Vabastame omanikud avalike kõnniteede hooldamisest

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit leiavad, et avalike kõnniteede korrashoid peab olema omavalitsuse kohustus. Omanikele ei või panna võõra vara hooldamise ülesannet seda hüvitamata, selline koormis on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. Omavalitsus peab tagama oma tänavatel ja kõnniteedel ise korrashoiu ja hoolduse. Tõsine on probleem talvel, kui hoolduskohustus käib kas füüsiliselt üle jõu või siis tekitab omanikule kohustuse olla terve päev kodus, kui sadu jätkub, samuti peab omanik oma kulul hankima koristustehnika ja sõelmed libedustõrjeks.

Kui toetad ettepanekut, et omavalitsuse kinnistul peab omavalitsus ise oma teid ja tänavaid hooldama, anna sellele algatusele allkiri. Toetame petitsiooniga Riigikogus algatatud seadusmuudatuse vastuvõtmist.

Terviktekst avaneb allpool, klikka "loe täpsemalt".

allkirjade kogumine on lõppenud

30.06.2021 00:00 kuni 12.09.2022 23:59

1703 häält

170%

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit leiavad, et kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikule on ebaõiglane ja paljudel juhtudel teostamatu ülesanne. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada oma teede ja tänavate korrashoidu. 

Tänane omavalitsuste praktika ja seadusandlus on võimaldanud läbi heakorraeeskirjade panna kinnistuomanikule koormisena kohustuse hoida korras omavalitsusele kuuluv kõnnitee. Ehitusseadustiku § 97 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena - asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. 

Tegemist on koduomanikele seadusega pandud kohustusega, mida ei hüvitata. Kõige aktuaalsem ongi teema talve perioodil, kui omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka saju korral tööle minna. Omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu. Sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele, töö tegemata jätmisel võib oodata omanikku sunniraha või trahv. Samuti on lumerohkel perioodil hoolduskohustus probleemiks vanematel inimestel ja neil, kel on lumekoristus tervislikel põhjustel raskendatud. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk. Tulemuseks on ebaühtlaselt hooldatud kõnniteed.

Selleks, et vabastada kinnistuomanikud ja ühistud kõnniteehoolduse kohustusest oleme pöördunud ka õiguskantsleri ja riigihalduseministri poole ning teinud Riigikogule ettepanekud olukorra lahendamiseks. 

Omanike Keskliit ja Korteriühistuste Liit peavad kõnniteehoolduse korraldamise kohustuse rakenduspraktikat kaasaegsesse õiguskorda sobimatuks. Elame tehnikasajandil ja mitte kojameeste ajastul. Riigikogus on algatatud kaks eelnõud selle koormise muutmiseks. Toetame oma allkirjadega nende seaduste vastuvõtmist ja avaldame survet, et eelnõud ei jääks parlamendis tolmu koguma.

