui endal käis sel aastal vahetusõpilene külas ja kui küsisin, mis talle Tartus kõige rohkem meeldis vastas ta pargid :)
Vasta!
Anna: .
.
Vasta!
Carl-henry: Pargid peavad jäema
Pargid peavad jäema
Vasta!
Ellen: Pargid peavad jäema
Su vastus on ju sellele ütlusele vasturääkiv. Küsi kellegi käest, kuidas vastata küsimusele - poolt/vastu ja paranda ära, eh? Ka mina et tea nüüd, kuidas seda märkust siin panna, poolt või vastu. Ilmselt vastu sulle, sest ka sina oled vastu. Miinus + miinus = pluss :)
Samuel: Jaan Kaplinski
Tartus on vaid üks tõeline park -- botaanikaaed. Muud on enamasti "rohelised kõrbed", kus seisavad mustad sambad -- puutüved. Võiksid olla karjamaad, aga kariloomi pole näha. Linn on rännanud linnast välja-- lõuna- jm keskustesse. Mis sunnib inimesi sõitma, sõitma ja veel sõitma. Ja see on loodusele hoopis halvem kui hoonestuse tihedamaks muutmine, kesklinna muutmine päris kesklinnaks. Kesklinn ei pea olema läbisõiduhoov.
Vasta!
Jaanus: Jaanus : Pargid alles!!!
Meil ei ole vaja neid betoonist kingakarpe juurde, kui mul on soov siis saan vaadata kingakarpe poest . Milleks on vaja risustada tartut , pargid peavad alles jääma . Tehku siis pargid rohkem atraktiivsemaks . Ajalooliselt ta võis olla täishoonestus aga me elame tulevikus aga mitte minevikus . Pole mõtet minevikus sobrada sest me ei saa sellist ilusat tulemust .... Olen nördinud linnaisade poolt et tehakse sellist idiootsust , kas me saaks elada nii et asjaga tegeleks ikka hingega inimene aga mitte rahapoolt pimestatud inimene!!!
Vasta!
Margit: Margit: Emajõe pargid on Tartus olulised
Minu arvates on nende parkide hoonestamine (kindlasti Vanemuise ja Kaubamaja vahelise ning Kaubamaja kõrval oleva) pole üldse hea idee. See on pigem väga halb idee. Mulle Tartlasena on need olulised kohad erinevatel eluperioodidel, see on üks oluline looduslik osa linnaruumist. Minu 5-a tütar arvas kord, kui vana kaubamaja kohale auku kaevati, et kas nüüd tuleb siia lastepark, see tundus väga sügav pakkumine. Küsisin ka nüüd oma 5-aastaselt tütrelt ja näitasin ka kaarti ja pilti, mis tema lapse ja linnakodanikuna arvab. Pidas parke tähtsaks. Lisaks sellele, et ma hindan laste arvamust, hindan ka ajaloolisi lähenemisi ning mõistan ka linna arendamisvajadusi. Kõike arvesse võttes tundub see mulle ikka väga halb idee. Sinna võiks luua uusi asju loodusliku baasil. Mitte hoonestada. Mees viskab kõrval nalja - Samblikke panna kasvama ja noori kaskesid hööveldamiseks.. Ja võiks teha laulu päeva. Nujah... ikkagi...vaja paremat ideed
Vasta!
Hanno: Emajõe pargid on Tartu kopsud!
minu nooruse maad kus sain sõpradega koos oldud
Vasta!
Tõnis: Jälle...
Kallis linnavalitsus (ja igasugu kinnisvara-arenejad, kes te linnavalitsusel pulka ühes soojas kohas hoiate):

Tartu kesklinn on juba praegu suviste ilmadega nagu praepann. Kui te sealt veel rohelust ära võtate, ei taha inimesed seal enam käia. See, mida te praegu üritate ei aita mitte kedagi. Üks kolemaja teise otsa. Algul kahhelkividest peldik-pesumaja (sinuga räägin, Kaubamaja. See fassaad sobiks Anne saunale palju paremini...), siis see vundamendiplaatidega kaetud Tasku (mul on sellised keldritrepi ümber) ja nüüd ei tea veel, mis jura.

Tartu rohealad on selle linna suurimaid väärtusi. Need pakuvad nii silmailu kui puhkust kuivast kividžunglist, milleks linnasüdant muuta tahetakse. Jutud elu mujale koondumisest võite paberile panna, lennukiks voltida ja aknast välja saata - kui keegi veel märganud pole, siis meil on siin ülikoolilinn. Elu oli on ja jääb koonduma ülikoolihoonete ja vanalinna lõbustusasutuse ümber. Mingid suvalised poed-korterid-kaupsid parkide asemel ei muuda tuhkagi.

