Reoveekogumisalade veemajandustaristud vajavad lisarahastust

Ühine üleskutsega, mis ärgitab Rahandusministeeriumit ja Keskkonnaministeeriumit leidma lisarahastamise võimalusi reoveekogumisaladele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamiseks! Riigi täiendava toeta ei ole ei ole võimalik veemajandustaristuid vajalikus ulatuses rajada.

Hetkel on väga põletavaks probleemiks see, et kohalikud omavalitsused vajaksid pooleli olevate projektide lõpetamiseks lisarahastust. Finantseerimisallikad on puudu, et rajada ühisveevärk ja –kanalisatsioon järgmistele suurtele reoveekogumisaladele:
Keila jõe reoveekogumisala Kohila vallas (Aespa ja Vilivere asumid, rahastus puudub 693 liitumispunkti osas);
Keila jõe reoveekogumisala Saku vallas (Kiisa ja Metsanurme asumid, rahastus puudub 259 liitumispunkti osas);
Põlva reoveekogumisala Põlva vallas
Võru reoveekogumisala Võru linnas

Anna oma hääl näitamaks, et:
kõigi reoveekogumisaladel elavate elanike huvid ja õigused on olulised ning avalikud teenused (sh ühisveevärk- ja kanalisatsioon) peaksid olema kõigile kättesaadavad, tagatud võrdsetel alustel;
kõigil reoveekogumisaladel elavatel inimestel on samaväärselt õigus puhtale keskkonnale ja sellele, et kinnistuomanikena ei peaks nad igakuiselt kandma purgimisele kuluvaid suuremaid kulutusi;
keskkonnakaitsealaste investeeringute tegemine on põhjavee kaitseks oluline;
asulareoveedirektiivi ja veeseaduse § 104 lõiget 4 tuleb täita ning reoveekogumisaladel kanalisatsioon välja ehitada täies ulatuses;
Riigikohtu otsuse nr 3-17-2637/37 vaimus tuleb riigil rohkem pingutada, et leida lahendus pooleli olevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projektide rahastamiseks viisil, mis oleks kohalikele omavalitsustele jõukohane. Ilma täiendava riigi toeta neid taristuid rajada ei ole võimalik.

Suurtel reoveekogumisaladel tuleb keskkonda kaitsta reovee ärajuhtimisest tuleneva kahju eest ning kokku koguda vähemalt 98% kogu reoveest. Reovee kokku kogumise kohustuse võttis Eesti riik enesele Euroopa Liiduga liitudes ning asulareovee puhastamise direktiivi artikli 3 nõuded pidid olema täidetud juba 2010. aastaks. Senini ei vasta mitmed suured reoveekogumisalad direktiivi nõuetele.

Reovee kokku kogumiseks ja põhjavee kaitseks rajatakse reeglina ühiskanalisatsioon. See ülesanne on pandud kohalikele omavalitsustele. Tavapäraselt on ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside ehitust rahastatud veemajandustaristu arendamise programmide ja EL toetuste abil ning kohalike omavalitsuste kanda on jäänud omafinantseering (ca 15%). Suurte veemajandusprojektide ellu viimine on olnud kohalikele omavalitsustele jõukohane vaid riigi abi toel. Keskkonnaministeerium on 17.08.2020 väljendanud seisukohta, et riik on juba andnud oma osa, jättes ÜVK rajamise mured kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike kanda.

Riigikogus vastu võetud seadused peavad omama jõudu ka siis, kui nende täitmine võib rahapuudusel olla keeruline. Kui on sõlmitud ühiskondlik kompromiss ja võetud riigile täitmiseks kohustuslikke ülesandeid, siis tuleb nende ülesannete täitmiseks leida ka rahastamise võimalus. Seda lähenemist on toetanud ka Riigikohus oma praktikaga (öeldes, et kohustuslike ülesannete täitmisest ei saa pelgalt rahapuudusel lahti öelda).

Kuigi asulareoveedirektiivi täitmise eest vastutab Eesti riik, ei ole ta veemajandustaristute ülesannet kohalikele omavalitsustele pannes näidanud, kust tuleb raha selle ülesande täitmiseks. See üleskutse on mõeldud selleks, et suurtel reoveekogumisaladel elavad inimesed saaksid anda märku, et nõnda jätkata ei saa! Ärme jää oma elukeskkonda puudutava osas kõrvalseisjateks ja anname häälekalt märku, et see oluline küsimus vajab kiiret lahendust. Kogutud allkirjade toel on plaanis lisarahastuse leidmise küsimuses pöörduda Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole. Samuti on kavas teavitada Euroopa Komisjoni, kes seoses rikkumismenetlusega nr 2016/2137 on samuti jälginud veemajandustaristute rajamise arenguid.

allkirjade kogumine on lõppenud

04.12.2020 00:00 kuni 13.12.2020 23:59

0 allkirja

0%

 

Algatuse korraldaja

Aktsiooni korraldavad Aespa elanikud, kes ootavad petitsiooniga liituma lisaks Aespa ja Vilivere elanikele ka Saku ja Põlva valdade ning Võru linna elanikke, kes on ÜVK rajamise ebapiisava rahastuse tõttu sattunud sarnaselt keerulisse olukorda.

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.