Aktsiooni korraldaja

Eesti Omanike Keskliit

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Aivar: Poolt
Poolt
Vasta!
Helje: Kõnniteede hooldamine omanike poolt
Leian, et kõnniteed peaks korras hoidma linn.
Vasta!
Viljandi: Kõnniteede hooldamine omanike poolt
Kurb on vaadata lagunenud kõnniteedel vanureid lund kühveldamas. Labidas ei libise auklikul kõnniteel. Pealekauba on see kohustus ebavõrdne sest enamusel pole puhastuskohustusega kõnniteed.
Tõnu: Kõnniteede hooldus.
Kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Vasta!
Avo: Poolt!
Kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Vasta!
Maire: Poolt!
Kindlasti peaks linn hoidma kõnniteed korras.
Meelis: Olen ise olnud see "kõnnitee hoolduse tõttu" töölt palgata puhkuse võtja.
Öö otsa on sadanud - Hommikul kella viiest lund rookima. Jõuad siis hädavaevu krundi teise otsa oma tööga - ja tuled väravasse tagasi, et uue hooga pihta hakata.
Lund pole mitte kuskile panna - Kõik, kogu see valge jama PEAB üle aia minema. Ja lähebki. Teise korra järgi jaks otsas. Lähed kohvi jooma ja lõõtsutama.
Kuuled: Oi õudust Kuskilt läheneb traktor. Kõik mu senitehtu oli siis mõttetu. Trktor lükkab ju sõiduteelt kõik minu puhastatud kõnniteele ise pöial püsti näidates "tubli oled". Saan aru, et ega Tal ka valikuid ei ole. Pole seda lund ju kusagile panna.
Vasta!
Krista: Poolt
Poolt
Vasta!
Miroslav: Poolt
Poolt
Vasta!
Marje: Marje
Poolt
Vasta!
Artur:
Poolt
Vasta!
Marko: Marko
Poolt!
Vasta!
Marko: Marko
Poolt!
Vasta!
Leida: Linn kandku ise vastutust oma territooriumide eest!
Inimesi koormatakse niigi igasuguste maksude ja kohustustega. Jäägu linnale ka kohustus nende maksude eest midagi ISE teha!
Vasta!
Leo: Kõnniteede hooldamine.
Kõnniteede hooldamine peaks olema täielikult omavalitsuste kohustus.
Vasta!
Leo: Kõnniteede hooldamine.
Kõnniteede hooldamine peaks olema täielikult omavalitsuste kohustus.
Vasta!
Leo: Kõnniteede hooldamine.
Kõnniteede hooldamine peaks olema omavalitsuse kohustus.
Vasta!
Elar: Poolt
Poolt
Vasta!
Kersti:
Kõniteede hooldus omavalitsusele. Siis ehk lõpeb ka see, et traktor lume puhtaks lükatud kõnniteele lükkab.
Vasta!
Kristo: Poolt
Poolt
Vasta!
Toomas: Poolt
Aastate jooksul olen korduvalt kirunud , et milline kahepalgeline seadus on omal ajal kehtestatud. Viimane aeg lõpetada ebaõiglus. Kõnniteed ja tänavad on kohaliku omavalitsuse hooldada!
Vasta!
Malle:
Poolt
Vasta!
Ants: Tuleb liituda
toetusega!
Vasta!
Aire: Poolt
Poolt!
Vasta!
Ellen: Kõnniteede hooldamine omanike poolt
Leian, et kõnniteid peab hooldama linn
Vasta!
Kai: Vabastame omanikud avalike kõnniteede hooldamisest
Ammu on aeg seda teha vastavate masinatega ja operatiivselt omavalitsuste poolt.
Vasta!
Kai: Vabastame omanikud avalike kõnniteede hooldamisest
Ammu on selleks aeg!
Vasta!
vastane: Asso
Poolt
Vasta!
Aivar: Aivar: Poolt
Kõnniteede hooldamine peaks olema omavalitsuste kohustus. Omanikud maksavad maamaksu, selle raha eest tehtagu.
Vasta!
Janika: Poolt
Poolt
Vasta!
Kai: Toetan
Kui me maksame linnale oma sissetulekutest, siis ootaks ka teenuseid. Kui meie maja esine on talvel ilus puhas ja naabritel ei ole kuskile oma lund panna, siis visatakse sõiduteele, kust autod suruvad ratastega taas meie kõnniteele jne. Selle asemel peaks linn lume kitsastelt süda- ja kesklinna tänavatelt kokku korjama ja ära viima. Eelmine talv sai kembeldud linnaga mitu nädalat, aga ikka oli kuskil rohkem vaja töid teha ja pidime oma KÜ rahade eest autod-traktorid tellima.
Eriti nõme olukord on veel see, et kui keegi kukub sinu maja ees end vigaseks, siis kindlustus nõuab raha majalt! LINN VASTUTAGU!
Vasta!
Kaido: Avalikus kasutuses olev pind
Kõigepealt peab kinnistu omanik vastutama oma kinnistu eest kindlasti ise. Kui tänav või haljasala kuulub KOV-ile, on igati loogiline, et seda peab haldama ja hooldama loomulikult seesama KOV, ehk antud kinnistu omanik. Kui aga mingi osa eraomaniku kinnistust on avalikus kasutuses, siis olgu ka selle pinna korrashoid avalikest vahenditest finantseeritud.