Enne sõda oli kõik täis ehitatud jah, aga on siis vaja uuesti samu lolluseid korrata?

Tulge mõistusele palun ja las need kinnisvara-arenejad arenevad kuskil nurga taga.

Linnakodanik.



Vasta!
Jane:
Nõus
Vasta!
Maris: Parkide poolt
Vaadake näiteks Berliini - miljonid elanikud, aga keegi ei püüa linna keskel asuvat suurt Tiergarteni parki (32 ha) hoonestada. Miks väike Tartu peaks olema kivilinn.
Vasta!
Kaidi: Emajõe pargid on Tartu kopsud!
Täiega poolt. Mina teeksin selle rahaga pargid korda ja rajaks atraktsioone, et inimesed tahaksid käia parkides. Seal kus praegu on mingi räämas ala ja mõistmatu plats, võiks samuti korda teha. Samas päris uute majade vastu ma pole, näiteks vanade majade asemele saab ju teha uusi maju, näiteks nagu Tartu Vana Kaubamaja. Kuid praegused pargialad tuleks alles jätta!
Vasta!
Henri: Pargid peaksid jääma
Parke vähemaks küll ei tohiks võtta.
Vasta!
Jarno: Korrigeerime sihikut - mis on kesklinna planeeringus päriselt.
Linnavalitsus otsib uut tasakaalupunkti hoonestuse ja linna parkide vahel. Sõjaeelse hoonestuse taastamisest, mis hõlmas tihedalt kogu kesklinna, on asi siiski kaugel. Et see tasakaalupunkt on iga inimese jaoks individuaalne, sõltuvalt sellest kas väärtustatakse enam haljastust ja avarust või urbanistlikku keskkonda, on selge. Selleks et see tasakaal linna kui kogukonna jaoks paika saada, planeeringu avalikustamine koos sellele järgnevate aruteludega mõeldud ongi.
Kui palju parke hävib päriselt? Võib jääda ekslik mulje, et Tartu on üks kivisemaid kõrbi, kus viimase kolme puu kallal linnavalitsus kirvest proovib. Tartu kesklinna piirkonnas on parkide osakaal suhteliselt suur – 191 hektarist hõlmavad pargid 28,8 hektarit ehk 20,3%. Juhul kui väljapanekul olev planeering tänasel kujul 100% realiseerub , kahaneb parkide pindala 25,8 hektarini (18,7%). Seega langeb kokkuvõttes parkide osakaal planeeringualal 1,6% võrra.
On see kaotus oluline või mitte, on jällegi igaühe enda otsustada. Kuid mis on võita? Linn ei soovi ju hoonestada ühtegi ala selleks, et oleks lihtsalt maju. Oleme otsinud kohta olulistele funktsioonidele, mis olemuslikult peaksid asuma just kesklinnas. Kunstimuuseumi ja raamatukogu hoone Vabaduse pst äärde, ülikooli infotehnoloogia maja Narva mnt algusesse, riigimaja Holmile. Need on funktsioonid, kus puudub otsene kommertshuvi, mida planeeringust on agaralt otsitud. Küll on aga nende institutsioonide rajamine või ümberpaigutamine kesklinna loomas uut kvaliteeti, mis mõjult ületab kindlasti planeeringuala-, ammugi krundi piire.
Vasta!
Sten: miks te panete " vastu"
Miks te panete " vastu" hääle kui sie kirjutate, et park peab igaljuhul alles jääma? See on ju pargi vastu hääletamine.
Vasta!
Annaliisa: Arhitekti vastuargument
Pariisi elav Soome arhitekt kritiseerib siin Helsingi kavandajaid planeerimisvigade eest ja just sellepärast, et suured kaubanduskeskused imevad elu tänavalt ära ja tänavad jäävad tühjaks. Soome keelne artikkel siin: http://www.hs.fi/kaupunki/a1447318798466
Mida pikemas perspektiivis seda linnaplaneerimist vaadata, seda halvema ideena see tundub. Kaunid, korras pargid on Tartu rikkus! Ärge hävitage seda vähest, mis meil on.
Vasta!
Piret: Piret
Parke peaks juurde rajama mitte neid hävitama!!Linnaisad vöiksid oma kommetrsprojektid linnaäärtesse planeerida.
Vasta!
Annely: Rohkem rohelust!
AK Uudistes oli kuulda parkide täisehitamise pooldaja väidet, et puid on Emajõe ääres parkides nagunii vähe, seepärast võib needki maha võtta! Kohutav!!! Puid tuleks, kus võimalik hoopis juurde istutada!
Vasta!
Kaarel: Muretsegem
Väga halb video, mees süüdistab kedagi räiges valetamises ja selle õigustamiseks laob ette protsente ja suhteid mis tegelikult on veel räigem näkku valetamine. Tartus ei ole väga palju parke, on tühjad krundid majade vahel. Ja jõeäärne oleks edaspidi samamoodi. Ja need lapikesed oleksid väga õnnetud

