Peatame Eesti metsade hävitamise suurtöösturite poolt

Viimastel päevadel on hakanud lumepallina veerema kodanikualgatus, millega nõutakse uue metsaseaduse tagasilükkamist. Spetsialistid juhivad tähelepanu praeguse metsamajandamise ohtudele.


Kuusikute raievanuse alandamine, Pariisi kliimakokkuleppe mittetäitmine ja säästva metsanduse põhimõtetest eemaldumine ei lähe kokku jätkusuutliku metsamajandamise praktikaga, mis peaks olema meie riigi ja rahva püsimajäämise eelduseks.


Kuigi Keskkonnaministeerium lubas uue seaduse väljatöötamisel kõigi huvigruppidega sisulist koostööd teha, ei arvestatud keskkonnaühenduste ettepanekutega tegelikult üldse. Aasta-aastalt on ministeeriumi metsanduspoliitika kaldunud üha rohkem tööstuslike huvide poole, irdudes oma põhifunktsioonist, nimelt jätkusuutliku kesktee leidmisest metsatöösturite ja looduskaitsjate vahel. Toimub nn näiline kaasamine – huvigrupid kutsutakse küll kokku, ent metsatöösturid on selges ülekaalus ning töösturite tahtmistega vastuollu minevaid ettepanekuid arvesse ei võeta.


Sellised poliitilised tendentsid pole kahjuks midagi uut. Juba aastal 2011, kui hakati vastu võtma seniajani kehtivat metsanduse arengukava, palus Riigikontroll selle kriitilise pilguga üle vaadata. Kritiseeriti nii raiemahtude suurendamise plaani kui ka raiet lubavate tingimuste lõdvendamist ning leiti, et metsade juurdekasv on ülehinnatud ega põhine riikliku metsainventuuri andmetel. Sellegipoolest võeti arengukava vastu nagu poleks Riigikontrollil kui institutsioonil mitte mingit tähtsust.


Pärast seda on olukord läinud vaid hullemaks. Kuigi avalikkuses on korduvalt juhitud tähelepanu praeguse metsanduspoliitika ohtudele ning selle tööstuslikkusele, jätkatakse hämarate huvide edendamist üha kasvavas mastaabis. On avalikult teada, et Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv on tihedalt seotud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, ent sellegipoolest jätkatakse tööstusliku poliitika elluviimist ning keegi ei uuri võimalikku korruptsioonikahtlust või kuritahtlikkust. Keskkonnaühenduste protestide peale on ministeerium hakanud kasutama kahtlast retoorikat, väites, et kaasamine on toimunud kodanike protestidest hoolimata. Selline olukord meenutab kõhedusttekitavalt Nõukogude Liidu kuulsat loosungit: „Partei tahe on rahva tahe!“ – näib, et ka Keskkonnaministeeriumi tahe on rahva tahe.


Eile anti presidendile, riigikogule ja ministeeriumitele üle avalik kiri, milles sada üks eesti kirjanikku, kunstnikku, muusikut, tippteadlast ning filmi- ja teatriinimest avaldavad sügavat muret praeguse metsanduspoliitika ohtude üle, nõudes uue metsaseaduse tagasilükkamist ja keskkonnaühenduste kaasamist riikliku metsanduspoliitika kujundamisse. Peale seda nõustus Keskkonnaministeerium seadusemuudatuse uuesti üle vaatama ning keskkonnaühendused taas läbirääkimiste laua taha kutsuma. Teades aga Keskkonnaministeeriumi varasemat retoorikat ning hämaraid motiive on praegu eriti oluline, et avalikkus sündmustel silma peal hoiaks, kindlustamaks kodanikuühiskonna heade tavade reaalset täitmist.


Alljärgnevalt esitame oma nõudmised, mis on kantud parimast Põhiseaduse vaimust ja kodanike siirast murest meie kõige põhilisema loodusvara, metsa pärast:


1) Keskkonnaühendustele tuleb anda võimalus metsapoliitika kujundamisel kaasa lüüa.


2) Metsade tööstuslik majandamine tuleb ümber organiseerida tasakaalustatud ja tulevikku vaatavaks metsanduspoliitikaks.


3) On põhjust uurida viimaste aastate jooksul Keskkonnaministeeriumis toimunut ning otsustada, millist kahju senine majandamine meie metsadele on põhjustanud ning kas seal leidub ka kuritahtlikkust ja korruptsioonikahtlust. Viimasel juhul tuleb asjaosalised kohtulikule vastutusele võtta.


Eesmärgiks on saada kahe järgneva nädala jooksul kokku vähemalt 5000 allkirja. Peale seda antakse vastav petitsioon üle ka Riigikogule.

allkirjade kogumine on lõppenud

02.12.2016 00:00 kuni 16.12.2016 23:59

7019 häält

140%

Aktsiooni korraldaja

Linda-Mari Väli,
Martin Luiga

Palun logi sisse või registreeri ennast kasutajaks, kui soovid antud teemat kommenteerida.

Asta: asta
mets oli kunagi nn krooni kattevara, roheline kuld! Kasutagem seda mõistlikult.
Vasta!
Henrik: Kuulame kõiki osapooli!
Enne allkirjastamist peaks tutvuma ka Keskkonnaministeeriumi selgitusega http://www.envir.ee/et/uudised/metsaseaduse-muutmisest-korduma-kippuvad-kusimused
Vasta!
Lennart: Kuulame kõiki osapooli!
Keskkonnaministeeriumi lehel toodule võiks lugeda kõrvale ka seda: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/metsanduspoliitika-kui-pukste-margamine?id=51291553
Indrek: Kuulame kõiki osapooli!
Isand Talijärve ja samuti Keskkonnaministeeriumi juurde kuuluva KIK-seltskonnaga on olnud võimalus suhelda ajal, mil arutati uue Jahiseaduse teemat. Kogu see bande on nii etableerunud, et piisab vaid nende kõrvade nägemisest mistahes projekti juures, kui tunned ka kohe, et asjad on viltu.
Selle bande "lugupidamise" määra rahva vastu, kelle huve nad peaksid justkui teenima, näitab juba kirjavigade hulk seaduseelnõudes. Vähe sellest, ajuti unustavad nad ära paragrahvide numbrite järjestuse. Ja kui küsida, kus võib näha seaduseelnõu töögrupi nimekirja, siis selgub, et sellist gruppi justkui põlegi. "Eks teeme nii nagu kellelgi parajasti aega just om..." Rahvalaulud sünnivad ka samal moel. Võiks olla huumor, kui poleks nii näruselt kurb.
Jüri: Kuulame kõiki osapooli!
Lugesin seda: http://www.envir.ee/et/uudised/metsaseaduse-muutmisest-korduma-kippuvad-kusimused
Ja mitte kolligi ei saa pihta, mingi filoloogide poolt kokku kirjutatud ebamäärane kirjutis mis on pikitud vaid puhtalt keskkonnateemalise hariduse saanud inimeste terminitega. Mõned toredad näited kõigest esimesest lõigust, ehk sissejuhatusest:
"alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie"
"majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid"
"võimaldab toota maksimaalset omanikutulu"
"muuta vääriselupaiga õiguslikku sisu nii"
"nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud"
Eh kmis ma öelda tahan: tavainimestele on kogu teema lihtsalt arusaamatus keeles ja täpsustusteta kirjutatud. Seega ma ei oskakski oodata muud kui vastusesisu, sest mitte keegi ei saa aru mida teha tahetakse. AGA! Üldiselt on nii, et kui asju serveeritakse keeruliselt, siis ongi seal mingid tagamaad mis laiemale üldsusele pole meeltmööda.
Andres: Mida siis täpsemalt nõutakse?
1. Mis asi on keskkonnaühendus?
2. Kas tasakaalustatud ja tulevikku vaatav metsanduspoliitika ei sisalda metsade tööstuslikku majandamist?
3. Miks ei pöörduta prokuratuuri, kui on teada kuritegu?

Andres Selli
Metsanduslik kõrgharidus aastatest 1988-1993
Vasta!
Linda-Mari: Vastuseks Andresele
Tere!

Esitasite kolm küsimust. Vastan teile järgemööda.
1. Mis asi on keskkonnaühendus?