Vasta!
Kadri: Poolt
Poolt
Vasta!
Kaljo: Poolt
Pärisorjus on meil kaotatud juba 1816 aastal.
Vasta!
Sirle: Sirle
Olen kahe käega selle algatuse poolt, kuna Tartu linn laiendas minu krundiga piirneva kõnnitee kergliiklusteeks ja nõuab, et mina seda kolmemeetrist rajatist hooldaksin. Olen töövõimetuspensionär ja abikaasa on vanaduspensionär- hooldada seda kergliiklusteed aastaringselt käib meile lihtsalt üle jõu.
Vasta!
Sirle: Sirle
Olen kahe käega selle algatuse poolt. Tartu linn laiendas minu krundiga piirneva kõnnitee kergliiklusteeks ja kohustavad mind seda kolme meetri laiust rajatist aastaringselt hooldama. Kuna mina olen töövõimetuspensionär ja minu abikaasa on vanaduspensionär, siis meile käib kõnnitee hooldamine lihtsalt üle jõu.
Vasta!
Ene: Toetus
Toetan algatust !
Vasta!
Ingrit:
kõnniteede korrashoid peab olema omavalitsuse kohustus
Vasta!
Ly: Poolt
Kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Vasta!
Jaak: Jaak
Poolt
Vasta!
Valter:
Poolt
Vasta!
Lembit:
Lõpetame keskaegse teoorjuse, teid peab hooldama ikka omanik!
Vasta!
Marge: Poolt
Poolt
Vasta!
küllike:
Poolt
Vasta!
Marika: Kõnniteede hooldamine omanike poolt
Kõnniteed peaks korras hoidma linn.
Vasta!
Elar: Elar Poolt
Olen kaa poolt. Eelmine talv oli päris asjakohane.. õhtu tegid kõik puhtaks ja hommiku kui kell 5 pead tööle minema ja ära puhastad, siis kella 7 hommikul on jälle hanged maas ja ma ei saa ju töölt ära tulla aga trahvi saan kohe automaatselt!!!
Vasta!
Malle:
Poolt
Vasta!
Jelena:
Poolt
Vasta!
Malle: poolt
toetan
Vasta!
Toivo: väga õige!
Ammu on aeg lõpetada mõisale teotegemine. Õues pole mitte 18 vaid 21 sajand.
Vasta!
Kaja: Kõnniteed
Kõnniteede korrashoid on omavalitsuste mure!
Vasta!
Kaja: Kaja: Poolt
Omavalitsus! Kõnniteed puhtaks ja korda!
Vasta!
Silver: Kõnniteede hooldamine omanike poolt
Omavalitsused saavad vastavalt rahvastikuregistrile niigi osa maksutulu endale, seega on nendel kohustus ka oma vara hallata. Kinnistu omanik teeb seda nii kui nii. Kui sellest ei piisa, siis tuleb maksulaekumise proportsioonid üle vaadata, mingil perioodil seda vähendati, ehk tuleb tagasi anda?
Vasta!
Andris: Poolt
Poolt
Vasta!
Vladislavas:
Kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Vasta!
Maia:
Poolt
Vasta!
Frida: Vabastame Kõnniteede hooldamisest omanike
Leian, et kõnniteed peaks korras hoidma linn.
Vasta!
Ülo:
Kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Vasta!
Helgi: Vabastame omanikud avalike kõnniteede hooldamisest.
poolt.
Vasta!
Taavi: Poolt!
Poolt!
Vasta!
Евгений: Jevgeni
Poolt
Vasta!
Meelis: Kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Vasta!
Tea: Vabastame omanikud avalike kõnniteede hooldamisest
Poolt
Vasta!
Eha: Eha
Poolt!
Vasta!
Milvi: Milvi Kallaste
Tallinn : Milvi
Kindlasti peab linn hooldama oma kõnniteed ja ka tänava kohvikute aluse terrassid , sest kohvikud maksavad renti linnale.
Vasta!
Arend-urmo: Kõnniteede hoolduse kohustus
Teoorjus kadugu!
Vasta!
Helen-Liilia: Kõnniteede hooldus
Poolt, kõnniteede hooldusega peaks tegelema omavalitsus!
Vasta!
Helen: Poolt!
Kindlasti peaks olema teede ja tänavate korrashoid olema KOVide vastutusalas.
Vasta!
Ülle: Labidas versus traktor
Kurb vaadata ja kahju hakkab, kui vanakene kõnniteelt lume kokku lükatud saab ja siis noormees uhkelt traktoriroolis tänava pealt lumesegu jälle kõnniteele tagasi tuiskab. Meie tehnikasajandil võiks asjalood hoopis lõbusamalt käia - nii nagu 60 aastat tagasi - lume kühveldajad kohe lume ka autole viskavad ja ikka mehhaaniliselt ( mitte inimjõul labidatega nagu muiste 60 a tagasi). KOV võiks organiseerida tänavate kaupa puhastustööd. Ja kui kuidagi raha ei jätku, siis mingi mõttelise (et pensionäre ja teisi väikesetululisi ninali ei kisu) maksu eest see töö kollektiivselt ära teha.
Elagu 21. sajand!

