Toeta Pihtla mnt kergliiklustee pikendamist kuni Sutu rannani

Saaremaal, Kuressaare lähiümbruses on viimase aastakümne jooksul jõudsasti arendatud kergliiklusteede võrgustikku. Seda peamiselt suunaga Kuressaarest läände (kuni Salmeni). Kuressaarest ida poole jääval Pihtla maanteel on ehitatud kergliiklustee kuni Vaivereni.

Mõlemad suunad leiavad väga aktiivset kasutust nii linnaelanike, turistide kui linnalähedal maal elavate inimeste hulgas. Kergliiklusteed pidi on võimalik sealsetel elanikel  jõuda ohutult tööle-kooli, harrastada sporti ja lihtsalt liikuda värskes õhus.

Pihtla maantee äärde (Kuressaarest Püha külani) on viimastel aastatel rajanud uusi elamuid palju noori perekondi, kellele kergliiklustee oleks heaks alternatiiviks autoga linna sõitmisele. Kuid kergliiklustee üksnes Vaivereni ei lahenda nende ohutut liikumisvõimalusi.

Tulenevalt eeltoodust sooviksime kergliiklustee pikendamist mööda Pihtla maanteed Vaiverest kuni Pihtla-Püha külani ja sealt edasi Sutu rannani. (so umbes 8 kilomeetrit).

Sellise kergliiklustee valmimine tooks kaasa palju positiivset piirkonna arengus:

-          Pihtla maantee ääres kulgev kergliiklustee võimaldaks sealsel elanikkonnal ja turistidel liigelda ohutult nii  Kuressaare suunal kui ka suuremate asulate Pihtla-Püha ja aktiivses kasutuses oleva Sutu ranna vahel.

-          Kuressaare idapoolsete linnaosade elanikud saaksid juurde uue kergliiklustee marsruudi suuremasse sihtkohta(Pihtla-Püha), kus on vaatamisväärsused, kauplus ja ujumisrand.

-          Kuressaare kergliiklusteede võrgustikuga liidetaks elanikerohke ja aktiivne Pihtla-Püha-Sutu piirkond.

-          Kergliiklustee avardaks ohutuma ja aktiivse puhkamise võimalust nii kohalikule elanikule kui turistile.

-          Kergliiklustee pikendamine Sutu rannani suurendaks oluliselt jalgrattaturismi võimalust Kuressaare lähiümbruses.

Kergliiklustee ehitamine kuni Püha külani võimaldaks ühtlasi ka kaotada olulise kitsaskoha liikluskorralduses – nimelt Pihtla ja Püha küla vahelise teelõigu, kus praegu jalakäijatele kohta ei ole. Tegemist on ca 400m pikkuse teelõiguga, kus puudub kõnnitee ja piirkiirus autodele on 50km/h. Paraku tähendab selline piirkiirus tänasel päeval maapiirkonnas seda, et üle poolte läbisõitvate sõidukite juhtidest ei pea piirangust kinni. Samal ajal on antud teelõik kooliteeks paljudele Pihtla küla koolilastele ning tee ainsa kohaliku kaupluse juurde küla vanemale elanikkonnale. Püha külas asub ka Püha Jakobi koguduse laagrikeskus, kus suvel jooksul viibib mitusada välisriigi noorukit, kes samuti liiguvad kahe küla vahel ja on sunnitud kasutama nimetatud ohtlikku teelõiku. Püha ja Pihtla küla on nn kaksikasulad, mille elu on läbipõimunud ja mis toob seetõttu kaasa inimeste tiheda liikumise kaksikküla piirkonnas. Pihtla külas asuvad spordiväljakud, pritsumaja ja osavalla teeninduskeskus. Püha külas asuvad omakorda kirik, kogudusemaja, kalmistud, koolimaja-lasteaed, seikluspark ja matkarada. Eriti suvisel ajal (kuid mitte ainult) on Sutu randa viival teel samuti palju jalakäijaid ja rattaga liiklejaid, kes praegu liiklevad mööda käänulist maanteed. 

Toeta oma allkirja andmisega pöördumist Maanteeametile kergliiklustee pikendamiseks Vaiverest Sutu rannani. 

Toeta piirkonna arengut ja ohutumate liikumisvõimaluste rajamist piirkonnas.