Keskkonnaühenduste all on mõeldud Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmeid. Tsiteerin siinkohal KOK kodulehekülge: "EKO liikmeteks on kümme keskkonnaorganisatsiooni. Igaühel neist on oma nägu ja tegu. Kes hoolib eelkõige lindudest, kes propageerib jätkusuutlikku elukeskkonda, kes hoiab silma peal Eestimaa kaunite metsade kasvamisel. Kõigil neil on ühine joon – kaitsta meid ümbritsevat. Liikmesorganisatsioonid ootavad oma ridadesse tegusaid liikmeid, vabatahtlikke, kellega koos keskkonnale abikäsi ulatada." Lisainfo: http://www.eko.org.ee/
Vasta!
Linda-Mari: Vastuseks Andresele
2. Kas tasakaalustatud ja tulevikku vaatav metsanduspoliitika ei sisalda metsade tööstuslikku majandamist?

Tasakaalustatud metsanduspoliitika sisaldab kahtlemata metsade majandamist, aga metsade majandamine peab olema tasakaalus metsakaitsega. Vastasel juhul hakkavad ühe osapoole huvid teisi kahjustama. Praegu on olukord selline, et uus metsaseaduse muudatus võeti vastu ilma keskkonnakaitset esindavaid osapooli ära kuulamata: http://www.eko.org.ee/2016/11/30-11-2016-keskkonnauhendused-nouavad-tasakaalustatud-metsapoliitikat/. Paraku ei ole sellisel juhul enam tegemist tasakaalustatud ja tulevikku vaatava metsanduspoliitikaga.
Vasta!
Linda-Mari: Vastuseks Andresele
3. Miks ei pöörduta prokuratuuri, kui on teada kuritegu?

Keegi pole väitnud, et on teada konkreetne kuritegu. Küll on avalikkuses korduvalt räägitud sellest, et paljud Keskkonnaministeeriumis töötavad ametnikud on mitmesuguste organisatsioonide kaudu seotud metsatöösturite huvidega. Näiteks praegune Keskkonnaministeeriumi kantsler (ja endine asekantsler) Andres Talijärv oli aastatel 2002-2009 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor. Talijärve valitsemisajal on metsanduspoliitika muutunud üha intensiivsemaks ning kaldunud aina rohkem puidutöösturite huvide poole (raiemahtude suurenemine, raiepiirangute lõdvendamine, raievanuste alandamine jne). Nende kahe tõsiasja kokkulangemine tekitabki võimaliku korruptsioonikahtluse ning murelikud kodanikud nõuavad vaid seda, et asja Keskkonnaministeeriumi tasandil uuritaks. Lõppude lõpuks haldab Keskkonnaministeerium meie kõige põhilisemat ja väärtuslikumat loodusvara - metsa. Seega peaks metsa haldajate puhul olema täiesti kindel, et nende huvid on tasakaalustatud ning ühe osapoole (puidutöösturid) huvisid ei eelistataks teise osapoole (keskkonnakaitsjad) omadele.
Vasta!
Linda-Mari: Veel talijärvlusest
Kui Andres Talijärv 2009ndal aastal Eesti Metsatööstuse Liidu juhi kohalt Keskkonnaministeeriumi asekantsleriks siirdus, teatas ta Äripäevale antud intervjuus, et näiliselt uues ametikohas polevat tegelikult midagi uut.

"Talijärve kinnitusel ei tähenda uus amet siirdumist teise valdkonda, vaid ta vahetab kohta metsasektoris, kus ta on töötanud ligi 30 aastat. "Ma olen kogu aeg tegelikult samas paadis olnud - kord aerutan, kord olen tüüri juures ja kord näitan suunda," ütles Talijärv. "Viimati olin aerumees ja nüüd asun taas tüüri juurde." (http://www.aripaev.ee/uudised/2009/02/22/talijarv-siirdub-asekantsleri-toolile)

Sellest vastusest võib järeldada, et Keskkonnaministeerium on Talijärve hinnangul Eesti Metsatööstuse Liidu "tüür" ning metsatöösturid ja keskkonnaministeeriumi ametnikud paiknevad "samas paadis". Selline suhtumine ei näita aga tasakaalustatud metsanduspoliitikat, vaid selget kallutatust metsatöösturite huvide suunas. Edasine järeldus saab olla vaid see, et meie praegune kantsler pole oma ametikoha ideest kas aru saanud või siis on tema kallutatud suhtumisel mingid veelgi hämaramad motiivid. Kodanikuna ei nõua ma muud, kui et asja uuritaks!
Vasta!
Andres: Linda-Marile
Meie kõige põhilisem loodusvara võiks olla enne metsa inimese aju (ja selles peidus olev mõistus). Ma ei tegutse juba aastakümneid metsanduses ja siin sõna võtma ärgitas mind see lihtsus, kuidas mingeid märksõnu (mets, loodus, lendorav, keskkond jne) ning puudulikku kirjaoskust kasutades suudetakse tuhandeid allkirju koguda ja vahtu üles peksta. Aga jõudu, hoidmaks silma peal kaunite Eestimaa metsade kasvamisel.
Vasta!
Linda-Mari: Andresele
Jõudu on praegu tõepoolest vaja! Aitäh, et seda meile soovite!

Kui argumendid otsa saavad, siis hakatakse tugevamate argumentide omajaid ikka rumalateks sõimama. Sellist retoorikat võib Delfi kommentaariumis igapäevaselt näha. Nagu Te ise märgite, siis ei tegutse te enam aastakümneid metsanduses. Sellest võib teha edasise järelduse, et Te pole metsanduse uuemate arengutega lihtsalt kursis. Meie petitsiooni alla on lisatud pikk loetelu erinevate autorite poolt kirjutatud artikleid (nende hulgas on lisaks ajakirjanikele ka teadlasi ja ökolooge, kes on kursis kõige uuemate metsanduspoliitiliste arengutega) ning mina neid nii ennatlikult maha tegema ei kipuks. Las jääda iga kodaniku enda otsustada, keda ta täpselt usub ja kelle argumentatsioon talle veenvamana tundub.

Metsale soovin minagi vaid head! Loodetavasti hakatakse keskkonnaühendusi lõpuks ka reaalselt metsanduspoliitikasse kaasama!
Vasta!
Kristiina:
Pidevalt räägitakse, et Ida-Virumaal paksud Alutaguse metsad ja looduskaitse ja mis kõik. Alles pole sellest varsti midagi. Metsas käigud pole enam ammu need, mis olid minu lapsepõlves, nüüd ainult üks maleruudustik.
Vasta!
Uku: Roheparasiidid pingutavad, et metsad kaoksid
Tehes tobedaid takistusi metsade majandamisele, sunnitakse metsaomanikke kõikvõimalike meetoditega oma metsamaad muudeks maakategooriateks muutma. Metsamaa, mis on praegu kõige kõrgema võimaliku maamaksumääraga karistatud tulundusmaa liik, peab tootma maaomanikule tulu. Siis on olemas huvitatus lankide uue metsapõlvega uuendamiseks, mitte sinna põllumaa või golfiväljaku rajamiseks. Roheparasiidid on metsade kohe-kohe otsasaamisest rääkinud juba üle 20 aasta. Teist sama palju veel, ja esimeses otsas toona raiutud lankidel saab juba harvendusraietega korralikku tarbematerjali varuda.
Metsade majandamise takistamine karistab ennekõike neid metsaomanikke, kes on siiani omi metsi säästnud.
Mets, muide, pole vähemalt viimase 25 aasta jooksul olnud krooni kattevara. Kahju, et võhikud ja asjatundmatud ullikesed siin niimoodi metsaasjadesse sekkuvad!
Ranno: Ukule
"Metsamaa, mis on praegu kõige kõrgema võimaliku maamaksumääraga karistatud tulundusmaa liik, peab tootma maaomanikule tulu. Siis on olemas huvitatus lankide uue metsapõlvega uuendamiseks, mitte sinna põllumaa või golfiväljaku rajamiseks."
Tegelastelt, kes näevad tulu üksnes (lage)raiutavas puidus, tuleks maa üldse käest võtta. Selliste kiivas väärtushinnangutega isikute vastu peabki karmilt riiklikult järelevalvama.