Vasta!
Tatjana:
100%poolt
Vasta!
Jaan: Jaan:KOV koristama!
Loomulikult omavalitsus!
Vasta!
Vsevolod: Jalakäijatevaenulik Tallinn
Klassikud on öelnud, et jalakäijad lõid maailma ning selle väitega tuleb nõustuda. Tõele vastab seegi, et jala käimine on kõige keskkonnasõbralikum liikumise viis. Selle juures jääb arusaamatuks, miks rohepealinnaks kibelev Tallinn jala käivate linlaste vajadusi järjekindlalt ignoreerib.

Libedad kõnniteed.

Võtame või talvised kõnniteed, kus liikumine on paras julgustükk. Peale suuremat sadu ulatub kõnniteedel lumi põlvini, samas kui autoteed küll visalt, kuid lõpuks siiski linna poolt puhtaks lükatakse. Kõnniteedel aga püsib paks lumevaip, kuni sula need liuväljadeks muudab.

Eakamad linlased ei julgegi talviti enam nina toast välja pista, rääkimata neist, kes liikumisel abivahendeid kasutavad. Nagu kinnitas telekaamerate ees keskerakondlik abilinnapea, on väetite aitamine nende eneste asi ja kui kõnniteed läbimatud, võib linnas liikumiseks takso tellida. Linnavalitsuses lumelükkamise eest vastutav abilinnapea on kõnniteede osas ükskõikne. Peaasi, kui jõuab autodele tänavad lahti hoida, jalakäijad koperdagu kuidas saavad.

Muidugi hakkab linnavõim nüüd õiendama, et vabandage väga, aga kõnniteede puhastamine on korteriühistute ülesanne. Jah, on küll, kuid sel juhul tuleb linnal rakendada kontrollmeetmeid, et asi ikka toimiks ning kõnniteed läbitavad oleksid. Vajadusel tuleb ühistute vastutajaid veenda, et kõnniteid peab puhastama. Selleks on kutsustud ametisse MUPO, kuid teades selle linnaameti saamatust ning mupokate mugavust, pole mõtet neile loota. Jääb üle võimalus, millest juba ammu on kõnelenud Korteriühistute Liit – linnal tuleb võtta kõnniteede puhastamise kohustus üle, nagu puhastatakse linna vahenditega autoteid ja siis pole enam mingite otsitud vabanduste taha pugemist – töö tuleb ära teha. Väidetavalt tähendavat see linnale umbes 20 miljoni eurost lisakulu. Võib-olla, kuid kui linn loobuks raha loopimisest kahtlastele ettevõtmistele nagu punased mitte kuhugi viivad rattateed ja umbmäärased globaalnaivistlikud projektid ning koondaks oma ridu, jättes tööle vaid need, kellest tõesti kasu on, leiaks vajaminevad miljonid kohe. Kõnniteede puhastamise ülevõtmine on ainult tahtmise küsimus, kuid jalakäijaid alavääristav linnavalitsus muidugi ei madaldu selleni ja kohustab korteriühistuid, kellest enamus linna nõudmistele vilistab ja kõnniteed koristamata jätab. Nii kasvavad luude lappimist vajajate järjekorrad EMOS, kuid linnavalitsus pakatab positiivsetest uudistest, kuidas ta kõigi linlaste eest hoolitseb. Ei hoolitse, kui autoteedelt lume lükkamist peetakse enesestmõistetavaks, kuid kõnniteede korrashoiule ei soovita linna eelarvest sentigi kulutada. Kulla linnavõim, jalakäijad maksavad autojuhtidega võrdselt makse ja võiks sellest ka midagi tagasi saada!

