Toeta, et üliõpilasi kuulataks!

Mis on õppetoetuste eelnõu?

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduseelnõu (SE 236) on kevadel vastuvõetud ülikooliseaduse kõrval  teine oluline osa, liikumaks haridusminister Jaak Aaviksoo väljakuulutatud kõrgharidusreformi eesmärkide poole: kvaliteetsem  ja pühendunud tudengkonnaga kõrgharidussüsteem.  Kui ülikooliseadusega püüti luua alus õppemaksuvabaks õppimiseks ja õppekoormuste suurendamiseks, siis õppetoetuste seadus peaks tagama tudengitele sotsiaalse ja majandusliku kindlustunde õpingute ajal. Eelnõu kohaselt saaks see Eestis olema 50/50 õppetoetuste ja õppelaenu segu/kombinatsioon.

Eelnõuga muutuvad senised tulemuspõhised stipendiumid vajaduspõhisteks õppetoetusteks. Kõlab ju hästi, kuid praegusel kaval on mitu suurt viga. Olulisim neist on, et uus toetussüsteem ei korva kevadel tudengitele põhjustatud rahalist kahju – nimelt võeti neilt ülikooliseadusega võimalus töötada, sest koormusnõue keerati maksimaalselt karmiks, ja nüüd ei kavatsegi valitsus seda õppetoetustega korvata. Lisaks sellele on valitsuse plaan äärmiselt mustvalge – 135-eurost toetust saab taotleda vaid tudeng, kelle sissetulek leibkonna liikme kohta on alla vaesuspiiri ja kes lisatingimusena täidab igas semestris ka 100%. Ülejäänud tudengid ei saa üldse vajaduspõhist õppetoetust. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) ettepanekul peaks toetuste jagamise süsteem olema paindlikum ja arvestama tudengite vajadustega. Muuhulgas ei tohiks tudengit automaatselt siduda ka tema perega nagu soovib valitsus.

Peale selle räägib valitsus õppelaenust justkui loomulikust osast tudengi püsikulude – üür, toit, transport – katmises. See on aga äärmiselt vale suhtumine, sest hektel on õppelaen Eestis tarbimislaen. EÜLi ettepanekul tuleb seda muuta koos toetussüsteemiga – õppelaen peab olema riigi poolt käendatud ja paindliku, palgast sõltuva tagasimaksegraafikuga.

Tudengite parandusettepanekud

1. Toetuste jagamise süsteem tuleb muuta diferentseeritumaks. Toetusi on õigus taotleda kõigil, kelle leibkonna igakuine sissetulek pereliikme kohta jääb alla vaesuspiiri ehk on väiksem kui 280 eurot, kuid taotlemisel tuleb arvestada ka leibkonna reaalset struktuuri ning seda, kas tudeng elab kodus või iseseisvalt. Toetuse eesmärk on kompenseerida 290 eurost ehk alampalgast puudu jääv summa, mis peaks tudengil ühes kuus elamiseks olema.

2. Toetuste kogusummat tuleb suurendada, sest töötamise võimatuks tegemise tagajärjel on tudengite rahaline kaotus palju suurem, kui marginaalsele osale pisikese lisatoetuse jagamine seda korvab. Tudengi sissetulek peaks kokku olema vähemalt alampalga suuruses – u 290 eurot.

3. Vajaduspõhist toetust peavad saama taotleda need, kes täidavad õppekava vähemalt 85% mahus, sest siis pole paari punkti tegemata jäämisel rahaline kahju nii suur. Kool võib esitada küll kopsaka arve tegemata punktide eest, kuid nii jääks tudengile vähemalt elutähtis toetus alles.

4. Vajaduspõhiseid õppetoetusi peavad saama taotleda kõik tudengid, ka need, kes on sisse astunud enne 2013. a sügist, sest tudengite majanduslik olukord ei olene sisseastumisaastast.

5. Eelnõuga peab muutma ka hetkel tarbimislaenuna toimivat õppelaenusüsteemi. Õppelaen peab olema riigi poolt käendatud ning paindliku, palgast sõltuva tagasimaksegraafikuga.

6. Lisaks vajaduspõhistele toetustele peavad säilima stipendiumid tublimate tunnustamiseks ja erialade populariseerimiseks. Stipendiume ei tohi arvestada leibkonnaliikme keskmise kuusissetuleku hulka.