"Kahju, et võhikud ja asjatundmatud ullikesed siin niimoodi metsaasjadesse sekkuvad!"
Selliste poolhingega tüüpidele iseloomulik hoiak: "mis te, könnid, ka teate!" Metsaasjadesse võivad loomulikult sekkuda ainult "kõrged tähtsad majandusmehed".
Ata: Ata
Ukule. Kas hetkel veel kehtiv metsaseadus takistab metsade majandamist?
Mehis: #noDAPL
Eestis on niigi vähe metsa. Ainult raielangid vaatavad igalt poolt vastu...
Vasta!
Kristo: Pärismaalane Kirde-Eestist
Ma lihtsalt ei ole nõus metsade hävitamisega. Ehitada omale maja, kütta sauna, meisterdada puulusikaid ........ see tundub mõistlik ja jätkusuutlik aga lihtsalt Rahaks tegemine pole vajalik, mina seda raha ei taha või mis iganes selle eest ehitatakse. Tõenäoliselt võib see ka hea papp olla mõne pommi ostmiseks mida USA lippu lehvitades kusagil maailma otsas mõne perekonna kodus õhkida.

Kirde-Eesti floora ja fauna on piisavalt kannatanud (kaevandused, tehased). Dialekt Hääbunud
Vasta!
Kristo: teeb mõtlikuks
https://earthengine.google.com/timelapse/#v=59.32626,27.49784,9.221,latLng&t=1.56
Vasta!
Kristo: Kaasamine
Mulle jääb arusaamatuks üks asi. Kas keegi aitab selgitada? Petitsioonis on kirjutatud: ''1) Keskkonnaühendustele tuleb anda võimalus metsapoliitika kujundamisel kaasa lüüa.'', kuid KeMi lehelt loen ma seda: ''Olukord, kus keskkonnaorganisatsioonid on kokkuleppest taganenud, on kahetsusväärne, kuid ootame neid tagasi laua taha sisulist arutelu pidama.'' Kas tõesti on kõik keskkonnaorganisatsioonid kokkuleppest taganenud ja miks, ning kui soovitakse siiski kaasa lüüa, siis miks üldse kokkuleppest taganeti?
Vasta!
Uku: Kaasamine
See on ju nii omane rohejuutlusele, et kui ei tantsita täpselt nende pilli järgi, siis taganetakse varasematest kokkulepetest ja mängitakse solvunud märtreid. Roheliste arvamusega on liigagi palju arvestatud. Neile on KIK-ist makstud hiigelsummasid, nende mänguprojektikeste teostamiseks. Range kaitse all olevate metsade osakaal kasvab alatasa. Roheliste eksperdid, kes soovitavad, et "nõmm vajabki roomikuga tallamist", on sageli ise oma metsast raiumisega märksa usinamad, kui need, keda nad süüdistavad metsade liigakiires raiumises. Vaat, selline äraspidine maailm on meil!
Linda-Mari: Kaasamine
Kristole: pärast seda, kui uus metsaseaduse muudatus oli saadetud justiitsministeeriumisse kooskõlastamiseks ja keskkonnaühendused alustasid oma vastukampaaniat (http://metsakaitseks.voog.com/), tuli KKM lagedale uue retoorikaga, nagu oleksid hoopis vähemused kokkuleppest taganenud. Tegelikkuses takistati nende tööd kõikvõimalikel viisidel, sellest on kirjutanud ka EERi aseesimees Züleyxa Izmailova (http://www.telegram.ee/arvamus/rohelised-uus-valitsus-ei-peaks-jatkama-eesti-lagedaks-raiumisega):
"Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ettepanekutega pole seaduse muutmisel arvestatud ning täiendavate etteapanekute tegemiseks anti aega vaid mõni päev. Sellisena rikub keskkonnaministeerium 18.mail Eestimaa Looduse Fondi ja keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna kohtumisel sõlmitud ja Marko Pomerantsi poolt avalikult välja öeldud kokkulepet. Lepiti kokku, et koos “viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.” Mis veelgi tähtsam, planeeritav muudatus on tugevas vastuolus nii Pariisi kliimaleppe kui ka Kyoto protokolliga."

Lisaks: https://www.muurileht.ee/kantsler-eitab-korruptsiooni-metsanduspoliitikas/
Kristo: Linda-Marile
Toome siis faktiliselt ja tõestused välja, kus peitub kala? Mulle näib, et KKM lükkab nii enda poolse kokkuleppest taganemise kui ka paari päevalise aja andmise ümber siin: http://www.envir.ee/et/uudised/metsaseaduse-muutmisest-korduma-kippuvad-kusimused
Kuidas siis tegelikult oli?

Selle: ''Mis veelgi tähtsam, planeeritav muudatus on tugevas vastuolus nii Pariisi kliimaleppe kui ka Kyoto protokolliga.'' peale aga KKM pole tähelepanu pööranud, mis on enamgi kui kahtlane.
Uku: Kaasamine
Milles seisneb vastuolu Pariisi kliimaleppe ja Kyoto protokolliga?
Paluks konkreetselt, milliste punktidega see vastuolu on?
Mets teadupoolest omab süsinikusidumise maksimumi keskealisena. Vananedes süsinikusidumine hakkab langema. Viljakates kasvukohtades raieringi mõningane lühendamine aitab seega hoopis suurendada metsade süsinikusidumist, sest optimaalne raievanus on ka see vanus, millest edasi hakkab tootlikus hektari kohta langema, mis tähendab omakorda seda, et langema hakkab ka süsinikusidumine. Seotud süsinik talletatakse ju puidus, seega on nende optimumide kokkulangemine täiesti loogiline.
Linda-Mari: Kaasamine
Kevadel sõlmitud kokkuleppe ja KKMi kokkuleppest taganemise kohta, samuti Pariisi kliimakokkuleppe mittetäitmise kohta on kirjutanud juba mõnda aega tagasi EERi aseesimees Züleyxa Izmailova (http://www.telegram.ee/arvamus/rohelised-uus-valitsus-ei-peaks-jatkama-eesti-lagedaks-raiumisega):

"Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ettepanekutega pole seaduse muutmisel arvestatud ning täiendavate etteapanekute tegemiseks anti aega vaid mõni päev. Sellisena rikub keskkonnaministeerium 18.mail Eestimaa Looduse Fondi ja keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna kohtumisel sõlmitud ja Marko Pomerantsi poolt avalikult välja öeldud kokkulepet. Lepiti kokku, et koos “viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.” Mis veelgi tähtsam, planeeritav muudatus on tugevas vastuolus nii Pariisi kliimaleppe kui ka Kyoto protokolliga.

Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk ei ole kompenseerida tööstusest tulenevat CO2 heidet läbi metsamajanduse intensiivistamise. Vastupidi, eesmärk on metsade säilitamine ning nende üleekspluateerimise ja raadamise vältimine. Lisaks on vanade loodusmetsade raie/raadamine taunitud eraldi klauslina."
Linda-Mari: Kaasamine
Veel kaasamise kohta: ka keskkonnaühenduste algatatud kampaanialehel on kirjeldatud KKMi poolset kaasamisprotsessi (http://metsakaitseks.voog.com/):

Kuna keskkonnaministeerium on teatanud, et seadusemuudatuste väljatöötamisel on huvigruppidega tehtud tihedat ja sisulist koostööd, lisame siia ka info kaasamisprotsessi kohta. Loodus- ja keskkonnakaitse ühendustest ainus kaasatu oli Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO).

Esmalt kinnitame ja tunnustame, et perioodil märts-mai 2016 ehk seaduse väljatöötamiskavatsuse tuvustamise faasis tehti EKO-ga koostööd. Saime dokumendiga tutvuda, esitada oma ettepanekud ja vastuväited ning toimus kohtumine nende arutamiseks. Kohtumisel lepiti kokku, et seadusemuudatusega peab kaasnema kompensatsioon elurikkuse kaitseks - selged sammud laane- ja salumetsade kaitse alla võtmiseks.

järgneb...
Linda-Mari: Kaasamine
"Peale nimetatud kohtumist ja kokkulepet mais 2016 pole keskkonnaministeeriumi metsaosakond EKO-t teavitanud ei suuliselt ega kirjalikult, kas kokkuleppe täitmiseks on midagi ette võetud. Küll aga saabus valminud seaduseelnõu (30. septembril). Mahuka eelnõuga tutvumiseks anti 10 tööpäeva, mis on väga lühike tähtaeg. Kaasamise hea tava kohaselt peaks see olema vähemalt neli nädalat. EKO poolt eelnõule kahel korral vastuseks saadetud kirjadele (milles kokkulepet meelde tuletasime) ei ole keskkonnaministeerium vastanud.