Ratta- ja tõuksiterror.

Linnavalitsusele meeldib ajada moodsat keskkonna- ja rohejuttu ning rääkida jalgrattateedest, mida mõned kilomeetrid valimiste eel kiirustades maha märgiti. Asi tuli muidugi välja nagu tavaliselt. Läbimõtlematu ja kiirustava tegevuse tulemusel ei saanud ratturid endale õiget rada, kuid oluliselt halvendati jalakäijate olukorda. Jääb saladuseks, miks pidi punased rajad sirgeldama just kõnniteedele, samas, kui liiklusseadus ütleb, et rattaga võib kõnniteel sõita vaid siis, kui sõiduteel selleks võimalus puudub. Jälgides punaste radade loogikat, selgub, et linnaruumi on tekitatud uusi konfliktiohtlikke ristumisi, kus jalakäija võib saada kihutavalt rattalt löögi. Tallinna rattateede kuritegeliku hoolimatuse musternäide on Estonia puiestee Kaubamaja esine kõnnitee, mille laiusest kaks kolmandikku on märgitud punaseks rattateeks ning nigel kolmandik jäetud linnavalitsuse poolt põlatud jalakäijatele. Aga valimiste eel oli ju nii äge raporteerida, kuidas innovatiivne linnavalitsus rattateid joonib ja Tallinna helgesse keskkonnasõbralikku tulevikku viib.

Äbaratele rattateedele vaatamata kimavad nii jalgrattad kui ka linnavalitsuse poolt tänavaile lubatud tõuksid kõnniteedel nagu juhtub, muutes jalakäijate elu kibedaks. Tallinna kesklinnas jalutaja ei või kunagi kindel olla, et nurgatagant välja tuhisev rattur või poolpurjakil tõuskija teda jalust ei niida. Aga linnavõimule on see OK, sest jalakäijad pole paremat ära teeninud. Tõuksiterrorile tõotavad Tallinnas lisa ka Vok Bikes neljarattalised kaubakärud, mis juba

praegu vanalinnas ringi kihutavad ja jalakäijaid lumelobjakaga pritsivad. Kuhu neid rollerauto mõõtu ja 25 kilomeetrit tunnis saavutavaid sõiduriistu liigitada, pole selge, kuid nagu esimeste selliste monstrumitega toimunud vahejuhtumid kinnitavad, leiavad nendegi juhid endal olevat õiguse kõnniteel sõita. Üks minu tuttav pääses õnneks üksnes ehmatusega, kui elektrikäru talle Börsi käigus selga paarutas.

Linn peaks käruliikurite tänavale lubamise suhtes oma seisukoha ütlema, sest nende tootmist alustanud ettevõte lubab aasta lõpuks tuua kõnniteedele sada meetrilaiust neljarattalist ja kuni 25 kilomeetrit kihutavat killerit. Aga vaevalt see meie linnavalitsust morjendab. Allaaetutele antakse esmaabi ju haigekassa, mitte linna eelarvest.

Kuigi inimesed kurdavad tõuksiterrori üle, lubab linn akuliikureil sama ohtlikult edasi uhada ning joonib maksumaksja raha eest erafirmadele kasumit teenivatele sõiduriistadele kõnniteele parkimisplatse, väites, et tõuksid on keskkonnasõbralikud ning neid tuleks seetõttu soosida. Vale! Ajalehe Süddeutsche Zeitung uuringu andmetel on elektritõuksi keskmine CO2 heitkogus ühe läbitud kilomeetri kohta 125 grammi, kui arvestada kõiki nendega seotud toiminguid. Võrdluseks on diiselmootoriga bussi heitkogus ühe reisijakilomeetri kohta vaid 57 grammi. Milleks soosida kolm korda keskkonda ohustavamat sõidukit, jääb linnavalitsuse mõttehiiglaste teada, sest tavaloogikaga sellele totrusele vastust ei leia.

