Viimsi metsade uuringualade vastu

Riigi Keskkonnaameti poolt on menetlusse võetud Viimsi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlused keset Viimsi poolsaare metsasid kahel alal asuva maavara uuringule. Taotletava loa kehtivusaeg on 3 aastat. Uuringuluba taotletakse Viimsi vallas Lubja külas asuvale Riigimetsa Majandamise Keskuse katastriüksusele Krillimäe tee 2 // Viimsi metskond 79 (registriosa nr 9177002, katastritunnus 89001:001:1273) kahele alale. Aala I pindala on 11,05 ha. Uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 24 puurauku ja kuni 24 uuringukaeveõõnt, uurimissügavusega kuni 8 m. Maavara hinnanguliseks mahuks peetakse 200 000 m3. Ala II pindala on 9,14 ha. Uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 15 puurauku ja kuni 15 uuringukaeveõõnt, uurimissügavusega kuni 8 m. Maavara hinnanguliseks mahuks peetakse 180 000 m3.

Geoloogiline uuring viiakse läbi eesmärgiga täpsustada uuringuruumis leviva liiva ja kruusa kvaliteeti ja hinnata maavara teabevaruna, ka tuleneb taotlusest soov hiljem varule kaevandamisluba taotleda. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised hüdrogeoloogilised katsetööd ja muud sihtotstarbelised tööd: veetasemete mõõtmine, terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine.

Menetlused on avaldatud Kotkas süsteemis https://kotkas.envir.ee/ vastavalt menetluse nr M-116696 ja nr M-116720 alt. Uuringuloa taotleja on Marina Minerals OÜ ning uuringu teostaja on Inseneribüroo STEIGER OÜ.

Taotluse juurde esitatud seletuskirja kohaselt on uuringu lõppeesmärk uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust. Keskkonnaamet teavitas Viimsi Vallavalitsust menetlustest ning kooskõlas MaaPS § 27 lõikega 7 edastas taotlused tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Viimsi Vallavalitsus avalikustas teadaande kogukonnale 17.08.2021. Teate järgi saab ettepanekuid ja vastuväiteid Keskkonnaametile esitada kuni 17.10.2021. Käesolevaga edastavad oma vastuväited alla kirjutanud Viimsi elanikud kui kogukonna tagasiside avalikustatud uuringuloa menetlustele. Käesolevaga soovime, et pöördumine võetakse arvesse uuringuloa otsustamise menetluses.

Maavara geoloogiline uuring on MaaPS § 4 lg 2 kohaselt maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Maavarade arvestust peetakse muu hulgas geoloogilise uuringuga saadud geoloogilise teabe alusel (MaaPS § 21 lg 1) ning kui geoloogilise uuringuga tuvastatakse, et maavara vastab MaaPS §-s 22 või määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ kehtestatud nõuetele, võetakse see maavarana arvele.

Uuringuloa menetleja ehk Keskkonnaamet saab uuringuloa kaalumisel arvesse võtta muuhulgas kohaliku kogukonna arvamust ning keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid argumente. Käesolevaga edastavad allakirjutanud viimsilased oma vastuväited  uuringuloa menetluste nr M-116696 ja nr M-116720 juurde. Uuringuloa kooskõlastamisel võib loa andmise üle otsustaja tulenevalt kehtivast kohtupraktikast teiste argumentide hulgas arvesse võtta ka asjaolu, kas kaevandamisloa väljastamine on tõenäoline. Avalikustatud uuringuloa menetluste nr M-116696 ja nr M-116720 taotluse materjalides oli esitatud uuringute eesmärgiks uurida kinnistu väärtust mäetööstusmaana ja vähima võimaliku keskkonnamõjuga liiva ja kruusa kaevandamise võimalikkust. Eesmärgi täitmiseks on esmalt vaja välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maa-vara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Täiendavalt esitati taotleja poolt ala I kohta videovaated kaevandamise järgsest olukorrast ja ettepanekust maastik ümber kujundada veekoguks. Ka on välja toodud taotluseks, et tõenäoliseks peetakse alal I kaevandamist. Eeltoodust tulenevalt peavad allakirjutanud kogukonna liikmed maavara kaevandamist üsna tõenäoliseks ja seetõttu palume arvesse võtta uuringuloa menetlusel kogukonna arvamust, sh võimaliku kaevandamise osas, millele oleme täielikult vastu. Kuna geoloogilise uuringu pikem eesmärk on siiski maavara kaevandamine, siis toob see kaasa Viimsi maaomanikele ja elanikele suure elukeskkonna muutuse, mis ei arvesta meie õigustatud ootusi oma rahulikule ümbruskonnale (metsa raie, müra, veokiliiklus, ehitustegevus, vibratsioon, piirangud metsa kasutamisel, rekreatsioonialade vähenemine jms). Uuringualade I ja II pikem ja ainus eesmärk on olla metsad, tuumikala, mis tagab poolsaare rohevõrgustiku toimimise, siis puudub vajadus ka sealset maavara uurida ja kaardistada – see pole vajalik metsa kasvamiseks või roheala toimimiseks. Ja juba sellel põhjusel oleme vastu uuringutegevusele, mis toob kaasa metsa-alale ebavajaliku tehnika, tehnikale ligipääsukujad ja tegevused.