Kõigil teistel võimalikel huvilistel oli kaasa rääkimine sootuks keeruline, kuivõrd ministeeriumi veebilehel “Metsaseaduse muutmise seaduse väljatöötamine” olev info oli selgelt vananenud ning seaduseelnõud ega seletuskirja seal avaldatud polnud (need lisati alles meedias diskussiooni kerkimise järel 25. novembril)."

Allikas: http://metsakaitseks.voog.com/
Linda-Mari: Kaasamine
Ukule ja teistele lugemiseks kliimapoliitika ja metsanduspoliitika kohta, allikas on The Guardian:

Protected forests in Europe felled to meet EU renewable targets – report
Europe’s bioenergy plants are burning trees felled from protected conservation areas rather than using forest waste, new report shows

Kaitsealuseid metsi langetatakse, et täita Euroopa Liidu taastuvenergia kvoote - raport
Euroopa bioenergeetilised jaamad põletavad kaitsealadel langetatud puid puidujäätmete asemel, avalikustatakse uues raportis

loe edasi: https://www.theguardian.com/environment/2016/nov/24/protected-forests-in-europe-felled-to-meet-eu-renewable-targets-report?CMP=share_btn_fb
Uku: Kaasamine
Linda-Mari, palun vasta konkreetsele küsimusele: Millise kliimaleppe punktiga või Kyoto protokolli punktiga on seadusemuudatuse ettepanekud vastuolus?
Kus kaitsealalt raiutakse Eestis bioenergeetika vajaduseks puitu? Kui keegi virutab ühe lauaga kogu Euroopale, siis milles seisneb konkreetne vastuolu just selle seadusemuudatusega, kus TULUNDUSMETSAS viljakamates kasvukohtades raievanust vähendatakse? Äkki see aitaks hoopis vältida seda, et kellelgi ei tuleks mõtet küttepuitu just kaitsealalt otsima minna?
Palun selgita sinu viidatud tekstide seost just Eesti metsaseaduse eelnõuga!
Praegu sa puhtalt hämad ja valetad!
Linda-Mari: Kaasamine
Hea küll, Uku, ma viitasin EKO-de kampaanialehele, kus on seosed Pariisi kliimakokkuleppe ja Kyoto protokolliga. Aga lisan nüüd ka omapoolse vaate, mida olen palju aastaid üritanud ka ministeeriumi ametnikele seletada.

Kas sa oled kursis sellise dokumendiga, nagu "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050"? See on netist kergesti leitav ja ka allalaaditav. Tegemist on mahuka, 400 lehekülje paksuse uuringuga, mille Keskkonnaministeerium juba aastaid tagasi tellis ja mille koostamises lõid kaasa väga paljud spetsialistid. Selles samas dokumendis on analüüsitud ka metsanduspoliitikat, olen sellele oma varasemates artiklites korduvalt viidanud. Metsade kasutatavaks juurdekasvuks on seal märgitud 8,4 miljonit tihumeetrit puitu, lageraideid on seal kritiseeritud kui kliimamuutuste kontekstis kahjulikku nähtust, kuna sellisel juhul vabaneb päikese mõjul ka maapinda talletunud süsinikdioksiid, raieringi kohta tuuakse statistika, mis kinnitab vajadust raievanust suurendada, mitte langetada. Jne. Kas sa tahad, et ma tõmbaksin vastavad kohad kollase markeriga üle ja saadaksin uuringu sulle postkasti? Anna oma meil, võin saata küll!
Uku: Kaasamine
Ma olen seda roheliste koostatud jama lugenud küll. Aga see on nii ebapädev, et sama hea oleks metsamajandamist Punamütsikese muinasjutu ainetel korraldada.
Ootan jätkuvalt, milliste konkreetsete Kyoto protokolli ja Pariisi kliimaleppe sätetega on kavandatav seadusemuudatus vastuolus! Need dokumendid on struktueeritud ja sätted on viidatavad, nt Kyoto protokoll, Artikkel 2, punkt 1, alampunkt a, lõige (ii).
Palun viidata just sellisel struktureeritud moel, milliste sätetega on vastuolu ja lühidalt selgitada, milles see vastuolu seisneb. Ei Kyoto protokoll ega ka Pariisi kliimalepe ei keela metsade majandamist.
Linda-Mari: Vastab Kaie Kriiska, TÜ (endine KAURi KHG ja kliimapoliitika juhtivspetsialist)
Pariisi kliimaleppe artikkel 5 sätestab (viidates ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alustekstile), et kõikidel leppeosalistel on kohustus edendada säästvat majandust (võib tõlgendada ka kui säästvat metsamajandust) ning säilitada/kaitsta ja suurendada kasvuhoonegaaside sidujaid ja reservuaare, sh metsi. Lühidalt on Pariisi kokkuleppejärgselt vaja metsa süsinikuvarusid hoida, kuid Keskkonnaministeerium rõhub hoopis süsiniku sidumise kiirendamisele (viidates rahvusvahelistele kliimapoliitika eesmärkidele), millest leppes tegelikult juttu ei ole. Tegemist on ministeeriumipoolse teadliku väärtõlgendusega, et õigustada metsade noorendamist läbi intensiivistuva raie.

Huvilised võivad (veidi puise tõlkega) eestikeelse Pariisi leppe leida siit: http://www.envir.ee/sites/default/files/pariisi_kokkulepe_eesti_k.pdf

Inglisekeelne Pariisilepe on siin: http://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf

Loodusmetsade raieteemat ma sisse ei tooks, see on hoopis teise eesmärgiga Durbani 2011.a kliimakonverentsi otsusesse kirjutatud. Rangelt kaistavaid vanu metsi meil ei raiuta, seega on Keskkonnaministeeriumi tegevus kooskõlas antud punktiga.
Ranno: Kaasamine
Kahju, kui metsas toimetavad sellised ukud, kellel armastuse asemel on vaja näpuga seadustes järge ajada, et ükski tihumeeter rahakotist mööda ei läheks... kas sellised hindavad oma vanemaid, naist ja lapsi ka rangelt seaduste ja majandusliku kasu põhjal, tundmata rõõmu üksnes nende olemasolust? Kas tõesti ongi mingil osal organismidest silma-, hinge-, südame- ja mõistuseklapid, et puud ja kõike muud elavat ei nähta omasarnase elusolendina, vaid millegi vähemana või sootuks esemena? Sest seda on ju küll ja rohkemgi veel? Mis saab loodusega juhtuda? Üks liik ees või taga?
Kristjan:
Ma ei saa aru, kuidas on metsanduspoliitika seotud rahva püsimajäämisega... Väga dramaatiline, minu jaoks arusaamatu. Hoolimata sellest andsin oma allkirja
Vasta!
Linda-Mari: Kristjanile
Meie mets on eestlaste kõige põhilisem maavara nii sotsiaalses, kultuurilises, majanduslikus kui keskkondlikus mõttes. Kui me selle praegu hoolimatult ära raiskame ning kahekümne aasta pärast keset tühja raiesmikku istume, siis oleme sellega teinud suure karuteene nii oma maa kui rahva püsimajäämiseks, sest mets on nii Eesti kultuuri kui keskkonna oluliseks hoidjaks ja säilitajaks.
Uku: Majandusmetsa raiskamine on selle raiumatajätmine.
Kui majandusmets saab raieküpseks, siis tuleb see raiuda. Rohelistel pole sel teemal midagi kobiseda.
Kisagu siis, kui kaitsealasid raiutakse.
Ranno: normaalne elusolend on alati roheline

Kristjanile - metsa seose inimesega saad teada, kui kujutad ette maailma ilma ühegi inimeseta... pole midagi viga, kas pole? Ja nüüd kujuta 8 miljardi inimese karja ette ilma metsata...