Meie äpardunud rattastrateegid võiksid väisata Kopenhaagenit ja vaadata, milline näeb välja tõeline kergliikluse taristu, kus ratturitel on ruumi sõita ja jalakäijad ei pea kartma, et neile mõni kihutav ratas või joobes tõuksija selga sajab.

Tallinn ahistab jalgsiliiklejaid.

Linna liikluskorraldus eelistab autosid, sest rohelises Tallinnas arvestatakse tugevama õigusega. Jalakäijate linnapoolne mõnitamine tuleb eriti selgelt esile Liivalaia tänava, Sõpruse puiestee, Tartu maantee ja muudegi tänavate kahefaasilistel ülekäikudel, kus inimene peale poole tänava ületamist peab kitsukesel nn ohutussaarel ootama, kuni talle järgmises laines lõplikuks tee ületamiseks roheline süttib. Kuiva ilmaga saab tee keskel seisev õnnetu jalakäija kaela üksnes tolmu, kuid vihma ja lörtsise ilmaga pritsitakse ta pori ja lumelägaga pealaest jalatallani üle. Vaat sulle rohelist pealinna!

Tallinna foorid on üldse jalakäijavaenulikud. Suurte magistraalide ületamiseks nagu Pärnu maantee, Estonia puiestee, Tartu maantee ja teised suured tänavad, antakse jalakäijale aega paarkümmend sekundit, millega jõuab kohe rohelise süttides sibama hakates napilt teisele poole. Sellele järgneb fooris autodele minut kuni kaks rohelist, mil jalakäijad peavad sõnakuulelikult ootama. Selline labane hanitamine jätkub hiliste öötundideni, kui autosid liigub hõredalt, sest fooritsüklite vajaduspõhine reguleerimine on linnavalitsuse asjapulkadele üle mõistuse käivalt keeruline ja miks sellega vaeva näha, kui kogu linna poliitika on suunatud jalgsi liikujate kottimisele. Kaks minutit hõreda autoliiklusega tühja tänavat, kus fooris põleb jalakäijale punane ja loetud sekundid tänava ületamiseks - Tallinn hoolib!

Tallinn vajab tegusamat linnavalitsust.

Tallinn vajab auto- ja tõuksikesksusest vaba linnavalitsust, kes suhtub kõigisse liiklejatesse võrdselt ning kindlustab jalakäijatele ohutu ja ladusa liikumisvõimaluse. Kõnniteed tuleb Tallinnas muuta taas turvaliseks, kus saab rahulikult jalutada, ilma hirmuta, et keegi sulle selga sõidab või et peale lumesadu ja plusskraade satud liuväljale. Pole vaja ajada loba rohepöördest ja globaalsetest väljakutsetest, vaid tegeleda linna asjadega. Aga vaevalt, et praegune linnavalitsus seda adub. Kergem on puhuda roosat udu innovatsioonist ja tänapäevastest väljakutsetest. Oh, kuidas see meie linnaisadele meeldib!

Kutsun jalakäijaid üles oma õiguste eest seisma ja vastama linnavalitsuse ülbusele. Nii Keskerakonnale kui puudli rolli kehastunud sotsidele tuleb nende hoolimatust meelde tuletada. Jalakäijad ei pea olema Tallinnas paariad, kellest grammigi ei hoolita.



Vsevolod Jürgenson
Vasta!
Eve: Poolt
Poolt
Vasta!
Uno: Poolt
Poolt
Vasta!
Annely:
poolt.
Vasta!
Janika: Janika
Linn peaks ikka hoolitsema kõnniteede eest. Neil on selleks vajalikud masinad ja rahva raha.
Vasta!
Eha: Kõnniteede hooldamine omanike poolt
Eha: Poolt! Kõnniteid peaks hooldama linn.
Vasta!
Piret: Piret


See lume lükkamine on naisterahva jaoks väga raske, eriti kui sahk sõiduteelt kõnnitee täis lükkab.
Kõnnitee peab linn korras hoidma.
Vasta!
Piret: Piret: Poolt
Linn peab kõnnitee korras hoidma ka suvel.
Vasta!
vello:
Vello:Poolt
Vasta!
Henn: Henn poolt
Kohalik omavalitsus ei ole viidanud põhiseaduses nõutud seadusele, milline annab talle õiguse nõuda ehitise omanikult kõnniteede ja haljastuse korrashoidu.
Asjaolu, et kohalik omavalitsus nimetab puhastusalaks kõnniteed, vee äravoolu luuke, haljastusala ei anna õigust nõuda teiselt isikult selle korrashoidu.
Kas on juriste?