http://tartu.postimees.ee/3398851/reporter-ee-video-tartu-aktivistid-parkide-kadumise-korral-linnaisadel-pead-maha?utm_source=tartu.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content=3398851&utm_campaign=fb_social
Vasta!
Taavi: Lahendus?
Kuivõrd aselinnapea eilses intervjuus ütles, et nad on nõus kompromissideks ja valmis kõik ettepanekud ära kuulama, siis peaks esitama hästi läbimõeldud teisi paigutusi; peamiselt siis parkide aladele mõeldud hoonetele. ... Ainult vastuseisuga on võimalik ehk saavutada, aga uute lahenduste pakkumisega on võimalik saavutada rohkem. ... Ma ei ole pädev linnaplaneeringus, kuid oma sõna olen sekka öelnud arvamustes. Ka meeleavalduse puhul võiks kujuneda alternatiivne lahendus, mida välja pakkuda, ja intervjuus nimetatud hooned joonise peal ümber paigutada.
Vasta!
Lilian: Taavile
Taavi kirjutab 13. novembril: "Kuid peamine on teavitamatus, keegi juhuslikult avastas hiljuti, et linnavalitsusel on selline plaan, mis Jaanuarist lukku läheb ja siis poleks enam midagi öelda. Rahumeelset arutelu pidada on viie aasta asemel, alates projekti algusest, mõni nädal..."

Taavi, see arutelu on toimunudki Tartus juba 5 aastat nagu oma kommentaaris ka soovisite: http://www.tartu.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=2&page_id=25290
Anita: Ärge hävitage parke!
Kas tahate, et Tartu kesklinn oleks ainult majadest koosnev kivikõrb või kaunilt roheline ja inimsõbralik?
Vasta!
Madis:
Inimestel on õigus emotsioonidele. Ja pidada kalliks puid ja parke ei tohiks olla taunimist ja pilamist väärt.
Mina kolisin kaheksa aastat tagasi Tartusse, kuna Tartu on väike, roheline ja aeglase elutempoga linn. Kas linnaplaneerijad on värskematelt tartlastelt küsinud, mis on nende elukohavaliku põhjuseks? Kas tõesti asjaolu, et Tartu saab valitsejate lubaduste järgi olema "nagu iga teine linn"?