"Kui majandusmets saab raieküpseks, siis tuleb see raiuda. Rohelistel pole sel teemal midagi kobiseda.
Kisagu siis, kui kaitsealasid raiutakse."
Mis asi on "majandusmets"? Et siis on sul täisvoli teha selle elustikuga, mida iganes heaks arvad? "Kobin" ja "kisa" illustreerib ütlejat muidugi kõnekalt.
Ata: Ukule
Kõva sõna! Kas kehtiv metsaseadus takistab küpset metsa raiuda? Mine raiu, milleks siin kommentaariumis aega raiskad?
Taavi: Taavi
Kas keegi on teinud statistikat kui palju on meie metsa keskmine vanus langenud igal aastal.
Vasta!
Taavi: Kui vana meie mets on
Kas keegi on teinud statistikat kui palju langeb meie metsa keskmine vanus igal aastal
Vasta!
Uku: Kui vana meie mets on
Puistute keskmine vanus aastal 2000 oli 56 aastat.
Puistute keskmine vanus aastal 2014 oli 56 aastat.
Muutus 0 aastat.
Seega pole vanus eriti muutunud.
Puuliigiti:
Mänd 2000: 70 aastat, mänd 2014: 73 aastat; muutus +3 aastat
Kuusk 2000: 60 aastat, kuusk 2014: 57 aastat; muutus -3 aastat
Kask 2000: 46 aastat, kask 2014: 47 aastat; muutus +1 aasta
Haab 2000: 49 aastat, haab 2014: 44 aastat; muutus -5 aastat
Sanglepp 2000: 49 aastat, sanglepp 2014: 51 aastat; muutus +2 aastat
Hall lepp 2000: 31 aastat, hall lepp 2014: 29 aastat; muutus -2 aastat
Teised 2000: 48 aastat, teised 2014: 52 aastat; muutus +4 aastat

Ehk oskad seletada, milles sa vanuse muutuse juures probleemi näed?
Linda-Mari: Kui vana meie mets on
Taavile: see oleks põnev statistika küll, ei teagi kohe, kas midagi sellist on koostatud. Peab uurima.

Küll aga on juba praegu võimalik tutvuda sõltumatute maailma metsandusekspertide (Global Forest Watch) aerofotode põhjal tehtud arvutustega, mille kohaselt on viimase viieteistkümne aasta jooksul Eesti metsade pindala vähenenud kolm korda kiiremini, kui seda on juurde tulnud: http://www.globalforestwatch.org/country/EST

Kurb vaatepilt igatahes. Keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve sõnul polevat aga muretseda midagi, sest nemad arvestavad metsade juurdekasvu tihumeetrites, mitte hektarites, ja nende arvutuste järgi metsade juurdekasv hoopis suureneb üha kasvavas tempos. Nüüd olevat see juba 15 miljonit tihumeetrit, mis tähendab nende hinnangul, et raiuda võib senisest veelgi rohkem.

Ühesõnaga - meie metsad muutuvad üha tihedamaks ja kasvavad üha jõudsamas tempos. Njah.
Uku: Kui vana meie mets on
Minu esitatud statistika vanuste kohta on statistilise metsainventeerimise andmed. Kahjuks värskemate kui 2014. aasta andmete osas ei ole need veel kättesaadavad inventuuri välitööde ja andmetöötluse pika ajalise perioodi tõttu. Ja ka nende varasemate aruannete leidmine netist ei ole väga lihtne, sest selle koostaja asutuse netiaadressi muudetakse alatasa. 2010. aasta kohta leiab andmed näiteks siit:
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Eesti_metsad_2010.pdf
Hinnangute varieeruvus aastate lõikes on väike, tingitud pigem konkreetse aasta statistilisest valimist ja mõõtetäpsusest, ega näita vanuse muutuse osas selgeid trende. Keskmine vanus püsib raiete tõttu 56 aasta peal. Kuusikud võivad olla pisut noorenenud tingituna kuuse istutamise domineerimisest.
Uku: Kui vana meie mets on
Lisan võrdluseks ka ajalooliseid andmeid. Raamatu "Eesti riigimetsad ja nende majandamine 1918-1998" andmetel oli 1075. aastal Eesti metsade keskmine vanus riigimetskondades 52 aastat, põllumajandusmetsades 44 aastat. Arvestades põllumajandusmetsade toonast osakaalu (37...38%), oli Eesti metsade keskmine vanus toona 49 aastat. Seega on rohetolade ideaalajaga võrreldes metsade keskmine vanus kasvanud 7 aastat.
Seega, palun talitsege oma hüsteeriat!
Uku: Kui vana meie mets on
1075. aasta asemel oli jutt siiski 1975. aastast!
Edgar: Mets on suurim vara
Eriti teades, mis toimub mujal maailmas, metsad põlevad sadades aakrites, ja piiri ei suudeta panna.
Mida vähem metsasid alles jäävad seda enam surevad välja liigid mis vajavad spetsiaalseid elamistingimusi.

ma ei poolda mitte kuidagi Majanduslike huvide esikohale seadmist liigrikkusele ja rikkalikele elupaikadele. Miks me peame kauplema elusa loodusega??

Miks peab inimene oma süsteemiga ennast igale poole toppima??

Istuttage kuskile mujale spetsiaalselt raiumiseks mingi suurem mets ja asi korras!
Vasta!
Uku: Edgarile: Mets on suurim vara
Kui mets on suurim vara, siis lükkame linnad siledaks ja istutame asemele metsa. Nii saame veelgi rikkamaks! Kas sina oled juba oma elamispinna metsaga asendanud? Miks sa dikteerid teistele nende vara kasutamist?
Vasta!
Linda-Mari: Edgarile: Mets on suurim vara
Ma loodan, et jõuab kätte aeg, kus mets kui "vara" kuulub nende kätesse, kes seda ka vastutustundlikult kasutatada oskavad. Metsi on ju Eestis majandatud tuhandeid aastaid ja seda on võimalik praegugi majandada nii, et inimene saab metsast oma küttepuud ning mööblipuidu kätte ja sellest majandamisest ei jää maha laastatud maad. Nagu Andres Talijärv mulle selle nädala alguses antud intervjuus ütles, kui ma seda tüüpi majandamist mainisin, siis olevat nii võimalik majandada neil, kes ka reaalselt maal elavad, aga linnainimestelt ei maksvat sellist majandamist oodata. Nemad tahavad muidugi oma metsa kohe maha müüa ja kasu kätte saada. Paraku ei hooli sellised "majandajad" sellest, kui pärast neid tulebki veeuputus. Nad lihtsalt ei suuda või ei taha nii pikalt ette mõelda.

Praegu viiakse igal aastal ligi 3 miljonit tihumeetrit puitu välismaale - see on peaaegu sama palju, kui Nõukogude Liidu aegadel meie metsades üldse raietööd tehti (see statistika on kõik ENEdes leitav!). On kohutav, et ajal, kui kogu maailmas hakkavad ressursid otsa lõppema, viib meie valitsus laevade ja lastide kaupa meie kõige olulisemat ressurssi välja. See on julm kuritegu meie laste vastu.
Uku: Edgarile: Mets on suurim vara
Nõukogude okupatsiooni ajal arvestati raiemahtu teisiti - toona loeti raiutud puidukogust metsast välja veetud likviidse puidu koguse järgi (oksad, ladvad ja notid, mis langile vedelema jäid, samuti palkide, liipripakkude, vineeripakkude ja paberipuidu puukoor selles raiemahus ei kajastunud). Ja seegi kogus oli igaks juhuks tublisti alla hinnatud, et plaan ikka kindlasti täis tuleks - plaanimajandus ju ikkagi! Lisaks oli suur hulk metsa arvestusest väljas - sovhooside ja kolhooside metsaraied jäid suures osas kajastamata, sest seal polnud mets täielikult inventeeritudki. Põllumaade maaparanduse käigus raiutud puud enamasti raiearvestusse ei läinud. Lageraiete sama pinna peale saadi statistiliselt vähem puitu kui praegu, kuigi rohetolad virisevad, et nüüdseks on korralikud metsad juba ammu ära raiutud ja jäänud üksnes võsa. Vaat, toona raiuti seda korralikku metsa, ja saadi lageraielt väiksem puidukogus hektari kohta kui praegu sellest nn "võsast". Praegu arvestatakse raiemahtu metsas kasvanud puidu koguse järgi ja koos koorega, sõltumata sellest, kas raiega see puit välja viidi või jäi laasimisel-järkamisel-sorteerimisel metsa alla maha.
Linda-Mari: Edgarile: Mets on suurim vara
Vabandust, väljendusin enne ebaselgelt - 3 miljonit tihumeetrit polnud mitte see maht, mis kogu NSV Liidu okupatsiooni ajal maha võeti, vaid ikka see, mis võeti maha aastas - u 3-6 miljonit tihumeetrit sõltuvalt aastast, vaadake ENEsid!