Tallinna linna heakorra eeskiri
Vastu võetud 22.06.2006 nr 45
jõustumine 01.09.2006
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 5 lg 2, § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 361 alusel, kooskõlas reklaamiseaduse § 2 lg-ga 2, kaubandustegevuse seaduse §-ga 10, liiklusseaduse § 2 lg-ga 25, looduskaitseseaduse §-ga 45, teeseaduse §-dega 2, 3 ja 14, § 25 lg-tega 1, 3 ja 7, ehitusseaduse § 29 lg 1 p-ga 4 ning heakorra tagamiseks.
(Tvk m 16.06.2011 nr 25, jõustumine 01.07.2011)

1. peatükkÜLDSÄTTED
§ 2. Mõisted:
(4) Puhastusala on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel.
(7) Heakorratööd on tolmu, liiva, jäätmete, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje tegemine, muru ja rohu niitmine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine.
4. peatükk
KINNISTU HEAKORD

§ 5. Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel
(1) Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud:
3) teostama heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal;
4) puhastama maa-aluse tehnovõrgu kaevu luugi ja resti ning sademeveeneelu, kui eelnimetatu jääb tema puhastusalale või kinnistu piiresse;

Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Teeseadus

3. peatükk TEE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

(4) Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis.

Selles seaduses ei ole sätestatud juhtu, et kui kõnnitee piirneb kinnistuga…jne

Selle juhu, et kui kõnnitee piirneb ehitisega….jne… on kohalik omavalitsus ise kehtestanud ise enda huvides.

Seega Tallinna linna heakorra eeskiri. 4 Peatükk §5 on vastuolus Põhiseaduse §§ 25,26.


Vasta!
Henn: Henn poolt
Kohalik omavalitsus ei ole viidanud põhiseaduses nõutud seadusele, milline annab talle õiguse nõuda ehitise omanikult kõnniteede ja haljastuse korrashoidu.
Asjaolu, et kohalik omavalitsus nimetab puhastusalaks kõnniteed, vee äravoolu luuke, haljastusala ei anna õigust nõuda teiselt isikult selle korrashoidu.
Kas meil on juriste?

Tallinna linna heakorra eeskiri
Vastu võetud 22.06.2006 nr 45
jõustumine 01.09.2006
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 5 lg 2, § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 361 alusel, kooskõlas reklaamiseaduse § 2 lg-ga 2, kaubandustegevuse seaduse §-ga 10, liiklusseaduse § 2 lg-ga 25, looduskaitseseaduse §-ga 45, teeseaduse §-dega 2, 3 ja 14, § 25 lg-tega 1, 3 ja 7, ehitusseaduse § 29 lg 1 p-ga 4 ning heakorra tagamiseks.
(Tvk m 16.06.2011 nr 25, jõustumine 01.07.2011)

1. peatükkÜLDSÄTTED
§ 2. Mõisted:
(4) Puhastusala on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel.
(7) Heakorratööd on tolmu, liiva, jäätmete, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje tegemine, muru ja rohu niitmine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine.
4. peatükk
KINNISTU HEAKORD

§ 5. Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel
(1) Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud:
3) teostama heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal;
4) puhastama maa-aluse tehnovõrgu kaevu luugi ja resti ning sademeveeneelu, kui eelnimetatu jääb tema puhastusalale või kinnistu piiresse;

Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Teeseadus

3. peatükk TEE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

(4) Avalikult kasutatava tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isik on kohustatud hoidma tee käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis.

Selles seaduses ei ole sätestatud juhtu, et kui kõnnitee piirneb kinnistuga…jne

Selle juhu, et kui kõnnitee piirneb ehitisega….jne… on kohalik omavalitsus ise kehtestanud ise enda huvides.

Seega Tallinna linna heakorra eeskiri. 4 Peatükk §5 on vastuolus Põhiseaduse §§ 25,26.

Vasta!
Rein: poolt
Kõnnitee hooldusega peab tegelema omavalitsus
Vasta!