Demagoogidel ja spin-doktoritel on ka selline võte: sissejuhatuseks käiakse välja plaan, mis kõigil ihukarvad püsti ajab, lubatakse rahval aur välja lasta, venitatakse ja vaikitakse ning lõpuks tehakse ära n.ö kompromissvariant - midagi, mida tõelised huvigrupid ja otsustajad algusest peale on soovinud, kuid mis oma väiksema mahuga näeb välja nagu "kompromiss". Hundid söönud, lambad rahul, et neil on lubatud tähtsas asjas kaasa määgida.
Kuidas oleks, kui viimaks avastame, et Atlantise ümbrus ja "Kaubamaja" park on maksimaalselt hiidmaju täis ehitatud, aga "rahva nõudmisel" jäetakse siis Vanemuise ette platsike avalikku ruumi alles?
Vasta!
Margus: Margus
Maha majakarbid, elagu pargid!
Vasta!
Arne: Ehitistega kaasneb liiklus
Ehitame Emajõe pargid täis ja saame juurde ka arvestatava osa liiklusvahendeid. Kas Tartu kesklinna tänavad on täna niivõrd suure liikluskoormuse varuga, et siia võib lisada veel suuri hooneid?
Pargid peavad jääma- see on Tartu võlu ja väärtus.
Vasta!
neeme: Kui õigusjärgsed omanikud ....
....soovisid tagasi oma maad , siis Tartu LV "isad" väitsid, et ei saa tagasi anda omandit kuna need maad on Tartu linna rohealad/kopsud !!! Nüüd selgub, et susserdatakse üldplaneeringuga oma valitsemise õigused peale nendele Tartu rohealadele ja sahkerdatakse "ärimeestele" . Kes hakkavad sinna ehitama !? Mäletate (lugege vanu lehti), kui Tartu LV hoonestusõiguse andis ärimees Seli Taskule, mida rahvale lubati - bussijaama , aga AEG on tänaseks näidanud Tartu linnakodanikud said soojaku :)) Kõik valimised on näidanud, et poliitikuid/linna juhte ei saa usaldada, sest nad keerutavad ja valetavad olles ise rahabosside mõju all. Täna on pargid olemas ja see linnaruum on ilus roheline, aga kui ehitama hakatakse, siis enam seda tagasi ei saa !
Vasta!
Anu: Palun jätke pargid alles!
Kesklinn ei pea olema kaubanduskeskus. Kesklinn olgu pigem kultuuriliste ja ajalooliste väärtuste kandja ja eksponeerija, meie visiitkaart kui inimsõbraliku keskkonna hoidja siin linnasüdames, ka puhkeala meeldiva atmosfääriga, avaramate jõevaadetega, rohelusega. Kesklinnas toimub ka palju suuri kultuuriüritusi, mille külastajatele on selliseid lähedalasuvaid rohelisi puhkealasid väga vaja! Lisaks teavad lapsevanemad, kes lastega kesklinna satuvad, kui olulised on puhkepausiks need pargid lastele - nad lausa ootavad, et saaksid seal natuke end vabaks lasta, joosta-mängida! Ei tahaks, et neist parkidest jääks järele vaid kitsad ribad kõrgete hoonete vahel, avaruse ja vaateta.
Olgem inimesed! Meil on ainult üks linnasüda, kas me siis kuidagi ei suuda seda hoida äripinnastumisest? Kas tõesti see on tartlaste soov, et need pargid kaoksid ja nende asemel saaksime seal külastada veel üht kaubanduskeskust? Kelle soov see on?
Vasta!
Aleksei: Emajõe pargid on Tartu kopsud!
Eko-turism Eestis kogub populaarsust, aga samal ajal loodust ikka millegi pärast eemaldatakse.
Vasta!
Ago: Kesklinn kui koridor
Vanasti mõisnikud rajasid läbi metsa või pargi sihte, et avaneks vaade veekogule. Tartu linnaamenikel on nüüd plaan tegutseda vastupidiselt- ehitame kesklinna nii täis kui võimalik. Nii saame kesklinnast teise Annelinna kus tänavad on majade koridoris. Kõrgete majade vahel suureneb müra ja õhusaaste. Selline kesklinn küll kedagi ei tõmba vaid pigem peletab. Kas seda soovitaksegi?
Vasta!
Alo: Pargid õnn ikka tartu kopsud
Tartu pargid on tartu hing.
Vasta!
Pauli: Tartu pargid on väga tähtsad!
Kindlasti tuleb kõik Tartu pargid alles jätta!
Vasta!
Üllar: Üllar
See pole päris õige,et kodanikel pole õigus sõna sekka öelda. Salaja pole ilus selliseid asju teha. Tartu ongi pargide tõttu nii ilus. Ma tean,et hoitakse jälle kütuse arvet kokku siis ei peal lehti riisuma. See pole ilus tegu. Kui see tehakse ma lahkun Tartust.
Vasta!
Ellen: Üllar
Miks sa siis petitsiooni vastu hääletad?
Liina: Pargid põnevamaks ja mõnusamaks!
Kesklinna parkides võiks osa muru asemel olla aastas vaid korra-paar niidetav heinamaa koos ilusate õitega. Varjulisemas kohas aga miks mitte mitmekesine samblaaed koos põnevalt pidevas muutumises elustikurikaste kõdunevate lamapuudega. Rohekõrbemurud on vaimule igavad ega leevenda muremõtteid. Niidutaimestik ei nõuaks ka nii palju hoolt. Ja see hool, mida vajab, võiks käia rehade ja vikatitega linnarahva sporditegemisena. Aastat läbiv müra: lume- ja lehepuhumine ning muruniitmine, on väsitav. Lodjakoja juures on selline värvikirev heinamaa (loodetavasti ei hääbu ta kraavitamise ja kaevetööde tõttu täielikult), miks ei võiks sarnaseid olla ka linna pool? Ja veel: ka linnaäärte täisehitamine pole mu meelest hea idee.
Vasta!
Ellen: Emajõe pargid on Tartu kopsud!
Kullakesed, ei saa ju võrrelda olukorda Tartus enne sõda ja nüüd vajaduste seisukohalt. Võrrelge autode arvu ja inimeste arvu, kes kasutavad igapäevaselt Tartut. Pluss ühistransport, mida samuti varem sel määral polnud. Me vajame kindlasti neid kopsusid täna! Magalad ja kontorid ei pea olema kesklinnas. On juba ka kuulda arutelusid, et suuremates linnades on ka mujal tehtud just sama viga, et kesklinna on rajatud liiga suured hooneteblokid ja ostukeskused, mis ei lase toimida kesklinnale omaseid kauplemis- ja ürituste korraldamis traditsioonidel. Et kesklinnad hakkavad vaikselt välja surema.
Ja mis minule isiklikult kõige rohkem haiget teeb - just nende parkide, selle roheluse ja vaba õhu pärast armastangi Tartut! Just selle pärast ongi Tartu kõige mõnusam linn. Linn, kus kõik on olemas ja samal ajal on ka vaba ruumi vastandiks tuulekoridorid hoonete vahel. Ruum, kus vahest tuleb rahvas kokku ja peab pidu ja see ei olegi kõlelage staadion või näitustehall. Kesklinn vajab hetkel just säilitamist, mitte moderniseerimist. Et säiliks Tartule omane vaimsus. Las Tartu kesklinn jääb unikaalseks. Mitte nagu kõik teised. Miks raha saab alati õiguse otsustada, kus ta tahab lösutada?!
Vasta!
Ellen: Peeter: Peeter
"Kommentaar lisatud: 13. november 2015 kell 10:49
Turu ja Riia ristil toimuv/toimunu on hea stiilinäide siinsest kinnisvaraarendusest - maha jääb hall, kõle, umbne ja arhitektuurilises plaanis täiesti ilmetu (jajah, see on maitse asi muidugi) betooniräga. Tartu ei ole mingi suurlinn vaid väike kodune "puust linnake" oma toredate parkide ja rohelusega."
Just!
Ja mismoodi me siis oma toredaid üritusi korraldame, mis on just Tartule omased? Tartu ei peagi välja nägema, nagu iga teine suurem igav linn. Nii maa pealt kui ka lennult vaadatuna. Taru ongi eriline.
Vasta!
Oliver: Emajõe pargid on Tartu kopsud
Poolt!
Vasta!
Kristina: Kindlasti peavad pargid jääma!
Rohelust, avarust - kohti, kus lastega jalutada ja privaatsust nautida!!!