Praegu on võetud aastas keskmiselt 8-10 miljonit tihumeetrit; praegu üritab Keskkonnaministeerium jõuda kõigest väest maagilise 15 miljoni tihumeetrini aastas (meie puidutööstus on selleks küll ilmselt liiga väike, et päriselt selle numbrini jõuda, aga tegelikult hakkab metsade tagavara vähenema juba peale seda, kui ületatakse 8,4 miljonit tihumeetrit).

Kes tahavad lugeda Maaülikooli vanemateaduri Raul Rosenvaldi arutlusi metsade juurdekasvu ja raiemahtude teemal, klikkigu siia: http://arvamus.postimees.ee/3588743/raul-rosenvald-silmakirjalikkusest-puidupoletamise-ja-metsaraie-poliitikas
Linda-Mari: Edgarile: Mets on suurim vara
Tsitaat Maaülikooli vanemteaduri Raul Rosenvaldi artiklist (http://arvamus.postimees.ee/3588743/raul-rosenvald-silmakirjalikkusest-puidupoletamise-ja-metsaraie-poliitikas):

"Metsateadlasena ei saa mainimata jätta ka silmakirjalikkust puidu juurdekasvu hinnangutes. Ka ajakirjandusest on need vigased hinnangud läbi käinud. Statistilise metsainventuuri järgi on Eesti metsade jooksev juurdekasv umbes 12 mln m3 aastas. Jooksev juurdekasv näitab puitmassi kasvu ühe hektari kohta. Seda kõike ei saa aga inimene kasutusse võtta, samuti vähendavad kasutatavat puiduressurssi kaitsepiirangud.

Puitu, mis oleks kasutatav (sh raiejäätmed), kasvab Eestis aastas juurde ainult 8,4 mln m3. Kui raiuda sellest rohkem, siis hakkab Eesti metsade tagavara vähenema. Möödunud aastal raiuti 10 mln m3. Isegi kui metsaressursi hindamiseks kasutatavad arvutused on valed ja aastane juurdekasv on 14 mln m3, nagu arvab Enn Pärt keskkonnaagentuurist, oleks realiseeritav osa juurdekasvust vaid 10 mln m3. Seega on ikkagi vale väita, et seni on meil raiutud oluliselt alla juurdekasvu."
Markus: Rohetolade nutulaul vs Ärimölkuste virisemine
Uku - ka linnades on liiga vähe loodust. Mina istutaks tohhuijaa puid ja muid taimi igale poole linnadesse. Oled kuulnud näiteks, et lisaks silmailule tõstab rohelisus (eriti just puud) ka õhu kvaliteeti nii kemikaalide (hapnik/co2) kui õhubakterite tasakaalu osas? See omakorda mõjutab positiivselt vaimset ja füüsilist tervist. Selleasemel et inimesi rohetoladeks vms sõimata, võiks mõelda, et ehk oled ise natuke asjale valesti vaadanud? Või tahad väita et sinu rahakot on see üks ja õige väärtus mille nimel me kõik töötama peaksime? Konkreetsed argumendid mida sa nii väga tahtsid on siin korduvalt välja toodud, meeldivad need sulle või mitte. Praegune olukord, kus riik lihtsalt ignoreerib üldsuse soove ja heasi tavasi selle nimel, et sinusuguste rahakotti täita ei ole aktsepteeritav. Ilmselt oled arvamusel, et sinu maal asuv mets on sinu omand ja sa võid sellega teha mis tahad. Nii ei saa see aga jääda, sest tulemus oleks ilmselgelt sama mis mujal euroopas - metsa pindala, väärtuslik elukeskkond (loomadele), liigirohkus aina vähenevad (mis on muide kasulikud ka sinule, isegi kui sa seda praegu ei näe).
Markus: Markus: Rohetolade nutulaul vs Ärimölkuste virisemine
Kõike seda on tõestanud mitmed uuringud millele siin juba viidatud ning sa ei ole kas lugenud või lihtsalt ignoreerid sellepärast, et nende järeldused sulle ei meeldi. Või on sul raskusi teemast aru saamisega? Eestis on tõenäoliselt palju aktiviste kes võivad selles osas aidata - piisab ainult siin või mujal sarnases kohas viisakalt küsida, selleasemel et rohetoladeks sõimata.

Muide, Uku - paistab, et sa kisad siin sellepärast, et kardad mingist oma eeldatavast kasumist ilma jääda. Paraku tuleb aga igasuguste investeerimiste puhul arvestada olukorra muutumisega. Antud juhul kunagine investeering metsakasvandusse mis eeldab jätkusuutmatut metsanduspoliitikat oli ilmselt halb investeering. Saan aru, et üritad siin päästa mis veel päästa annab - ja ei mõista seda hukka. Küll aga on põlastusväärne, et sa seda looduse, liigirikkuse ja kõrgemate väärtuste arvelt teha tahad. Raha ei ole väärtus vaid vahend!
Taimo: Fakte
Palun selgitage, milles seisneb Pariisi kliimakokkuleppe mittetäitmine ja säästva metsanduse põhimõtetest eemaldumine?
Statistikaameti andmetel ei ole aastatel 1999-2014 toimunud puistute pindala ega puistute üldvaru drastilist vähendamist.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/igraph/MakeGraph.asp?onpx=y&pxfile=KK51201612953232.px&PLanguage=2&menu=y&gr_type=1
http://pub.stat.ee/px-web.2001/igraph/MakeGraph.asp?onpx=y&pxfile=KK512016129541418.px&PLanguage=2&menu=y&gr_type=1
Vasta!
Tauno: -
-
Vasta!
Linda-Mari: Taimole
Pariisi kliimaleppe artikkel 5 sätestab (viidates ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alustekstile), et kõikidel leppeosalistel on kohustus edendada säästvat majandust (võib tõlgendada ka kui säästvat metsamajandust) ning säilitada/kaitsta ja suurendada kasvuhoonegaaside sidujaid ja reservuaare, sh metsi. Lühidalt on Pariisi kokkuleppejärgselt vaja metsa süsinikuvarusid hoida, kuid Keskkonnaministeerium rõhub hoopis süsiniku sidumise kiirendamisele (viidates rahvusvahelistele kliimapoliitika eesmärkidele), millest leppes tegelikult juttu ei ole. Tegemist on ministeeriumipoolse teadliku väärtõlgendusega, et õigustada metsade noorendamist läbi intensiivistuva raie.