Meie allakirjutanud leiame, et uuringulubade andmisest tuleneksid otsesed negatiivsed mõjutused kohalikule kogukonnale ja keskkonnale. Mõjud ilmneksid uuringute läbiviimisel ning ka kaevandamisel. Uuringuruumides kavandatavad tegevused on vastuolus kohalike vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvidega. Uuringualad asuvad rohevõrgustiku aladel, rekreatiivselt aktiivsetel aladel, maaparandusaladel, liiga lähedal asulale (lähimad majad vastavalt 80 m ja 270 m). Geoloogiline uuring tehakse kaevanditega ekskavaatorit kasutades ning puuraugud tehakse puurmasinaga. Oleme vastu uuringuloa andmisele, mis toob kaasa eelnimetatud piirkonda seda kahjustava tehnika ja tegevuse. Loa taotlusel on kirjeldatud puuraukude taastamine ja ala taastamine aga pole selgitatud mil moel ja mil määral kahjustatakse metsa tehnikaga ligipääsuks, kas selleks rajatakse ajutisi teid vms. Leiame, et on üsna tõenäoline, et mistahes suurtehnikaga metsa alal liikudes ja uuringuid läbi viies ning hiljem auke sulgedes kahjustatakse ala oluliselt suuremal määral, kui seda on taotluses kirjeldatud. Puudub ligipääsude täpne kirjeldus, puudub kirjeldus puude mahavõtu vajadusele – loa taotlusest on puudu palju infot, mis võib kahjustada poolsaare metsasid. Seetõttu oleme uuringuloa andmise vastu.

Uuringuruum kattub maaparandus- ja sademeveesüsteemiga, mille toimimist ja talitust võivad uuringute käigus toimuvad 39 puuraugu puurimised mõjutada. Mõju avaldumisel võib see kanduda taimestikule ja metsale (võimalikud niiskusrežiimi muutused). Uuringuloa taotlusel pole välja toodud uuringu ja sellega kaasnevate tegevuste võimalikku mõju. Ka pole teada puude mahavõtmise vajadus uuringute ja tehnikaga ligipääsude eesmärgil. Igasugune tarbetu puude mahavõtmine ja pinnase tehnikaga kahjustamine poolsaare keskosa tuumikalal mõjutab poolsaare metsasid. Roheluse ja metsade kaitse poolsaarel on väga oluline ja seetõttu oleme vastu uurimistegevustele, mis võivad metsasid mistahes kujul mõjutada.

Mõlemad uuringuruumid jäävad Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ tuumala nr 2 sisse. Tuumala nr 2 on piirkond, millele Viimsi poolsaare rohevõrgustiku süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalal paiknevad vastava süsteemi seisukohalt kõige olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, suured looduslikud alad jne). Tuumala üldplaneeringu tasandil on võimalikult kompaktne asustusest ja tehnilistest infrastruktuurielementidest (maantee, raudtee, suuremad elektriliinid, jmt) killustamata ning püsiv rohevõrgustiku element, kus maakasutamise tingimused on kõige enam kontrollitud. Uuringutegevused on vastuolus rohealade teemaplaneeringus sätestatuga ning põhjustavad häiringud rohevõrgustikule, maaparandusele, kahjustavad taimestikku ja puid (mistahes pinnase süvistamine kahjustab juurestikku jms). Uurimistöö kui 39 puuraugu puurimine on käsitletav oma olemuselt ehitusliku tegevusena ja seda ei tohiks läbi viia tuumikalal.

Lisaks piirneb uuringuruumi ala I vahetult Leppneeme-Tammneeme maastikukaitsealaga, mille toimimist tegevust mõjutab. Maastikukaitseala piires asuvad mitmed vääriselupaigad. Lähimad nendest asuvad 60 m kuni 340 m kaugusel (VEP nr 207260, VEP nr 207258, VEP nr L01298). Ala II asub 1,8 m kaugusel vääriselupaigast VEP nr 204819. Uurimistegevused mõjutavad vahetult vääriselupaikasid ja seetõttu oleme uuringuloa andmise vastu.

Uuringualadel asuvad viimsilastele väljakujunenud metsa- ja jalutusrajad, mida mööda rekreatiivseid tegevusi harrastatakse. Tööde teostamine uuringualal ekskavaatoriga ja puurmasinaga sõites rikub ära loodusrajad ja rekreatsiooniala. Kuna meile pole teada kaasnevad kahjulikud mõjud ja on üsna ilmne, et kahjulikud mõjud kaasnevad juba tehnikaga alal sõites, oleme vastu uurimistegevustele.

Uuringuloa menetluse läbiviijal tuleb arvestada tuleb ka kogukonna tõsist vastuseisu uuringute läbiviimisele. Uuringulubade andmise kohta tehti kohalikus kogukonna sotsiaalmeedia grupis küsitlus, millega selgitati välja kogukonna eelnev seisukoht. Küsitlusel osales 210 vastanut ja tagasiside oli järgnev: 96,2% vastanutest ei toeta uuringute läbiviimist kummalgi alal. 0,5% on nõus, et alal II viiakse läbi uuringuid, 2,8% oli nõus mõlemal alal uuringute tegemisega, 0,5% vastas lahtise vastuse (mille sai ise lisada) ehk esmalt hinnatakse mõju ja seejärel otsustatakse. Tulenevalt küsitluse tulemusest koostati käesolev dokument, millega allakirjutanud paluvad Keskkonnaametil võtta kogukonna vastuväited arvesse ning mitte anda uuringulubasid menetluste nr M-116696 ja nr M-116720 osas.