Lisaks: saab teha pargiaeroobikat, pargijoogat, jooksmas käia - vaadake välismaal, kui levinud pn perega pargipiknikud

Kats

ostukeskuserahvas - püsigegi seal, teil ju pargis igav....
Vasta!
Evi: Emajõe pargid on Tartu kopsud!
Ärihooned ei pea ainult südalinnas olema, selleks on ruumi küll ja veel, ka mujal Tartus.
Vasta!
Taavi: Digiallkiri
Tugevalt eelistatud on digitaalne allkiri. Võimalusel allkirjastage ID-kaardiga.
Vasta!
Meelis: Meelis
Täielikult vastu! Vaieldamatult on need meie meie Tartlaste väärtuslikeimad paigad, mis tekitavad selle miski erilise inimlikkustunde, mis eristab pisutki nö. kogu linnapilti klaasist ja betoonist!
Vasta!
Allan: Tartu kesklinn ei pea olema üks suur ostukeskus
Kõik kes teisiti arvavad, ei ole kunagi emajõe ääres jalutanud, pargis istunud
Vasta!
Mikael: Mikael:Pargid,mitte Karbid!
Kui vaja,siis kasvõi vägisi ja isiklikult tulen ja peatan nad.
Vasta!
Peep: Vähendame liikluskoormust, toome kesklinna maju juurde
Et Tartu õnnetu saatus on jätnud linnasüdame hõredaks, on ühelt poolt tore metspargi austajatele, kuid vähem tore puhta õhu austajatele. Liikluskoormus on põhimagistraalidel hüppeliselt kasvanud ja puhtamad automootorid ei suuda tagada õhusaaste olulist vähenemist, sest sõita on vaja nii palju - riigiasutused on äärelinnades, linna kaubavalikuga tutvumiseks tuleb läbida 2 x 4-10 kilomeetrit jne. Ma ei arva, et kõik pargid tuleb täis ehitada ja see pole ka linnavalitsuse plaan. Ma tahan, et oluline mahuks kesklinna ja meie käigud sinna saaksid toimuda kõige säästvamal viisil. Õigem tasakaal parkide ja funktsionaalse kesklinna vahel on võimalik ja petitsioon ei ole lahendus.
Vasta!