Huvilised võivad (veidi puise tõlkega) eestikeelse Pariisi leppe leida siit: http://www.envir.ee/sites/default/files/pariisi_kokkulepe_eesti_k.pdf

Inglisekeelne Pariisilepe on siin: http://unfccc.int/files/essential_background/convention/application/pdf/english_paris_agreement.pdf

Loodusmetsade raieteemat ma sisse ei tooks, see on hoopis teise eesmärgiga Durbani 2011.a kliimakonverentsi otsusesse kirjutatud. Rangelt kaistavaid vanu metsi meil ei raiuta, seega on Keskkonnaministeeriumi tegevus kooskõlas antud punktiga.
Linda-Mari: Taimole
Eesti metsade pindalade vähenemist saab jälgida maailma sõltumatutest metsandusspetsialistidest koosneva Global Forest Watch´i (GFW) aerofotode põhjal tehtud arvutuste kaudu: http://www.globalforestwatch.org/country/EST

Sealt on näha, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eesti metsade kadu olnud üle kahesaja viiekümne tuhande hektari ning tagasitulek pea kolm korda väiksem (veidi alla 90 000 ha). Küsimus, kas kändudega kaetud lageraielangid on mets või mitte, on vaidlus, milles iga üks ise poole võib valida. Keskkonnaministeeriumi seisukohalt on tõepoolest ka tühjaks raiutud ja värskelt istutatud puudega metsamaa mets.
Taimo: Aitäh, Linda-Mari!
Tänan selgitamast!
Süsiniku sidumise kiirendamine näib ju süsinikuringluse seisukohast positiivne eesmärk?
http://www.globalforestwatch.org/ andmetega olen tutvunud. Sealsed numbrid on peale vaadates tõesti murettekitavad. Aga: "Due to variation in research methodology and/or date of content, tree cover and tree cover loss and gain statistics cannot be compared against each other."
Seega jääb arusaamatuks, mida nendest andmetest järeldada saab või ei saa.
Statistikaameti andmetes kuuluvad tõepoolest metsamaa alla ka ajutiselt metsata alad (raiesmikud). Aga puistute pindala võiks ju olla adekvaatne näitaja? http://pub.stat.ee/px-web.2001/igraph/MakeGraph.asp?onpx=y&pxfile=KK5120161213535344.px&PLanguage=2&menu=y&gr_type=1
Ka minu jaoks on metsade säilimine väga oluline. Paraku leian, et petistsiooni üleskutses ning praeguses diskussioonis on palju emotsioone, aga mitte fakte. Olen püüdnud teemat enda jaoks selgitada, kuid pole veel leidnud adekvaatseid andmeid, mis tõepoolest viitaksid Eesti metsade massilisele hävitamisele.
Anna-Liisa: Meie laste mets!
Soovin, et ka mu lastel oleks võimalik näha võimsaid metsi kasvamas. Säilima peavad põlised kooslused ja põliskoosluste liigid. Meil ei ole õigust hävitada metsa, mis kuulub järgmistele põlvkondadele.
Vasta!
Uku: Meie laste mets!
Väga tore, et sa oled oma lastele ja lastelastele metsa soetanud ja seda neile hoida tahad!
Aga ära võta teistelt ära nende vanaisade poolt oma lastelastele jäetud metsa!
Ranno: Meie laste mets!
Mismoodi sa metsa "soetad", naljamees. Käisid papi välja (või said päranduseks) ja nüüd on uhke tunne - teen mis tahan, kes metsa ei "oma", on könn ja ei mölise!
Sellisel tasemel ärplejate kahetsusväärne olemasolu viib mõtteni, et maad ja sellel paiknevat elu põhiressursina ei tohiks ka Eesti riik anda eravaldusse. Oleks lihtsam, kui tundetutele dollarisilmadele kõik täpselt kirja panna, mida ikka tohib ja mida mitte.
Aga mis siis, kui seadusse kirjutataks ühel heal päeval nt õigus omada ÕHKU? Ja keegi sarnane mõtleks, et kurat, ma võin "oma õhuga" teha mis tahan! Ja tolmutaks sinna "oma õhku" radioaktiivseid ja haigusttekitavaid osakesi, mis tuulega rõõmsalt levima hakkavad...
Mari-Liis: Metsaseaduse tagasilükkamine
Avaldan poolehoidu ettepanekule lükata planeeritav matseseadus täiendavale arutlusele
Vasta!
Mari-Liis: M-L
*
Vasta!
Mariliis: Kahju
Olles kuulnud kuidas Keskkonnaministeeriumist lausa valetati ühe teise seaduse eelnõu juures Riigikogu keskkonnakomisjonile et kõigilt osapooltelt on nõuslolek saadud... Siis ei imesta midagi... Jõudu teile, nendega asjade ajamisel peab olema nii heade närvidega... Täiesti koostöövõimetud tegelased...
Samas minul siin naabrid oma maad kõik võssa last kasvada... Mis on nii kurb, sest olid korralikud põllumaad... Nüüd ela siin võsa sees ja kuna maaparandused ei tööta tänu vahele istutatud metsadele, siis upud vaikselt... Mõneti nagu siin kandis sellist hullu metsaraiet ei näe...
Vasta!
Marek: Võitlen vohava võsaga! VVV
Kunagine üleskutse (mis kõlas küll rohkem käsuna) erametsaomanikele, suurendada raiet erametsades, ei kandnud vilja. Nüüd minnakse lihtsalt toore jõuga seadusi väänama. Mulle meeldib ka raha, aga seda omada olematu näoga eestis ma küll ei taha.
Vasta!
Innele: INNELE: Mets ei kasva kasuahnuse eesmärgil...
Mets ei kasva kasuahnuse eesmärgil, ta on looduse üks osa, millel kehtib samuti tasakaal looduses.
Päris julm on näha maha raiutuid metsi, kus järele on jäetud vaid ahervare, milline korralagedus kauni metsa kohale tagajärel vaatepilti jäetud. See on lausa halb vaadata, sest ilu on hävitatud. Metsade lageraietega ei saa minna ahneks.
Vasta!
Margus: Andrese ja Uku kriitika on asjakohane, tehes midagi sellist ei tohi teha vigasi!
Uku ja Andres pole siin võitlemiseks, vaid ikkagi veel omad inimesed, kellega saab arutada, kuid muretsema peaksid hinge vaenlaste pärast, kes Teab või kahtlustab, et Eesti hinge püsimine on tänu vaimsusele mis on Puudes.
(Eestis ka Eestlaste endi poolt kasvatatakse liiki Eestlasi, kes siiralt sügavalt ongi teadmatuses, mis elusa puu sees tegelikult peidus on, neid on vaja selleks, et kui vaenlane " meiega " räägib siis nad ei mõistaks mida me mõistame).
Mõned kutsuvad neid kommunistideks, mõned ametnikeks , osad liberaalideks kuid üldiselt on tegu suures plaanis Greeka-Rooma maailmavaatega vaimse inimsuse vastastega "progressi nimel". Viisnurk.

Ega Lasnamägigi juhuslikult Nii arukas ole neis kohtades kus ohtrasti loodust on, see oli meie vanemate tarkus ja suur lobitöö, kus orjakarpide efektiivse asemel planeeringu sisse ja pärast takkajärgi sinna puud koos vaatega saada.

Seda on LOOMULIKULT teada, et kuritegelikke rünnakuid metsa vastu tehakse ka metsa kaitsma pidavate org poolt, lipsudega hingevaenlasi tööl mitmel pool. Mul omal pereisa vana metsamees kes rääkis kuidas tuule kaitse puud maha lastakse, et siis pärast kahjustatud metsas lageraiet teha.

Ürgmetsi vaja
Vasta!
Margus: Meie Mets saade Raadio kahest.
Kuid kuna Eestlased on läbi kommunismi ja võõrvärd võimude sunnitud unustama ja eemalduma, liialt suures osas, kärbseseenest isegi (osad usuvad siiamaani, et see mürgiseen nagu veneajal pähe tuubiti meievastase rünnaku tarvis, sahmanismi teadmised ja taimetarkused olid riiklikult keelatud, ainult teadvust mitte muutvad tegevused olid metsaga seotult lubatud)
siis pole ime, et
"Kas see kurk saab rohkem fänne kui Edgar Savisaar?" grupil on 50 000 järgijat kuid see petitsioon siin hea kui 5 tuhat järgijat leidnud on.. Kuidas nii vähe?
Asja selgitus liialt vähe radikaalne vast kuid eelkõige ikka, elementaarne usk ja looduslik arusaam on alles uuestisündimisel.


Kindlasti kuulake ka Meie mets, viimast saadet R2 st
" Saatekülalisteks on Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja RIINA MARTVERK, Tartu Ülikooli juhtivteadur ja loodusressursside õppetooli juhataja ASKO LÕHMUS, keskkonnaaktivist ZÜLEYXA IZMAILOVA. Saatejuht on Ingrid Peek."

http://r2.err.ee/v/hallokosmos/archive/047b1e7c-0713-4e96-9cd4-7de26ef24030/hallo-kosmos-meie-mets
http://r2.err.ee/v/hallokosmos/saated/f72a5f3e-4c7f-4542-a230-0fdcd5a7374e/hallo-kosmos-286-meie-mets-asko-lohmus-riina-martverk-zuleyxa-izmailova
Vasta!
Margus: Kas me teame, millist puud vaimselt tohib kütta ja millist ei tasu veel?
isegi, mõtlikult lükkasin järgmised paar ahju soojaks paar aastat vanade kasepuudega, midagi paremat kütteks leida on raske, ilma igasuguse hakatusepaberita saab tule üles koheselt ja kütavad soojaks hästi.

Kuid kas me muidu ikka teame, teadvustatakse, et on olemas puid ja puuasukohtasi, mis on muude maailmade tarvis vajalikud ja mida ei saa võtta lihtsalt tihuhinnaga?

Kuidas saavad olla metsamajanduses väga otsustaval kohal inimesed kellel on ilmselge puudulik areng ja tunnetus kõige olulisemate, reaalsete asjade osas, millest ei saagi neil olla teadmisi, kui teadmised puuduvad koos tajudega, ... ja see ei pruugi olla kurjast, lihtsalt eri sorti Eestlasi meil siin maal, erinevaid vaja erinevaks (vt esimest kom. mul).

Kui keegi vaevuks võtma meie maa püha siniseid seeni ja siis puu alla istuma, saaks aru, saab ka tunnetust, mida Jumal, e loodus räägib kui korralikult kärbseseene söömist treenida, ... kuid mine tea, kui meelestust pole, kas siis seda tunnetust antakse isegi kui võlutaimedega inimene otseses kokkupuutes on?

(meelega kasutan neid sõnu)

On neid kes saavad kohe puudest aru ja neid kes vajavad seeni ja need kellel isegi seened ei aita, kuid otsustama peaksid 1.
Vasta!
Sonya: poolt
poolt
Vasta!
Aivar: Kahtlaselt tihedad seosed ministeeriumi ja töösturite vahel.
Annan allkirja, kuna soovin, et see küsimus saaks senisest rohkem tähelepanu.
Vasta!
Alo: Päästame Eestimaa Kopsud!
Meie mets vajab heade inimeste abi! Hoidkem loodust ja väärtuslikku puhast õhku, mida veel ainult metsas sisse saab hingata.
NB! Metsad on meie kopsud, ilma nendeta, me sureksime.
Vasta!
Christopher: Palun!
Jätame metsad puhtaks ning iidseks nagu nad on mõeldud olema!
Vasta!
madis: nähkem asja õigesti
monkeybusiness.
Vasta!
Taavi: Metsa orgaanilise säilimise eest ja tagasiside
Loodan, tagasiside peale ei pahandata. Olen igati metsa säilimise ja selle loomuliku orgaanilise toimise poolt.

Samas, FB-s on üleskutse meeleavaldusele, koos promo-videoga. Kuidagi nagu... veidikene poliitilise hõnguga. Kas ei riku petitsiooni mõtet? Prooviks esmalt rahulikult. Uus valitus vajab ka aega - ja samas muidugi tuleks kätt pulsil hoida, et ei juhtuks seda, mis petitsioonis on kirjelduses.
Vasta!
Maiki: Maiki
Eesti metsad on meie roheline kuld ja neid peab hoidma!
Vasta!
Rain: Elu pole mustvalge.
Minu peres on elupõliseid metsamehi üsna mitmeid ja ma võin vabalt öelda, et see asi ei ole nii ühene nagu seda idealistidest aktivistide poolt presenteeritakse. Alustame sellest, et enamus siinsetest puukallistajatest on kunstnikest linnainimesed, kellel puudub arusaam sellest mis see mets selline üldse on ja kuidas käib selle majandamine ja hooldamine. Umbes samasugused tegelased nagu loomaõiguslased, kes keelaks hommepäev igasuguse jahi, kaasa arvatud invasiivsetele võõrliikidele. Kisavad, et viiakse meilt siit töötlemata puitu kõvasti välja. No hästi, teeme siis puitu töötlevad ettevõtted, loome lisaväärtust. Aga ei saa, sest puukallistajad on kohe jälle tagajalgadel kui siinmail puitu suuremas koguses ümber töötlema hakatakse. Suur huumor muidugi on asja juures see, et seoses massilise linnastumisega on Eesti metsade pindala viimase paarisaja aasta jooksul ainult suurenenud. Jah, metsi raiutakse aegajalt lagedaks. Aga teate mis? Minevikus ehitati vähemalt osaliselt puidust kõik hooned ja tehti peaaegu kõik tööriistad, sõiduvahendid jne. Samuti oli suur hulk praegusest metsamaast mõisade ajal põllumaa. Sellele õilishinged eriti ei mõtle. Peaasi et saaks trummi lüüa ja kisada.
Vasta!
Eimi: Elu pole mustvalge.
Metsamajandamine ei ole vaid lageraie, mida massiliselt tehakse. Metsa tuleb majandada arukalt. Mina olen metsa armastaja ja aastaid metsandusega tegelenud, kuid elan siiski veel linnas. See ei tähenda, et ma puu kallistaja ja kunstnik olen. Metsa saab majandada arukalt, seda harvendades, valgusraiet tehes, istutades ja maaparendusega tegeledes. Lageraiet oskab iga rumal metsamees teha. Ja seda kahjuks aina rohkem ja rohkem.
Marju: Mets
Mets on meie jõud ja tulevik
Vasta!
Marju: mets
mets
Vasta!
Hendrik: Probleem: hetkel riik ei karista metsaomanikku, kes kasvatab võsa
Hetkel on probleem selles, et riik ei karista metsaomanikku, kes laseb raielangi võssa kasvada. Lasin kaks aastat tagasi teha enda kinnistutel lageraide, sest mets oli saanud raieküpseks ning olid hakanud levima haigused (haavataelik, kooreürask). Praeguseks kasvab riiklike toetuste abiga raielankidel rohkem kui 7000 männi- ja kuusetaime, kuid naaberkinnistutel vohab võsa. Seoses toetuste saamisega käivad iga aasta erametsakeskuse kontrollid istutatud maa-ala üle vaatamas, kuid naaberkinnistutel looklevat võsa nad "ei näe". Kahju :(
Vasta!
Eimi: Eesti kaunid kuusikud ja männikud!
Mõistan, et metsa tuleb uuendada. Metsa tuleks harvendada, istutada, valgusraiet teha, maaparandusi teha jms, mitte võtta korraga maha meeletult suured kogused hektarid metsa ja seda veel ühest piirkonnast. Sõites mööda Järvamaa Vetepere kauneid kurvilisi teid, märkad pea iga kurve tagant lageraie risu ja kõrgeid kände. Nagu mingis ulme maailmas. Seni pole ühtegi riigitöötajat Veteperes istutamas näinud. Ja võsa aina tuleb. Miks lubatakse ühes piirkonnas teha niipalju lageraiet? Miks on äkki riigil vaja nii palju metsa maha võtta? Hakkepuiduks ja kütteks? Kaunid kõrged ja terved männid ja kuused ahju? Kes selle raha kõik tasku paneb? Milleks riik valmistub, et laastab ühe küla ''puupaljaks''? Umbes 300 ja rohkem aastat tagasi metsandusega sellisel viisil veele ei tegeletud, aga ometi on metsad ju kasvanud ja ise ennast majandanud. Nüüd järsku on vaja kõik maha võtta, et mets terveneks?? Kurb vaatepilt, mis Veteperes toimub ja mõelda vaid kui kaua jälle läheb, et neist lagedatest võsaaladest uuesti kaunid terved iidsed metsad kasvaks meie lastele( kui mitte laste laste lastele). Väga nukker
Vasta!
Ata:
Kust leida andmeid Auvere elektrijaama kasuteguri kohta? Ja seal ahju minevate puidukoguste kohta?Olen kuulnud, et see on poole väiksem kui oleks võimalik saavutada hajutatud koostootmisjaamades. Täna ei luba seadusandlus energiaühistuid luua - see võimalus tuleb anda. Samuti võimalus elektrit eksportida. Siis metsaomanikega koos ühistuid luua, elektrit toota ja oma väheväärtuslikuma puidu osa väärindada.
Vasta!